{"id":92360,"date":"2026-01-24T11:22:21","date_gmt":"2026-01-24T11:22:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/92360\/"},"modified":"2026-01-24T11:22:21","modified_gmt":"2026-01-24T11:22:21","slug":"elen-kirt-hea-ravi-ei-paasta-kui-patsiendi-teekond-susteemis-katkeb-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/92360\/","title":{"rendered":"Elen Kirt: hea ravi ei p\u00e4\u00e4sta, kui patsiendi teekond &#8220;s\u00fcsteemis&#8221; katkeb | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Tervisekassa eestvedamisel viidi Eestis l\u00e4bi raviteekondade kiirendiprogramm, mille raames anal\u00fc\u00fcsiti ka m\u00fcokardiinfakti raviteekonda ehk lihtsamalt \u00f6eldes kaardistati, mis saab patsiendist p\u00e4rast infarkti. Anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal valmis teekonna<a href=\"https:\/\/eks.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/Kiirendi-loppraport-23.01.2025.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> l\u00f5ppraport: &#8220;M\u00fcokardiinfarktihaige haiglaj\u00e4rgne raviteekond&#8221;<\/a>. N\u00fc\u00fcdseks on toimunud ka m\u00f5ned sidusgruppe kaasavad arutelud, mille k\u00e4igus on lahatud peamisi probleeme ja v\u00f5imalikke lahendusi kitsaskohtadele, kuid konkreetseid samme olukorra parendamiseks veel astutud ei ole.<\/p>\n<p>K\u00f5ige jahmatavapanev j\u00e4reldus, mida saame raportist lugeda, oli, et Eestis saab p\u00e4rast s\u00fcdamelihase infarkti soovitustele vastavat ravi vaid \u00fcks protsent patsientidest. Teisis\u00f5nu kaob suur osa infarkti l\u00e4bi elanud patsientidest p\u00e4rast haiglast lahkumist raviteekonnalt. Selle p\u00f5hjused on erinevad, n\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda, et patsiendid ei saa ravi olulisusest aru v\u00f5i nad ei tea, kuhu j\u00e4rgmise sammuna p\u00f6\u00f6rduda. Samuti on tavaline, et info liikumine erinevate osapoolte vahel on katkendlik, n\u00e4iteks ei saa perearst teavitusi, et tema nimistu patsient on infarktiga haiglas olnud.<\/p>\n<p>Eestis on akuutravi (kohe p\u00e4rast infarkti antav kiire ravi haiglas) v\u00e4ga k\u00f5rgel tasemel, seda v\u00f5ib kiita \u00fchegi kahtluseta. Meil t\u00f6\u00f6tavad maailmatasemel spetsialistid, t\u00e4nu kellele p\u00e4\u00e4stetakse iga p\u00e4ev elusid. Ka taastusravi on k\u00f5rge kvaliteediga \u2013 seda tuleb kindlasti tunnustada \u2013, aga nagu saame teada, ei j\u00f5ua patsient tihti taastusravisse \u00f5igeaegselt v\u00f5i ei j\u00f5ua ta sinna \u00fcldse. Seda n\u00e4itab ka anal\u00fc\u00fcs: probleemid ei ole ravis, vaid selles, et patsient &#8220;kukub&#8221; raviteekonnalt v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Mis juhtub p\u00e4rast haigla ukse sulgumist?<\/p>\n<p>Infarktist v\u00f5i insuldist taastumine on teekond, millel on kolm peamist l\u00fcli: akuutravi, taastusravi ja sotsiaals\u00fcsteem. Katkestused teekonnas tekivad patsiendil tavaliselt just nende \u00fchenduskohtades.<\/p>\n<p>Insuldi l\u00e4bielanuna tean seda tunnet v\u00e4ga h\u00e4sti. \u00c4rkad haiglas tipparstide vaatev\u00e4ljas, saad maailmatasemel ravi, kuid juba veidi hiljem oled kodus ega tea mitte midagi. Oled \u00fcksi surmahirmu, teadmatuse ja segadusega, teadmata midagi taastusravist, t\u00f6\u00f6v\u00f5ime hindamisest vms. Jah, Google aitab ja ehk aitab tehisarugi, kuid s\u00fcsteemne patsiendik\u00e4sitlus Eestis vajab rohkem t\u00e4helepanu.<\/p>\n<p>Kuigi vanas\u00f5na \u00fctleb, et uppuja p\u00e4\u00e4stmine on uppuja enda asi, siis tegelikult oleks vaja korralikult koordineeritud raviteekonda. Uuringud n\u00e4itavad, et infarktij\u00e4rgset suremust m\u00f5jutab eelk\u00f5ige see, mis toimub p\u00e4rast haiglast lahkumist. Seda nimetatakse sekundaarseks ennetuseks ehk sammudeks, mis aitavad v\u00e4ltida uut infarkti ja hoiavad haiguse kontrolli all.