{"id":92241,"date":"2026-01-24T08:15:09","date_gmt":"2026-01-24T08:15:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/92241\/"},"modified":"2026-01-24T08:15:09","modified_gmt":"2026-01-24T08:15:09","slug":"psuhhiaater-madis-parksepp-eestlased-usuvad-ravimitesse-rohkem-kui-endasse-psuhholoogi-pilk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/92241\/","title":{"rendered":"Ps\u00fchhiaater Madis Parksepp: eestlased usuvad ravimitesse rohkem kui endasse | Ps\u00fchholoogi pilk"},"content":{"rendered":"

“S\u00fcdame paneb valutama \u00fchiskonna polariseerumine ja l\u00f5hestumine, mis Eestis hakkas j\u00f5uliselt pihta koroona ajal. Muret teeb inimeste toimetulek, sest viimasel ajal on taas tekkinud olukord, kus inimesed ei j\u00f5ua enam ravimeid v\u00e4lja osta. Viimati puutusin sellise olukorraga kokku umbes 15 aastat tagasi, kui raviv\u00f5imaluste aruteludes oli sageli olulisimaks teguriks ravimi hind,” t\u00f5deb ps\u00fchhiaater ja Viljandi Haigla ps\u00fchhiaatriakliiniku juht Madis Parksepp, kelle t\u00f6\u00f6 fookuses on viimastel aastatel lapsed ja noored, kuid ta tegeleb ka t\u00e4iskasvanutega.<\/p>\n

Viimase viie aasta jooksul on Parksepa vastuv\u00f5tule j\u00f5udnud inimeste suurimateks muredeks \u00e4revus ja depressioon. Omamoodi moodsa ajastu katkuks on viimaste aastate jooksul saanud ATH ehk aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire, millest v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gitakse ja millega ps\u00fchhiaatri s\u00f5nul tihti oma raskusi p\u00fc\u00fctakse selgitada.<\/p>\n

“ATH diagnoosi sageli lausa n\u00f5utakse ja nii Eestis kui Euroopas on see viinud olukorrani, kus t\u00e4iskasvanutel seda h\u00e4iret samal ajal nii \u00fcle- kui aladiagnoositakse. Aladiagnostika puudutab just 25\u201340 eluaastates inimesi, kes erinevatel p\u00f5hjustel lapsep\u00f5lves diagnoosi ja vajaliku abini ei pruukinud j\u00f5uda. Samal ajal on t\u00e4helepanu ja keskendumisv\u00f5imet m\u00f5jutavaid tegureid oluliselt enam kui ATH diagnoos, n\u00e4iteks elustiilivalikutega seonduvad asjaolud, mist\u00f5ttu tuleb olla valvas \u00fclediagnoosimise osas,” selgitab Parksepp.<\/p>\n

Ps\u00fchhiaater Madis Parksepp Autor\/allikas: Lauri Kulpsoo<\/p>\n

Suurenenud n\u00f5udlus mingi teenuse j\u00e4rele pingestab ps\u00fchhiaatrilise abini j\u00f5udmist aga veelgi ning raskemate ps\u00fc\u00fchikah\u00e4iretega inimesed ei pruugi kohe abini j\u00f5uda. “Kahjuks kehtib ps\u00fchhiaatrias paradoks, et mida raskem haigus, seda keerulisem on inimesel abiv\u00f5imalusi otsida ja nad j\u00e4\u00e4vadki koju.”<\/p>\n

Eestlased on tabletiusku rahvas<\/p>\n

Ps\u00fchhiaatri s\u00f5nul kaebavad noored viimasel ajal aina rohkem v\u00e4simuse ja keskendumisraskuste \u00fcle. “Ma ei kuule seda oma kabinetis peaaegu kunagi kaebusena, aga suurel osal p\u00f6\u00f6rdujatest on probleem digih\u00fcgieenis. Noorte \u00f6\u00f6p\u00e4evane telefoni kasutamisaeg on tihti k\u00fcmme ja kaksteist tundi, rekordiks 16 tundi, kuigi tunnetuslikult arvavad nad ise, et digiseadmeid kasutavad nad p\u00e4evas kaks-kolm tundi,” avab Parksepp tundlikke vestlusi noortega.<\/p>\n

