![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Sirp2026_3_0025__art_r1-1024x682.jpeg\")
<\/a><\/p>\nMariana Enriquez k\u00e4sitleb oma teostes \u017eanrikirjanduse v\u00f5tete abil Argentina l\u00e4hiajalugu ja selle taustal inimeste igap\u00e4evaelu.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
Leandro Teysseire \/ AP \/ Scanpix<\/p>\n
Lugenud-kogenud aastate jooksul arvestatavat hulka mitmesuguseid (kosmilise) \u00f5uduse teoseid, pean t\u00f5dema, et ega need enam \u00fclem\u00e4\u00e4ra hirmsad olegi. Oma leebe etteaimatavuse t\u00f5ttu on need isegi hubaseks saanud. Surmaloori tagant piiluvad vaimud, elavad surnud, mardused jm ei paku enam m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset pinget. Kaugetest kosmose\u00adavarustest v\u00f5i k\u00f5rvaldimensioonidest p\u00e4rit monstrumid on tasal\u00fclitatud ja kodustatud. Silme ees v\u00f5ivad k\u00f5rguda linnu, maid, planeete, galaktikaid h\u00e4vitavad kombitsatega koletised oma hiilguses ja toreduses, kuid hirmu nad ei tekita. Nad pole enam m\u00f5istetamatud ega kirjeldamatud, pole kunagi olnudki. Horror on kenasti \u00e4ra pakendatud ja oma pseudo\u0161okeerivuses v\u00e4ga m\u00fc\u00fcdav. Hea v\u00f5rdluse pakuvad true-crime-taskuh\u00e4\u00e4lingud, mille m\u00f5ningane n\u00e4rvik\u00f5di tuleneb v\u00e4hemalt nende kuritegelike s\u00fcndmuste tegelikkusest. Enriqueze jutus \u201eNaabri hoov\u201c leidub iroonilise maiguga tekstirida\u00a0\u2013 jutu peategelane on \u00fcllatunud sellest, et keskklassi linna\u00adosas v\u00f5ib end peita sellise k\u00e4itumisega koletis (lk\u00a0106). Justkui oleks see v\u00f5imatu, justkui vaid \u201evaesed\u201c paneksid toime kurit\u00f6id. Absurdne arusaam, mida ei paljasta mitte ainult viimaste p\u00e4evade, vaid viimase mitme aasta s\u00fcndmused. Aastak\u00fcmnete. Aastasadade.<\/p>\n
L\u00fchijutus \u201eK\u00f5rvikk\u00e4\u00e4buse v\u00e4ljakutsumine\u201c kirjeldatud m\u00f5rvatuur on true crime\u2019i ilmne eelk\u00e4ija, mugavneva keskklassi morbiidne huvi \u00fchendatuna moraalitseva \u00fcleolekutundega. Ajaloolis-poliitiline massim\u00f5rv on sobimatu teemavalik (lk\u00a061 jm), viisakad inimesed niisugustest asjadest ei m\u00f5tle ega r\u00e4\u00e4gi. Kui pole skandaalimaiguline (sari)m\u00f5rv, siis ega publikut eriti huvitagi\u00a0\u2013 sajad tuhanded surma saanud lapsed Palestiinas, Sudaanis, S\u00fc\u00fcrias, Afganistanis, Iraagis, igas maailmanurgas pole liialt t\u00e4helepanu ega meediak\u00e4ra v\u00e4\u00e4rt. Kehitagem \u00f5lgu ja vaadakem k\u00f5rvale, ehk veab ja sel hetkel satub juhuslikult teleri\u00adekraanile \u201eHuviv\u00f6\u00f6nd\u201c7.<\/p>\n
Tegelikkus on jubedam kui \u00f5uduskirjandus<\/p>\n
