Coop Panga sel n\u00e4dalal avaldatud uus strateegia n\u00e4eb ette 2030. aastaks v\u00e4hemalt 60 miljoni euro suuruse puhaskasumini j\u00f5udmist ehk praegune tase tuleb viie aasta jooksul kahekordistada. Laenuportfelli turuosa kasvab plaani j\u00e4rgi k\u00fcmne protsendini, mis eeldab igal aastal turust kaks-kolm korda kiiremat kasvu.<\/p>\n
Kurtmann \u00fctles ERR-ile, et \u00fchelt poolt toetab Coop Panga laenuportfelli kiiret kasvu \u00fcldine laenun\u00f5udluse suurenemine turul ja teiselt poolt kindlasti panga enda paindlikkus ja kiirus kliendisuhete loomisel ja hoidmisel.\u00a0<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on viimased majandusn\u00e4itajad laenuturu \u00fcldist elavnemist juba positiivselt m\u00f5jutanud: intressim\u00e4\u00e4rade alanemine ja seej\u00e4rel nende stabiliseerumine on kandumas \u00fcha selgemalt \u00fcle laenuturule, parandades nii ettev\u00f5tete kui ka majapidamiste kindlustunnet.<\/p>\n
“Juba m\u00f6\u00f6dunud aastal hakkas kindlustunnet toetama ka see, et suuremad maksumuudatused olid ettev\u00f5tete jaoks ette planeeritavad ja energiahinnad p\u00fcsisid kontrolli all,” lausus Kurtmann ja lisas, et k\u00f5ik see l\u00f5i ettev\u00f5tjatele soodsama planeerimishorisondi, mille tulemusena hakati taas ellu viima edasi l\u00fckatud investeeringuid.<\/p>\n
Kurtmann m\u00e4rkis, et kuigi ettev\u00f5tted said investeerimisjulguse tagasi juba m\u00f6\u00f6dunud aastal ja hakkasid n\u00e4gema uusi kasvuv\u00f5imalusi, hakkab nende investeeringute suuremat positiivset m\u00f5ju majandusele ja pankade laenuportfellide kasvule selgemalt n\u00e4ha olema selle aasta teises ja j\u00e4rgmise aasta esimeses pooles.<\/p>\n
Pangajuhi s\u00f5nul on Coop laenude turuosa seni eelk\u00f5ige suurematelt pankadelt v\u00f5tnud ja kavatseb seda edaspidi kindlasti j\u00e4tkata.<\/p>\n
“Meil on see seni \u00f5nnestunud. Alates Coop Panga turule toomisest on Coop Pank oma turuosa kasvatanud \u00fche protsendi pealt ligi seitsme protsendi peale. Siit edasi k\u00fcmne protsendi peale t\u00f5usmine on \u00fcsna realistlik, tehes sama head t\u00f6\u00f6d, kui me seni teinud oleme,” \u00fctles Kurtmann.<\/p>\n
Coop hakkab investeerimisteenuseid pakkuma<\/p>\n
Kasumi kahekordistamise sihi kohta r\u00e4\u00e4kis ta, et pank keskendub Eesti turule ning nii era- kui \u00e4riklientidele, pidades enda konkurentsieeliseks mugavamaid ja kiiremaid teenuseid.<\/p>\n
“Me saame kasvada ainult siis, kui pakume konkurentidest midagi paremini,” t\u00f5des Kurtmann ja lisas, et panga jaoks on t\u00e4htis strateegiline koost\u00f6\u00f6 Coopi kaubandusega, pakkudes \u00fchistele klientidele soodustusi ja teenuseid.<\/p>\n
N\u00e4itena t\u00f5i ta esile mullu v\u00e4lja toodud uusi pakette, kus kliendid saavad ostupreemiat selliselt, et raha kantakse otse nende pangakontole.<\/p>\n
Coop Panga fookuses on juhatuse esimehe s\u00f5nul tuumikteenuste arendamine. Nendeks teenusteks on \u00e4rilaenud, kodulaen, tarbija finantseerimine, liising ja kindlustusmaakleri tegevus. Kui seni on pangal puudunud investeerimisteenused, siis arvestades Eesti inimeste ja ettev\u00f5tjate kasvavat huvi ja v\u00f5imet investeerida, n\u00e4eb Coop potentsiaali, et ka uutel teenusepakkujatel \u00f5nnestub turuosa v\u00f5ita.<\/p>\n
“Me ei vaata investeerimisteenuste pakkumist millegi eraldiseisvana, vaid tunnetame, et see t\u00e4iendab k\u00f5iki meie teisi teenuseid ning need moodustavad \u00fchtse pangalahenduse terviku,” lisas Kurtmann.<\/p>\n
Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et viimase viie aasta jooksul on Coop Pank kasvatanud klientide arvu ligi kolm korda, laenumahtu \u00fcle kolme korra ja puhaskasumit ligi neli korda. Eelmisel aastal \u00fcletas Coop Panga laenumaht esimest korda kahe miljardi euro piiri.<\/p>\n
“Kasumi kahekordistamise ambitsioon on koosk\u00f5las panga \u00e4rimahtude kasvu ambitsiooniga. Kui me kasvataks \u00e4rimahtusid planeeritud ulatuses ja ei kasvataks kasumit, siis see t\u00e4hendaks, et meie efektiivsus langeb oluliselt. Pangandus on mahu\u00e4ri ja siin kasvades \u00fcldiselt efektiivsus pigem kasvab,” selgitas Kurtmann.<\/p>\n
Coopi juhi s\u00f5nul on pangal nii \u00e4rimahtude kasvatamine kui ka kasumi kasvatamine isegi hoogsamalt viimase viie aasta jooksul v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja tulnud ja uut strateegiat kokku pannes sooviti olla ambitsioonikamad, aga samas ka realistlikud.<\/p>\n
“Usume, et seadsime endale \u00f5iged eesm\u00e4rgid: soovime kasvada kiirelt ja kasumlikult ning samas suurendada ka panga \u00fchiskondlikku m\u00f5ju,” lausus Kurtmann.<\/p>\n