Lahendusi leida on aga keeruline, kui ei olda valmis oma harjumusi muutma. “Sageli eeldatakse, et noorel on keskendumis- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire, mida saaks ehk korrigeerida ravimitega,” toob Parksepp v\u00e4lja. “Selgitan siis, et ma ei saa ju noorele ravimit v\u00e4lja kirjutada, kui ta ei puhka korralikult, tal pole aega s\u00fc\u00fca ja selle kurnatuse \u00fcletamiseks noort ravimitega v\u00f5imestada on tervistkahjustav. Tegelikult on vanemad digih\u00fcgieeniga sageli ise samamoodi h\u00e4das kui lapsed. Siin aitavad ainult \u00fchtsed kokkulepped peres, et k\u00f5ik panevad telefonid k\u00e4est \u00e4ra,” nendib Parksepp.<\/p>\n

“Tihti on vanem imestunud, et miks tema peab telefoni \u00e4ra panema, ta on ju m\u00f5istlik t\u00e4iskasvanu, kellel probleeme pole. Aga \u00fcheks probleemiks on ka see, et digiseadmed r\u00f6\u00f6vivad normaalse omavahelise suhtluse aja. \u00dcha rohkem on juhtumeid, kus noor tuleb vanemaga koos vastuv\u00f5tule, m\u00f5lemad istuvad nina telefonis ja suhtlevad omavahel peregrupi vahendusel, kuigi v\u00f5iks ju silmast silmast, sest istuvad diivanil k\u00f5rvuti,” muheleb Parksepp.<\/p>\n

Ps\u00fchhiaater Madis Parksepp Autor\/allikas: Lauri Kulpsoo<\/p>\n

“Paljud vastuv\u00f5ttudel kuuldud mured pole ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ired, vaid riskitegurid. N\u00e4iteks suhtlemisraskused. On lapsi, kes kirjutavad enne vastuv\u00f5tule tulemist omapoolsed vastused valmis ja ei taha neid isegi ette lugeda, vaid saadavad meiliga. Peredes suheldakse instruktsioonide kaudu: “On sul \u00f5pitud?”, “Tule s\u00f6\u00f6ma!”, “Pane asjad \u00e4ra!”. \u00dcks noor ei teadnud, kus ta vanem t\u00f6\u00f6tab, sest ema ei r\u00e4\u00e4kinud, et vahetas pool aastat tagasi t\u00f6\u00f6kohta ja noor ei osanud k\u00fcsida ka. V\u00e4ikesed tegurid, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, ja olukord paraneb. See pere m\u00f5tles asjad \u00fcmber ja nad hakkasid rohkem suhtlema,” r\u00f5\u00f5mustab ps\u00fchhiaater ja lisab, et \u00fcsna sageli piisab tavalisest talupojatarkusest, pole vaja kohe ravimite j\u00e4rele haarata.<\/p>\n

Parksepp toob v\u00e4lja, et elustiili ja emotsioonide regulatsiooni ning meeleoluga seotud laste ja noorte ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ired on v\u00e4ga suures osas ennetatavad v\u00f5i tagasip\u00f6\u00f6ratavad, kui asjakohaselt tegeleda nendega seotud elustiili ja keskkonnateguritega.<\/p>\n

Siiski kogeb ps\u00fchhiaater sageli, et eestlased on pigem tabletiusku rahvas, kes kuidagi ei taha uskuda endasse kui kellessegi, kes on v\u00f5imeline ise oma ellu positiivseid muutusi tooma ja seda vahel v\u00e4ga lihtsate lahenduste abil. “N\u00e4iteks imestatakse ikka ja j\u00e4lle, et kas t\u00f5esti selline lihtne asi nagu jalutamine saab midagi muuta ja mind aidata. Muidugi saab,” muheleb Parksepp. “Minu vastas istuv inimene kahtleb, et aga \u00e4kki ikkagi enne raviks.”<\/p>\n