Praegu, 2026. aasta jaanuaris, mil aina s\u00fcgavamale labasesse fa\u0161ismi langeva Ameerika \u00dchendriikide imperialistist president on r\u00fcnnanud rahvusvahelist \u00f5igust, t\u00e4ielikult eirates Venezuelat ja r\u00f6\u00f6vinud nende presidendi, et teostada j\u00e4rjekordne L\u00f5una-Ameerika ebademokraatlik riigip\u00f6\u00f6re (isegi ei tea enam, mitmes, neid on olnud nii palju), t\u00f5useb Enriqueze jutukogumiku lugemine irooniliselt aktuaalseks. Kurjus pesitseb (varjatult) meie elus ja ideoloogias, mitte kusagil v\u00e4ljaspool, kirjutab j\u00e4rels\u00f5nas Ruth Sepp (lk\u00a0140). L\u00f5una-Ameerika s\u00f5dade, parem\u00e4\u00e4rmuslike riigip\u00f6\u00f6rete, v\u00e4givaldsete diktatuuride ajalugu on otseselt USA ja CIA tegevusega seotud juba ligi sada aastat. Sellele minevikule Enriquez oma lugudes ka korduvalt viitab. Me k\u00f5ik k\u00f5nnime luude peal (lk\u00a091), sest surmarohke aja kulg j\u00e4tkub. Praeguse elaniku eksistentsi v\u00f5imalused on ehitatud eelnenute surmale. Ruth Sepa detailne j\u00e4rels\u00f5na muidugi kirjeldab suurep\u00e4raselt ja h\u00f5lmavalt kogumiku sisu. V\u00e4\u00e4rt arvustus on kaante vahel juba olemas. Ehk siis raamatut sulgedes sattusin m\u00f5ttele, et mul polegi vist m\u00f5tet seda luguhaaval lahti pakkida ja kommenteerida.<\/p>\n
Sest\u00a0\u2013 probleemi kese on nihkunud ammu mujale. Kumb on gootilikult hirmsam: need eepilis-kosmilis-m\u00fcstilised \u00f5udused v\u00f5i tegelikkus? On see kunagi \u00fcldse olnud teisiti? Kosmilise \u00f5uduse erip\u00e4ra v\u00f5ib ehk olla selles, et ajaloo ja reaalsuse traumasid manifesteeritakse metafoorsete koletistena. \u00dchiskonnas alaliselt kohal olev katastroof v\u00e4ljendab end m\u00f5ne mutant\u00adolendi v\u00f5i vaimuna. Muidugi, \u00f5udus kui metafoor on \u00fcks vanemaid ja elementaarsemaid t\u00f5lgendusi. Kogumiku lugude gootilikult tumedad s\u00fcndmused r\u00f5hutavad ja toovad esile k\u00f5ike seda, mis Argentina ajaloos, kaugemas-l\u00e4hemas minevikus on hirmutavat; seda v\u00e4ljendamatut, mille armid on s\u00fcgaval ps\u00fc\u00fches pidevalt kohal, mille traumad on (poliitilisse) kehasse l\u00f5igutud; seda igap\u00e4eva\u00adkannatust, mis fiktsionaalse \u00f5uduse k\u00f5rval aina teravamalt v\u00e4lja joonistub. Minevik, mis vaikitakse maha, ent mis k\u00f5lab seda valjemalt\u00a0\u2013 saksa-inglise kirjaniku W.\u00a0G. Sebaldi korduvalt kritiseeritud enese-\/sisetsensuuri vaim h\u00f5ljub Argentinagi kohal.<\/p>\n
Enriquez demonstreerib jutukogus \u201eAsjad, mis me tules kaotasime\u201c ohtrate n\u00e4idetega seda koledust, millega inimesed ja \u00fchiskonnaklassid pidid ning peavad j\u00e4rjepidevalt toime tulema. Krahhid, vaesus, kuritegevus, alkoholism, rassism, ahistamine, diskrimineerimine, s\u00fcsteemne (seksuaalne v\u00f5i lastevastane) v\u00e4givald, minevikutraumad, m\u00e4ratsev korruptsioon, v\u00f5imuagentide v\u00f5imu j\u00f5hker kuritarvitamine\u00a0\u2026 \u00dcldiselt liberaalse-progressiivse hoiakuga naispeategelased kohtavad korduvalt ka meeste ignorantsust, kadedust, v\u00e4givalda. K\u00f5lapinda h\u00f5ivab Margaret Atwoodi 1982.\u00a0aasta kuulus m\u00f5ttek\u00e4ik: \u201eMehed kardavad, et naised naeravad nende \u00fcle. Naised kardavad, et mehed tapavad nad \u00e4ra.\u201c P\u00f5hjendatud hirm, arvestades koduv\u00e4givalla statistikat ja selle kategooria m\u00f5rvade \u00fcldist statistilist palet. Ja mehi j\u00e4\u00e4dakse \u00fchiskonnas ikka kergemini uskuma (kogumiku nimilugu kordab toda motiivi, lk\u00a0131 ja edasi), ehkki mehed alatasa valetavad ja manipuleerivad s\u00fc\u00fcdimatult. Silma puistatakse valesid, et saada oma tahtmist\u00a0\u2013 seda piinlikum kergeusklikuile. Jutt meeste \u201eotsekohesest\u201c \u201eratsionaalsusest\u201c on ilmselt selle maailma \u00fcks suuremaid nalju.<\/p>\n