Ta lisas, et varem kasvas Coop Pank peamiselt kliendiarvule ja \u00e4rimahtude suurendamisele keskendudes, aga n\u00fc\u00fcd j\u00e4lgib pank \u00fcha t\u00e4helepanelikult optimaalsust, n\u00e4iteks seda, et kiire laenuportfelli kasv ei s\u00f6\u00f6ks \u00e4ra kasumlikkust.<\/p>\n
“Laenude v\u00e4ljastamine on k\u00f5igi pankade peamine \u00e4risuund igap\u00e4evapanganduse teenuste k\u00f5rval. See, kuidas me suudame laene v\u00e4ljastada ja laenudelt intressitulu teenida, m\u00f5jutab oluliselt panga kasumit, ent seejuures peavad loomulikult ka panga tegevuskulud kontrolli all olema,” nentis Coop Panga juhatuse esimees.<\/p>\n
Suuremaks muutumine aitab konkurentsis p\u00fcsida<\/p>\n
Seda, et v\u00e4iksel kodumaisel pangal oleks Eesti turul raske suurte Rootsi pankadega konkureerida, Kurtmann ei arva. Ta m\u00e4rkis, et Eesti pankade turuosa on viimasel 15 aastal kasvanud \u00fchelt protsendilt 30 protsendini.<\/p>\n
“K\u00fcsimus ei ole, kas tegemist on suure v\u00f5i v\u00e4ikese pangaga, vaid kas pank p\u00f5hineb kodumaisel v\u00f5i v\u00e4lismaisel kapitalil. Seda trendi arvestades puhub Coop Pangale selgelt taganttuul,” usub ta.<\/p>\n
Kurtmanni kinnitusel on v\u00e4iksel kodumaisel pangal Rootsi pankadega konkureerides mitmed eeliseid: k\u00f5ik juhtimis- ja finantseerimisotsused s\u00fcnnivad Eestis ja neid teevad Eesti inimesed, kes siinset turgu k\u00f5ige paremini tunnevad. See annab pangale v\u00f5imaluse kiiresti ja adekvaatselt turumuutustele reageerida, sest otsuseid ei pea v\u00e4lisriigis asuvate juhtide ja omanikega koosk\u00f5lastama.<\/p>\n
“Mis puudutab \u00fcle\u00fcldist konkurentsi suurenemist Eesti pangandusturul, siis on see alati v\u00e4ga oodatud ja tervitatav ning sellest v\u00f5idavad eelk\u00f5ige Eesti inimesed ja ettev\u00f5tted. N\u00e4iteks kodulaenutaotlejad n\u00e4evad praegu, et eri pankade pakutavad marginaalid on varasemaga v\u00f5rreldes oluliselt alanenud ja erinevate pankade pakkumised muutuvad \u00fcha sarnasemaks, sageli j\u00e4\u00e4b pakutud intresside erinevus lausa 0,2 protsendi sisse,” \u00fctles Kurtmann.<\/p>\n
Ta lisas, et tunduvalt on alanenud ka pankade teenustasude kulud ja k\u00f5igele sellele on muu hulgas aidanud kaasa pankadevahelise konkurentsi suurenemine.<\/p>\n
Coopi senise turuosa kasvatamise p\u00f5hjuseks peab Kurtmann lihtsust, kiirust ja head teenindust ja ta loodab, et neid hoides ja arendades suudetakse edasi kasvada. Samas ei saa pangajuhi s\u00f5nul \u00f6elda, et turuosa oleks v\u00f5ita v\u00e4ga lihtne, kuid tema hinnangul on Coop selleks leidnud \u00f5iged meetodid.<\/p>\n
\u00dchtlasi leiab Kurtmann, et panga konkurentsiv\u00f5ime kasvule ajas on kaasa aidanud ka see, et nad ise on muutunud suuremaks.<\/p>\n
“Suurema pangana saame ka suuremaid kliente finantseerida, sest see v\u00f5imekus tuleneb otseselt kapitali suurusest. Veel m\u00f5ne aasta eest oli meie maksimum laenukontsentratsiooni piir 15 miljoni euro kandis, praegu on see ligi 45 miljonit eurot,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Lisaks on aja jooksul ka Coop Panga enda sisendraha hind tulnud l\u00e4hemale suurte konkurentide tasemele, mist\u00f5ttu on pank selle juhi kinnitusel ka hinnakonkurentsis iga aastaga tugevamas seisus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Coop Panga sel n\u00e4dalal avaldatud uus strateegia n\u00e4eb ette 2030. aastaks v\u00e4hemalt 60 miljoni euro suuruse puhaskasumini j\u00f5udmist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":92287,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,45051,130,5638,37,33,35,45054,34,36,780,45052,45053],"class_list":{"0":"post-92286","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-arko-kurtmann","10":"tag-business","11":"tag-coop-pank","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-pangandusturg","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-investeerimine","19":"tag-laenuturg","20":"tag-pankade-konkurents"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115949336197724961","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92286","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92286"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92286\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/92287"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92286"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92286"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92286"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}