Parksepp lisab, et m\u00f5nede ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irete puhul ilma ravimiteta ei saa, aga isegi siis on paslik elustiilis v\u00f5i kasvukeskkonnas olevad riskitegurid \u00fcmber hinnata ja vajadusel muutused teha.<\/p>\n

“Minu \u00fcllatuseks ilmnes n\u00e4iteks koroona ajal p\u00f5hjendamatut usku ja lootust ravimitesse ka inimestel, kes samal ajal vaktsiinidesse skeptiliselt suhtusid. Tegelikult saab oma elus paljusid asju v\u00e4ga h\u00f5lpsalt muuta, kui oma k\u00e4itumist harjutada. Ja k\u00f5ike korraga ja kohe ei peagi!” muheleb ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

L\u00e4bip\u00f5lemisfaasis pole m\u00f5tet suuri ja j\u00e4rske \u00fcmberkorraldusi tegema hakata<\/p>\n

K\u00fcmmekond aastat tagasi oli Parksepp ise l\u00e4bi p\u00f5lenud. “Ei saanudki algul aru, milles asi, olin pahur ja k\u00f5ik v\u00f5ttis poole kauem aega. L\u00e4hedased aitasid l\u00f5puks mu k\u00e4itumisele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. P\u00fc\u00fcdsin oma t\u00f6\u00f6korraldust \u00fcle vaadata, aga kui sa oled l\u00e4bip\u00f5lemisfaasis, pole m\u00f5tet suuri ja j\u00e4rske \u00fcmberkorraldusi tegema hakata, vaid enne leida viise taastumiseks. Kuna tundsin, et olen vaimselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00e4ga v\u00e4sinud, p\u00fc\u00fcdsin hakata ennast uuesti aktiivselt liigutama. Teadsin teoreetiliselt, et see aitab, aga polnud seda kaua aega proovinud,” meenutab Parksepp v\u00e4ga keerulist perioodi oma elus.<\/p>\n

Ps\u00fchhiaater Madis Parksepp Autor\/allikas: Lauri Kulpsoo<\/p>\n

Parksepal vedas, et tal oli liikumiskogemus lapsep\u00f5lvest olemas. “Lapseeas peaks keha saama kogemuse, et f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus annab hea tunde. Noorena sportisin \u00fcsna palju, aktiivne liigutamine l\u00f5ppes \u00fclikoolis. Paarteist aastat ma ei liigutanud ennast \u00fcldse ja siis j\u00f5udis k\u00e4tte aeg, kui ma ei jaksanud trepist kolmandale korrusele minna. Kui liigutamisega uuesti alustada proovisin, jooksin kolme kilomeetrit tund aega, v\u00e4ga raske oli. See oli jooksu moodi enda liigutamine, sest k\u00f5ndinuks ma ilmselt kiiremini,” nendib ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on Parksepp juba k\u00fcmme aastat end aktiivselt liigutanud ja tunneb sellest suurt r\u00f5\u00f5mu. “Mulle meeldib jooksmas k\u00e4ia ja suusatada, vahel teen s\u00f5udeergomeetril trenni. Perega jalutamas meeldib ka k\u00e4ia, sest see on ideaalne aeg, kus lisaks liikumisele saab omavahel juttu r\u00e4\u00e4kida.”<\/p>\n