Groteski ja provokatsiooni leidub Enriqueze juttudes seega omajagu, et luua toda transgressiivset atmosf\u00e4\u00e4ri, mida \u00f5uduskirjandus ikka saavutada \u00fcritab. \u0160okeeriv teos minu meelelaadiga lugejale muidugi \u00fclem\u00e4\u00e4ra pole: teemad ja tonaalsus on liigagi tuttavad, olen enam-v\u00e4hem sama ajastu loogika ja tehnoloogia keskel \u00fcles kasvanud. 1990ndate Eestiga v\u00f5rreldes leiaks ikka m\u00f5ne tuttava paralleeli, piisava sarnasuse: Tartu vorstivabrikud ja M\u00e4nniku karj\u00e4\u00e4rid on meil n\u00e4inud nii m\u00f5ndagi.<\/p>\n
Kui on j\u00e4\u00e4nud mulje, et midagi ette heidan, siis ei, ega kogumik ole halb. Soovitan, oli m\u00f5nus lugemine. Soovitan ka k\u00f5iki neid m\u00e4nge, mida eespool olen maininud. Soovitan nautida samade teemade, hirmude, m\u00f5juallikate eri v\u00e4ljundeid. Lugege, m\u00e4ngige, kuulake. Aasta 2026 on alanud, saagu see parem kui 2025, kuigi esimesed n\u00e4dalad juba hirmutavad. \u00c4rgu j\u00e4\u00e4gu see ajaloo viimaseks aastaks. Cthulhu, Nyarlathotep, Azathoth, Shub-Niggurath, Hastur, Dagon, the\u00a0King in Yellow jt ei tule meie m\u00f5istust r\u00f6\u00f6vima, meid \u00e4ra s\u00f6\u00f6ma ega pulbriks muljuma. Sellega saame ise niigi h\u00e4sti hakkama.<\/p>\n
Kuidas paratamatusega leppida?<\/p>\n
\u00d5uduskirjanduse \u017eanri m\u00f5istetamatut-kirjeldamatut-eksistentsiaalset jne \u00f5udust on raske karta, olgu see kui tahes adumatu. Ilukirjanduslikul \u00f5udusel on raske meid heidutada, kui elus leidub hullemat\u00a0\u2013 mis on p\u00e4ris ehtne. Reaalne. K\u00e4egakatsutav. Teispool arbitraarset riigipiiri. Tegelikkus on hirmsam kui \u00fcksk\u00f5ik milline kosmiline \u00f5udusjutt. Mitu genotsiidi \u00fcle maailma, p\u00fcsivalt, pidevalt, mida rahvusvahelisest \u00f5igusest latravad poliitikud j\u00e4rjepidevalt ignoreerivad. K\u00e4imas on globaalne \u00f6kokatas\u00adtroof\u00a0\u2013 niiv\u00f5rd suur ja t\u00e4ielik h\u00fcbriidne kvaasiobjekt (vt Bruno Latour8), et inimesed ei suuda seda h\u00f5lmavalt m\u00f5ista, ette kujutada, n\u00e4ha, uskuda. Iga talvek\u00fclma ajal ilmuvad hange alt \u201eskeptikud\u201c jaurama, et kus see kliimasoojenemine ikka n\u00fc\u00fcd siis on, suutmata m\u00f5ista elementaarset t\u00f5siasja, et ilm (lokaalne) ja kliima (globaalne) on eri n\u00e4htused. Suvel aina pikenevate ja surmarohkemate kuuma\u00adlainete v\u00f5i maamassiive h\u00f5lmavate metsap\u00f5lengute ajal on nendesamade jaurikute suu lukus. N\u00e4ete siis, kus on. Siinsamas \u00f5ue peal, kuivatab su kolletavat \u00e4\u00e4relinnamuru. Kuid ei n\u00e4hta, sest hirmunud silm on vaja ebameeldiva t\u00f5e ees kinni pigistada. Ei julge tunnistada oma s\u00fc\u00fcd, ideoloogiate l\u00e4bikukkumist, arusaamade ekslikkust. Ia-ia, Cthulhu seal Vaikse ookeani p\u00f5hjas igavest und magamas on ka usutavam ja kujuteldavam (kuigi peaks olema kujuteldamatu) kui argip\u00e4ev.<\/p>\n