<\/p>\n<p>Haiglaj\u00e4rgse tegevuse eesm\u00e4rk on takistada haiguse s\u00fcvenemist, parandada inimese elukvaliteeti ning v\u00e4hendada korduva infarkti ja surma riski. Ja need ei ole ainult &#8220;uppuja&#8221; enese jaoks, vaid m\u00f5jutavad kogu tervishoiu- ja sotsiaals\u00fcsteemi.<\/p>\n<p>Esimene katkestus: akuutravilt taastusravile<\/p>\n<p>Haiglaravi l\u00f5ppeb j\u00e4rsult. Kes vajab taastusravi ja kui kiiresti, on v\u00e4ga erinev, otsused s\u00f5ltuvad peamiselt patsiendi seisundist, aga ka spetsialistidest, ajast ning koormusest. Ja kahjuks peamiselt juhusest. On juhtunud, et inimene, kellel on potentsiaali paraneda, j\u00e4\u00e4b koju ilma igasuguse toeta. M\u00f5nikord juhtub ka, et patsient ei m\u00f5ista, miks ta statsionaarsele taastusravile ei p\u00e4\u00e4se. Sellisel juhul piisaks raviarsti selgitustest ja p\u00f5hjendustest, et patsient v\u00f5i ka tema l\u00e4hedane m\u00f5istaks.<\/p>\n<p>Kiirelt saavad abi need, kel on j\u00f5udu k\u00fcsida ja n\u00f5uda. Aga k\u00f5ik patsiendid ei oska ega jaksa.<\/p>\n<p>Inimesed vajavad toetavat suunamist, mitte vaid epikriisi, mis tuleb Terviseportaali ja mida \u00fcldjuhul ei oska ka t\u00f5lgendada. Kuni perearstini ei j\u00f5ua patsiendi ootamatud tervises\u00fcndmused \u2013 n\u00e4iteks hospitaliseerimised \u2013, kuni digis\u00fcsteemid ei &#8220;r\u00e4\u00e4gi omavahel&#8221;, on patsiendi ainus lootus ta enda kiire ja j\u00e4rjekindel tegutsemine.<\/p>\n<p>Insuldipatsientide seltsis n\u00f5ustame iga p\u00e4ev inimesi ja suur osa infarkti v\u00f5i insuldi saanud neist ei tea ega saa aru, kas peaks koju j\u00f5udes minema taastusravisse, perearsti juurde v\u00f5i lihtsalt ootama kellegi k\u00f5net. Nad ei tea, kellele helistada v\u00f5ib ning mida \u00fcldse k\u00fcsima peaks. Kui inimene ise ei ole v\u00f5imeline v\u00f5i ka ei oska leida \u00fcles k\u00f5iki uksi ja k\u00f5iki v\u00f5imalusi ning kuni perearstile ei j\u00f5ua info oma patsiendi keerulisest haigestumisest, j\u00e4\u00e4bki ta ripakile. Selliseid lugusid on Eestis liiga palju.<\/p>\n<p>Teine katkestus: sotsiaals\u00fcsteem ei haaku tervishoius\u00fcsteemiga<\/p>\n<p>&#8220;Patsient j\u00e4\u00e4b kahe s\u00fcsteemi vahele ja maksab selle eest oma elukvaliteediga.&#8221;<\/p>\n<p>See on osa, mis kipub t\u00e4iesti kokku kukkuma. Sotsiaals\u00fcsteem ei haaku tervishoius\u00fcsteemiga kahjuks \u00fcldse, need on kaks paralleelset maailma. Puude v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5ime hindamine s\u00f5ltub epikriisist, aga kui patsient ei oska arstilt n\u00f5uda, mis andmev\u00e4ljad t\u00e4pselt tuleb epikriisi kirjutada, et tekiks \u00f5ige alus t\u00f6\u00f6v\u00f5ime hindamiseks, on tavaline, et abi\u00f5igus lihtsalt &#8220;kaob&#8221;. Patsient j\u00e4\u00e4b kahe s\u00fcsteemi vahele ja maksab selle eest oma elukvaliteediga.<\/p>\n<p>Patsient vajab inimest, kes \u00fctleks: &#8220;Ma olen kohal, ma seletan sulle, mis n\u00fc\u00fcd saab.&#8221; Kuni meil ei ole head lahendust n\u00e4iteks \u00f5de-koordinaatorite, \u00f5de-n\u00f5ustajate v\u00f5i tervisekoordinaatorite n\u00e4ol, oleks kogemusn\u00f5ustajad lihtne ja kiire lahendus, kuid kindlasti ei v\u00e4hene kogemusn\u00f5ustaja roll ka siis, kui nimetatud eri\u00f5ed on k\u00f5ikides haiglates olemas. Kahjuks ei kasuta riik seda v\u00f5imalust praegu piisavalt.<\/p>\n<p>Kogemusn\u00f5ustajad on inimesed, kes on sama tee l\u00e4bi k\u00e4inud ja m\u00f5istavad nii hirme kui kahtlusi, aga oskavad anda ka elulisi nippe. Kogemusn\u00f5ustajad ei konkureeri arstide ps\u00fchholoogide v\u00f5i sotsiaalt\u00f6\u00f6tajatega \u2013 nad t\u00e4iendavad neid.<\/p>\n<p>Sageli vaatavad s\u00fcsteemid kogemusn\u00f5ustajat umbusuga, nagu ta segaks ravi. Tegelikult v\u00f5iks ta olla just see inimene, kes &#8220;liimib&#8221; katkised \u00fchendused kokku. See on kiire ja soodne lahendus, mis aitaks m\u00e4rgatavalt parandada patsiendi toimetulekut.