Vahel tundub talle, et inimene tuleb oma murega vastuv\u00f5tule ja p\u00fc\u00fcab kogu vastutuse ps\u00fchhiaatrile \u00e4ra anda. “Mina-ei-tea-midagi-mina-pole-ju-arst-suhtumisega kaugele ei j\u00f5ua. \u00d5nneks on enamasti inimesel endal ka m\u00f5tteid ja plaane, mida ta tahab testida. Kas see inimene peab aga ilmtingimata ps\u00fchhiaater olema?” m\u00f5tiskleb Parksepp. “Lastele ja noortele on eelk\u00f5ige vaja talupojaloogikaga elutervet t\u00e4iskasvanut, kellega oma ideid arutada ja testida.”<\/p>\n

Tagantj\u00e4rgi t\u00f5deb ps\u00fchhiaater, et tema karj\u00e4\u00e4ri \u00fcks suuremaid vigu on olnud see, et ta ei osanud piisavalt arvestada inimeste ja nende tegeliku elu erinevustega. “Nii tausts\u00fcsteemid kui suhtlusringkonnad on inimestel ju erinevad, samuti huvid ja eesm\u00e4rgid. Ilma seda arvestamata ja pelgalt enda arvamusest v\u00f5i veendumusest l\u00e4htuvaid soovitusi andes v\u00f5ib k\u00f5ik h\u00f5lpsasti rappa joosta,” on Parksepp veendunud. “Kui keegi p\u00fc\u00fcaks mind kuhugi minu jaoks m\u00f5istetamatusse suunda sikutada, siis ma ka ei teeks koost\u00f6\u00f6d, tekib vastupanu. Minu ootus vastuv\u00f5tul ongi, et inimesed pakuvad ise variante v\u00e4lja, mida mina oma erialastest teadmistest ja kogemusest tulenevalt t\u00e4iendan ja aitan sobivaid suundi valida. Inimesi tuleb kuulata ja oma ettepanekuid selgitada, aga nende eest otsustada ei saa,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n

Ps\u00fchhiaater Madis Parksepp Autor\/allikas: Lauri Kulpsoo<\/p>\n

L\u00e4bip\u00f5lemise tekitavad mitmed asjad korraga ja vaid v\u00e4ga harva \u00fcks konkreetne s\u00fcndmus. “Meie ps\u00fc\u00fchika ja keha toimivad \u00fchtsena ja v\u00f5itlevad pidevalt erinevate haigustekitajate ja raskustega. Kui mingil hetkel, enamasti erinevate tegurite koosm\u00f5jul, vastupanuv\u00f5ime \u00fcletatakse, j\u00e4\u00e4me haigeks v\u00f5i saame koormusvigastuse. Ps\u00fc\u00fchikaga on asjad t\u00e4pselt samamoodi. Enamike raskuste ja probleemidega saame tegelikult hakkama, ent kui neid on liiga palju ja liiga kestvalt, j\u00e4\u00e4me h\u00e4tta. Ehk siis \u00fchelt poolt on ennetus oma ps\u00fchholoogiliste kaitsemehhanismide arendamine ja v\u00f5imestamine, teisalt aga soodsa ja toetava keskkonna loomine.”<\/p>\n

Eluliselt rasketes olukordades on normaalne ka ennast halvasti tunda<\/p>\n

“Ps\u00fchhiaatrite vahetu stress ei ole enamasti v\u00f5rreldav n\u00e4iteks kirurgi omaga operatsioonil v\u00f5i anestesioloogi omaga intensiivravi l\u00e4bi viies. Ps\u00fchhiaatrite stress on krooniline ja pidev, nagu ka mured ja h\u00e4ired, millega me tegeleme. Kui n\u00e4dalast n\u00e4dalasse ja p\u00e4evast p\u00e4eva tegeleda inimeste elumurede ja raskuste kuulamisega, neile kaasa elamise ja nende toetamisega, siis koju minnes, kui teed teleka v\u00f5i raadio lahti ja kuuled uudistest, et kuskil p\u00f5leb, vulkaan purskab, keegi upub ja kuskil on s\u00f5da, v\u00f5ibki tunduda, et maailm on \u00fcks s\u00fcnge ja lootusetu paik. Siin tuleb appi oskus positiivset n\u00e4ha, ja seda oskust saab \u00f5ppida,” t\u00f5deb Parksepp.<\/p>\n