Aga konkretiseerigem n\u00fc\u00fcdisaja p\u00fcsivat horror\u2019it veelgi: suurte tuumariikide laod, mis t\u00e4is totaalse h\u00e4vingu relvi. Ainu\u00fcksi allveelaevades, mis patrullivad ookeane m\u00f6\u00f6da, leidub tuhandeid tuumal\u00f5hkep\u00e4id\u00a0\u2013 kordades rohkem kui vaja, et k\u00f5ikmaatasa teha. Apokal\u00fcpsis on iga hetk 60 sekundi kaugusel. K\u00e4esoleva arvustuse lugemise ajal v\u00f5ivad ICBMid juba lennata\u00a0\u2013 v\u00f5ib-olla ei j\u00f5ua isegi l\u00f5igu l\u00f5puni, kui tabamus juba kohal. Ole n\u00fc\u00fcd valmis! V\u00f5ib-olla ma ei j\u00f5ua isegi seda l\u00f5iku l\u00f5puni kirjutada.<\/p>\n
Seejuures pole vaja \u00fchegi riigi agressiivset r\u00fcnnakut. Piisab \u00fchest radari-error\u2019ist siin, v\u00e4ikesest arvuti-glitch\u2019ist seal. Seda on juhtunud nii m\u00f5nigi kord, tagaj\u00e4rgedest on seni meid p\u00e4\u00e4stnud \u00fcksikud kangelased. Hea, et keegi m\u00f5istusega isik kohal oli. Aga siiski piisab v\u00e4hesest segadusest, et vallandada k\u00f5ike \u00f5giv vastul\u00f6\u00f6kide jada, sest launch-on-warning-loogikaga opereerivad tuumariigid seniajani. Hoiatusest piisab. Otsustusaeg on minuteid, kui sedagi, sest moodsamate \u00fclehelikiirusega rakettide arendus t\u00e4hendab, et varsti pole isegi seda kuut kuni \u00fcheksat minutit lennuaega, mille v\u00e4ltel otsustada. First strike j\u00f5uab kohale kiiremini, kui keegi reageerida j\u00f5uab. Sestap neid s\u00fcsteeme on \u00fcritatud\u00a0\u2013 ja \u00fcritatakse\u00a0\u2013 seniajani automatiseerida. Et ikka katastroof oleks garanteeritud.9<\/p>\n
K\u00e4es on XXI sajand, mistap nautigem ka praeguse \u201etehisintellekti\u201c feti\u0161imi v\u00e4ljavaateid. TI-d \u00fcritatakse toppida k\u00f5ikjale, muu hulgas s\u00f5jatehnikasse. T\u00f5esti ei leidu selleks paremat ideed kui TI, mis teeb alal\u00f5pmata vigu ja \u201ehallutsineerib\u201c. Hallutsineerimine on TI funktsioneerimise paratamatu k\u00f5rvaln\u00e4ht, selleta generatiivmudelid ei t\u00f6\u00f6ta. Pange t\u00f5esti too \u201etehisintellekt\u201c radaris\u00fcsteemidega kokku ning \u00fchendage kogu kompott rakettide automatiseeritud v\u00e4ljalaskes\u00fcsteemiga. Kas saab asjaga juba \u00fchele poole?<\/p>\n
Singularity meid ei oota, see on liiga palju ulmet lugenud programmeerijate totrus. Ega ka AGI (artificial general intelligence), mis ellu-ja-teadvusse \u00e4rkamise j\u00e4rel inimkonda t\u00fchiseks peab ning seet\u00f5ttu meist k\u00f5igist kirjaklambreid otsustab toota. Skynet ei saada terminaatoreid meid jahtima. Meelelahutus teab, mida teeb, pakkudes dramaatilisemaid ja l\u00f5busamaid stsenaariume, sellal kui banaalses tegelikkuses surutakse vulgaarset, l\u00f5putult vigast ja kasutut tehisaru k\u00f5ikjale meie tehnoloogiatesse. Reaalne oht tuleb Silicon Valley tech bro\u2019de rumalusest ja ebakompetentsusest ning reaalne oht on fiktsiooni laheduse k\u00f5rval nii igav.<\/p>\n