<\/p>\n<p>S\u00fcsteem peab muutuma nii patsiendi- kui ka l\u00e4hedases\u00f5bralikumaks<\/p>\n<p>Raske terviserike ei puuduta kunagi ainult patsienti, see puudutab tervet perekonda. Kui patsiendil on aktiivsed l\u00e4hedased, p\u00f5rkuvad nad varem v\u00f5i hiljem tervishoius\u00fcsteemis kokku suhtumisega laadis: &#8220;\u00c4rge k\u00fcsige, \u00e4rge helistage, kogu info on Terviseportaalis v\u00f5i patsiendile edastatud&#8221;.<\/p>\n<p>Aga m\u00f5ni patsient ei ole vanuse, trauma v\u00f5i \u00e4revuse t\u00f5ttu suuteline ise m\u00f5istma seletusi, mida talle tervishoiu- v\u00f5i sotsiaals\u00fcsteemidest antakse, veel v\u00e4hem enda eest seisma. On v\u00e4ga oluline, et tervishoiuspetsialistid suhtuksid t\u00f5siselt patsiendikesksesse l\u00e4henemisse ka selles, mis puudutab kommunikatsiooni ja tuge. Kui patsiendi l\u00e4hedased k\u00fcsivad, k\u00e4ivad kaasas vastuv\u00f5ttudel, organiseerivad, ei peaks see olema kuidagi takistatud v\u00f5i taunimisv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n<p>Insuldist v\u00f5i infarktist taastumine ei ole sprint, vaid maraton. Sellel maratonil v\u00f5ib patsient v\u00e4ga kergesti kaduda aukudesse s\u00fcsteemide vahel, sest patsiendi eesm\u00e4rk ei ole saada s\u00fcsteemis navigeerimisoskused, vaid paraneda.<\/p>\n<p>Sageli arvatakse, et tervishoiu parandamine t\u00e4hendab suuri ja kalleid reforme. Tegelikult v\u00f5ib juba v\u00e4ga v\u00e4ike muudatus muuta patsiendi elu m\u00e4rgatavalt paremaks ja tuua riigile tuntavat kokkuhoidu.<\/p>\n<p>Eestis meditsiini tase on k\u00f5rge, meil on p\u00fchendunud spetsialistid, aga korrastamist vajab patsiendi teekond. Kui patsiendile antakse haiglast lahkudes selge raviplaan koos n\u00f5uannetega, kui perearst saab automaatselt teada, et tema nimistusse on lisandunud infarkti- v\u00f5i insuldipatsient, kui taastusraviga alustatakse \u00f5igel ajal v\u00f5i kui l\u00e4hedastele selgitatakse, kuidas oma pereliiget toetada, siis v\u00e4heneb oht, et inimene kukub raviteekonnalt v\u00e4lja. See t\u00e4hendab v\u00e4hem t\u00fcsistusi, v\u00e4hem korduvaid hospitaliseerimisi ja v\u00e4iksemat ravimite ning erakorralise abi vajadust.<\/p>\n<p>H\u00e4sti toimiv ennetus ei ole ainult kulurida, vaid see on investeering, mis tasub end tagasi nii paremas elukvaliteedis kui ka v\u00e4iksemas koormuses tervishoius\u00fcsteemile. Targalt korraldatud teekond hoiab inimelusid ja riigi rahagi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tervisekassa eestvedamisel viidi Eestis l\u00e4bi raviteekondade kiirendiprogramm, mille raames anal\u00fc\u00fcsiti ka m\u00fcokardiinfakti raviteekonda ehk lihtsamalt \u00f6eldes kaardistati, mis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":92361,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,45081,35,45080,15863,34,36,31,32,15142,21,19760,19761,28,29,2538,19,6524,25,3105,308,562,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-92360","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-insuldipatsientide-selts","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elen-kirt","15":"tag-ennetus","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-haigla","21":"tag-headlines","22":"tag-infarkt","23":"tag-insult","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-meditsiin","27":"tag-news","28":"tag-patsiendid","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-sotsiaalteenused","31":"tag-tervis","32":"tag-tervishoid","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115949819835413734","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92360","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92360"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92360\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/92361"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92360"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92360"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92360"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}