Eestlastel ei lase liigselt r\u00f5\u00f5mustada ka ebausk. “Kui ma t\u00e4na v\u00e4ga palju r\u00f5\u00f5mustan, tuleb homme kindlasti mingi jama. Oskus olla hetkes ja m\u00e4rgata pisikesi positiivseid asju, on t\u00f5hus stressileevendaja ja aitab \u00e4revusega toime tulla. Ma ise olen tegelikult v\u00e4ga halb hetkes olija. Teoreetiliselt ma tean seda, aga harjumuseks pole suutnud veel kujundada. K\u00fcll aga olen proovinud igap\u00e4evaselt teadlikult m\u00e4rgata ja m\u00f5elda, mis on h\u00e4sti l\u00e4inud ning omandanud oskuse pisiasjadest r\u00f5\u00f5mu tunda,” t\u00f5deb ps\u00fchhiaater. “Eesm\u00e4rk polegi kogu aeg \u00f5nnelik olla, vaid osata leida rahulolu, enam-v\u00e4hem okei v\u00f5iks olla ja eluliselt rasketes olukordades on normaalne ka ennast halvasti tunda.”<\/p>\n

Ps\u00fchhiaater Madis Parksepp Autor\/allikas: Lauri Kulpsoo<\/p>\n

Parksepale meenub \u00fcks k\u00fcmneaastane ATH diagnoosiga poiss, kes teda v\u00e4ga palju \u00f5petas. “Ta oli h\u00e4sti impulsiivne, kes kiirelt k\u00f5igele reageeris ja kui midagi ei meeldinud, andis kohe pasunasse. Tegime tal diagnostika ja leppisime kokku raviplaani. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sain vanematelt koolipoolse tagasiside, et natuke parem nagu on, aga kehalise kasvatuse tunnis ikkagi juba viiendal minutil vihastas teise poisi peale ja tekkis r\u00fcselus. Poiss muigas selle peale ja \u00fctles, et huvitav, aasta aega tagasi l\u00e4ks mul vihastamise peale viis sekundit, n\u00fc\u00fcd viis minutit, see on ju v\u00e4ga suur edasiminek aasta ajaga ja k\u00fcsis mu k\u00e4est, millal mina viimati nii palju suutsin m\u00f5nda oma tegevust parandada. See \u00f5petas mind m\u00e4rkama edusamme pikas protsessis.”<\/p>\n

“Vahel kurdetakse, et eksamiperioodil on noortel palju stressi, aga nii see peabki olema, sest need on eksamid. Ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire kahtlusest v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida siis, kui stress j\u00e4\u00e4b kestma ka p\u00e4rast seda perioodi. N\u00e4iteks meeleoluh\u00e4irete puhul on kooli\u00f5pilasi sageli keeruline hinnata kevadel, sest aprillis-mais on kooliv\u00e4simus ja eksamite-arvestustega seonduv stress ning \u00e4revus laes, mis on enamasti normaalne. Aga kui see kestab veel ka jaanip\u00e4eval, siis tuleb edasi uurida,” selgitab Parksepp. “Vaimsest tervisest r\u00e4\u00e4gitakse palju, aga inimestel on ka t\u00f6\u00f6riistu vaja, et osata oma tervist toetada. Et kui ma juba oskan m\u00e4rgata, mis minuga toimub, siis kuidas ma ennast vajadusel aidata saan.”<\/p>\n

Hirmu\u00e4ratava tundega, et teistega v\u00f5rreldes j\u00e4\u00e4n ma alla, hakkamasaamist tuleb harjutada<\/p>\n