Iga hetk loeb, iga hetk on v\u00e4\u00e4rt, iga hetk v\u00f5ib olla viimane. \u00c4rge siis neid hetki raisake. Pilved on heleh\u00f5bedased ja v\u00e4hemalt leidub \u00fcks lohutus\u00a0\u2013 globaalse tuumas\u00f5ja puhul pole vaja globaalse kliimakatastroofi p\u00e4rast enam muretseda! Pole planeeti, pole probleemi. Teeme siis selle l\u00f5puga \u00fckskord ometi rahu, l\u00f5petame surmahirmu. Vaata vikatimehele otse silma, et l\u00f5petada tema eest p\u00f5genemine. Leiaksime ehk hingerahu? Terry Pratchett kirjutas sellest aastak\u00fcmneid. \u00d5uduskirjanikud, olgu siis Enriquez v\u00f5i Poe, King, Lovecraft, Chambers jt, ilmselt \u00fcritavadki seda taju ja leppimist maalida. Tuua m\u00f5istetamatu l\u00e4hemale, teha \u00f5udused tuttavaks, kaotamata meelelahutuslikkust. L\u00f5una-Ameerika kirjandus on selles juba pikka aega tugev olnud, igati meeldiv on Mariana Enriqueze teose puhul n\u00e4ha v\u00e4\u00e4rika traditsiooni kestmist ja arenemist.<\/p>\n
1 High North Studios, 2024.<\/p>\n
2 Cloak and Dagger Games, 2022.<\/p>\n
3 Jozef Pavelka ja Vlado Ganaj, 2024.<\/p>\n
4 Geography of Robots, 2022.<\/p>\n
5 rose-engine, 2022.<\/p>\n
6 Keyhole Books, 2025.<\/p>\n
7 \u201eThe Zone of Interest\u201c, Jonathan Glazer, 2023.<\/p>\n
8 Bruno Latour, Me pole kunagi olnud modernsed. Tlk\u00a0Anti Saar. Tallinna \u00dclikooli Kirjastus, 2014.<\/p>\n
9 Soovituslikku kirjandust selle kohta: John\u00a0H. Rubeli \u201eDoomsday Delayed\u201c (2008), Eric Schlosseri \u201eCommand and Control: Nuclear Weapons, the\u00a0Damascus Accident, and the\u00a0Illusion of Safety\u201c (2013).<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mariana Enriquez, Asjad, mis me tules kaotasime. Hispaania keelest t\u00f5lkinud Eva-Stina Randoja, toimetanud Ruth Sepp ja Triinu Tamm,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":92257,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[5000,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,7841,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-92256","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-argentina","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-loomingu-raamatukogu","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115949167118987846","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92256","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92256"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92256\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/92257"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92256"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92256"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92256"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Sirp2026_3_0024__art_r1-255x255.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2026\/01\/Sirp2026_3_0025__art_r1.jpeg\")
<\/a><\/p>\n