V\u00f5rdlus teistega on midagi, millega toime tulemist peab \u00f5ppima ja \u00f5petama. “Praegu on igasugused v\u00f5rdlused ka tabud. N\u00e4iteks matemaatika v\u00f5i kehalise kasvatuse hindeid kuhugi stendile enam ei panda. Teatud m\u00e4\u00e4ral saab v\u00f5rdlustest loobuda, samas toimub pidev enda v\u00f5rdlemine teiste, sageli n\u00e4ilise kuvandiga virtuaalmaailmas varasemast palju suuremal m\u00e4\u00e4ral. Edetabelid, pingeread ja ise v\u00e4lja m\u00f5eldud v\u00f5rdlused v\u00f5ivad olulisel m\u00e4\u00e4ral tekitada stressi, kui me ei \u00f5pi neid \u00f5igesti lugema ja t\u00f5lgendama,” t\u00f5deb ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Ilmselgelt ei saa, ja ei peagi inimene k\u00f5ikides edetabelites ja v\u00f5rdlustes olema esimene ning see pole l\u00e4bikukkumine, vaid normaalne elu. “Selliste tunnete m\u00f5istmist ja nendega hakkamasaamist tuleb ka harjutada. Samuti tuleb \u00f5ppida seda, mida mingid pingeread tegelikult t\u00e4hendavad ning mida, kui \u00fcldse, need minu kohta \u00fctlevad,” toob Parksepp v\u00e4lja.<\/p>\n

“Mul oli 1990. aastatel kehalise kasvatuse \u00f5petaja, kes paistis silma sellega, et k\u00f5ik \u00f5pilased pidid jooksma, k\u00f5rgust h\u00fcppama ja kuuli viskama, aga tulemusi v\u00f5rreldi \u00f5pilase enda eelmiste tulemustega. Spordip\u00e4eval olid tulemused k\u00f5igile vaatamiseks v\u00e4ljas, aga v\u00f5is juhtuda, et olid kuulit\u00f5uke pingerea tagaotsas, aga hindeks said viie, sest v\u00f5rreldes eelmise aastaga parandasid sa enda tulemust. Samuti v\u00f5isid olla pingerea eesotsas, aga saada nelja, sest su tulemus oli oluliselt kehvem kui eelmisel aastal,” selgitab Parksepp.<\/p>\n

Ps\u00fchhiaater Madis Parksepp Autor\/allikas: Lauri Kulpsoo<\/p>\n

Elus on ju ikka nii, tahame v\u00f5i ei taha, et edetabelite ja hindamisega meil kokku puutuda siiski tuleb. “Kui l\u00e4hed \u00fclikooli, on ju mingid sisseastumishinded v\u00f5i kui kandideerid m\u00f5nele t\u00f6\u00f6kohale, on ka kriteeriumid, mida peab t\u00e4itma ning mille alusel moodustub paremusj\u00e4rjestus. S\u00f5ltumata sellest, kas pingeread on avalikud v\u00f5i mitte, asetub neisse ikkagi iga kandideerija. Kui sa ei ole harjunud v\u00e4lise v\u00f5rdlusega toime tulema, tekibki tunne, et ma pole midagi v\u00e4\u00e4rt.”<\/p>\n

“On normaalne, et minu v\u00f5imed, oskused ja p\u00e4devused on erinevates valdkondades erinevad. Mul v\u00f5ib olla maailma parim treener ja kalleim varustus, aga ma ei hakka ilmselt kunagi k\u00f5rgust \u00fcle kahe meetri h\u00fcppama, sest mul lihtsalt pole selleks eeldusi ja v\u00f5imeid, aga v\u00f5ib-olla oskan ma h\u00e4sti vabaviskeid visata v\u00f5i matemaatika\u00fclesandeid lahendada,” muheleb ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Headeks l\u00e4hisuheteks vajame silmast silma suhtlemist, arutlusruumi ja aega<\/p>\n

Mida me siis vajame, et olla ise vaimselt tugev ja aidata ka oma l\u00e4hedastel raskete hetkedega toime tulla.<\/p>\n

“\u00dckski laps ega noor ei eelda, et tema vanematel on kasvatusteaduste kraad v\u00f5i pereterapeudi kutse, nad tahavad, et nende k\u00f5rval oleks toetav inimene, kes oleks tema jaoks olemas, lapsep\u00f5lves rohkem suunab, teismelisena on pigem selja taga. Noor tunneb, et h\u00e4da korral on olemas inimene, kes teda kuulab ja ka m\u00f5istab. Sellise suhte loomise eeldusteks on tahe ja \u00fchine aeg, aga mitte mingid spetsiifilised eriteadmised ja vanemlikke oskusi on alati v\u00f5imalik koos kasvamise perioodil omandada,” t\u00f5deb Parksepp.<\/p>\n

Ps\u00fchhiaater Madis Parksepp Autor\/allikas: Lauri Kulpsoo<\/p>\n

Ps\u00fchhiaatri s\u00f5nul \u00fcllatab vanemaid ikka ja j\u00e4lle teismeiga, et n\u00fc\u00fcd on lapsel mingi haigus tekkinud, laps on trotslik ja ei taha enam suhelda. “Aga see ongi iga, kus noorel tuleb lasta iseseisvuda, samal ajal on vanemad taustal turvaliseks tagalaks, kuhu noored saavad tagasi tulla. Proovivad \u00e4ra, saavad k\u00f5rvetada ja tulevad muret jagama v\u00f5i saavad eduelamuse ja tahavad meiega oma r\u00f5\u00f5mu jagada. Aga vastastikku teineteist trotsides me kaotame \u00fcksteist \u00e4ra.”<\/p>\n

Vanemad vahel kurdavad, et ei tea, kuidas oma lapsega suhelda ja kontakti saada. “Ma k\u00fcsin, et olete te kunagi lapselt k\u00fcsinud, kuidas talle meeldiks suhelda. Vastatakse, et ei ole, polegi head aega, millal r\u00e4\u00e4kida. Mina olen soovitanud juba enne teismeliseiga kujundada r\u00e4\u00e4kimisharjumus, n\u00e4iteks autos\u00f5idu ajal trennist tulles v\u00f5i m\u00f5ne muu tegevuse ajal, kui ollakse nagunii koos. V\u00e4ga hea traditsioon on pere \u00fchised s\u00f6\u00f6giajad. Laps teab, et see on aeg, mil vanem kuulab, ja see on hea aeg ka k\u00fcsimusteks,” toonitab Parksepp.<\/p>\n

“Emotsionaalses m\u00f5ttes on peamine, mida me heade l\u00e4hisuhete jaoks vajame \u2013 nii laste kasvatamisel kui ka paarisuhtes \u2013, silmast silma suhtlemine, arutlusruum ja aeg,” toob Parksepp v\u00e4lja. “Head l\u00e4hisuhted on omakorda t\u00e4htsaim kaitsev tegur, mis aitab toime tulla elumuredega ja ennetada paljusid ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ireid.”<\/p>\n

Portaali Eeter intervjuusari “Ps\u00fchholoogi pilk” vaatleb meie \u00fchiskonda ja inimesi vaimse tervise teemade kaudu eesm\u00e4rgiga anda m\u00f5tteainet ja t\u00f6\u00f6riistu iseendaga paremini hakkama saamiseks ja enesekindluse suurendamiseks.<\/p>\n

H\u00e4id nippe ja n\u00f5uandeid leiab Tarkvanem.ee<\/a> ja Peaasi.ee<\/a> veebilehelt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“S\u00fcdame paneb valutama \u00fchiskonna polariseerumine ja l\u00f5hestumine, mis Eestis hakkas j\u00f5uliselt pihta koroona ajal. Muret teeb inimeste toimetulek,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":92242,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,18087,19,25,19187,23,24,22,20,30],"class_list":["post-92241","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-madis-parksepp","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-psuhholoogi-pilk","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115949084593947547","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92241"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92241\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/92242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92241"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92241"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}