\u00dcha enam pakutakse lahendusi, mis aitaksid inimestel paremini kohaneda kiire, ebakindla ja pidevalt muutuva keskkonnaga. Ometi kasvab samal ajal l\u00e4bip\u00f5lenud, \u00e4revuses elavate ja krooniliselt v\u00e4sinud t\u00f6\u00f6tajate ja juhtide hulk. See vastuolu viitab, et probleem ei asu seal, kus me seda parandada p\u00fc\u00fcame.<\/p>\n
Kui \u00fcha rohkem inimesi \u00fctlevad, et nad on v\u00e4sinud, aga ei oska \u00f6elda, millest, ning ka puhkus neid ei taasta, ei saa seda enam k\u00e4sitleda individuaalse n\u00f5rkuse v\u00f5i oskuste puuduj\u00e4\u00e4gina. See on s\u00fcsteemne signaal.<\/p>\n
Seda vastuolu aitab m\u00f5testada juhtimisekspert ja koolitaja Ivar Raav. Tema kogemused juhtide ja spetsialistidega n\u00e4itavad korduvat mustrit, mida ei saa lahendada arenguprogrammide ega \u00fcksikute heaolumeetmetega. \u201eMa kuulen juhtidelt ja spetsialistidelt \u00fcha sagedamini sama m\u00f5tet: ma olen v\u00e4sinud, aga ma ei saa t\u00e4pselt aru, millest. Puhkus ka ei aita,\u201c kirjeldab Raav. See lause kirjeldab h\u00e4sti seisundit, kus inimene on olnud liiga kaua pidevas valmisolekus.<\/p>\n
Tee k\u00f5ike ja tee h\u00e4sti<\/p>\n
Siinkohal ei saa enam r\u00e4\u00e4kida \u00fcksikutest inimestest, vaid viisist, kuidas me t\u00f6\u00f6d ja juhtimist oleme harjunud korraldama. T\u00e4nane ettev\u00f5tluse ja juhtimise mudel ei t\u00f6\u00f6ta enam, sest see eeldab inimeselt korraga mitut vastuolulist seisundit.<\/p>\n
Inimeselt oodatakse, et ta oleks pidevalt k\u00e4ttesaadav ja reageerimisvalmis, aga samal ajal tasakaalus ja puhanud; et ta teeks kiireid otsuseid, kuid m\u00f5tleks strateegiliselt; et ta oleks paindlik, kuid kannaks t\u00e4ielikku vastutust; et ta oleks loov, kuid eksiks v\u00f5imalikult v\u00e4he. Need ootused ei ole \u00fcksikult vaadates otseselt probleemsed, kuid koos moodustavad need p\u00fcsiva pingeseisundi, milles n\u00e4rvis\u00fcsteem ei saa taastuda.<\/p>\n
N\u00e4rvis\u00fcsteemi jaoks t\u00e4hendab selline t\u00f6\u00f6korraldus pidevat ohusarnast valmisolekut. Keha ei erista enam, kas pinge tuleb reaalsest ohust v\u00f5i t\u00f6\u00f6meilist, t\u00e4htajast v\u00f5i otsusest. Kui selline seisund kestab kuid ja aastaid, ei ole \u00fcllatav, et inimesed murduvad. Mitte seet\u00f5ttu, et nad oleksid n\u00f5rgad, vaid seet\u00f5ttu, et bioloogia seab inimesele piirid. <\/p>\n
Just siin tekibki paradoks: inimene \u00fctleb, et puhkus ei aita, ning s\u00fcsteem vastab, et ta peab \u00f5ppima paremini puhkama. Tegelikult ei ole puhkus lahendus olukorras, kus probleem ei ole v\u00e4simus, vaid t\u00f6\u00f6korralduse konstruktsioon. Puhkus taastab, aga ei paranda s\u00fcsteemi, mis toodab kurnatust.<\/p>\n
Heaolumeetmed j\u00e4tavad probleemi puutumata<\/p>\n
Samas on organisatsioonides hakatud olukorda parandama viisil, mis j\u00e4tab algse probleemi puutumata. Pakutakse coachingut, teraapiat ja mentorlust. Need ei ole iseenesest halvad, vaid sageli isegi h\u00e4davajalikud, kuid probleem tekib siis, kui need lisatakse s\u00fcsteemile, mis j\u00e4\u00e4b samaks. Inimesele antakse s\u00f5num, et ta peab \u00f5ppima paremini toime tulema, ja sageli ka lubadus, et organisatsioon maksab selle arengu kinni.<\/p>\n
S\u00fcsteemile antakse aga vaikiv luba j\u00e4tkata endisel kujul. Vastutus nihkub \u00fcksikisikule ja parimal juhul personalitiimile, samal ajal kui t\u00f6\u00f6korralduse alusp\u00f5him\u00f5tteid kahtluse alla ei seata.<\/p>\n
Kui l\u00e4bip\u00f5lemine muutub massiliseks, ei ole enam v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida \u00fcksikute inimeste toimetulekuoskustest. See viitab sellele, et viis, kuidas me t\u00f6\u00f6d ja juhtimist t\u00e4na korraldame, on oma aja \u00e4ra elanud. Siin j\u00f5uame ebamugava t\u00f5demuseni: organisatsioonid ei ole neutraalsed keskkonnad, vaid juhtide loodud s\u00fcsteemid.<\/p>\n
T\u00e4nane maailm toimib suuresti organisatsioonide kaudu ning nende juhtide otsused m\u00f5jutavad otseselt seda, millises seisundis inimesed elavad, t\u00f6\u00f6tavad ja m\u00f5tlevad. Juhtide m\u00f5ju ei ole abstraktne, vaid igap\u00e4evane ja v\u00e4ga konkreetne.<\/p>\n
Muutus algab julgusest seada normid kahtluse alla<\/p>\n
Kui s\u00fcsteem ei t\u00f6\u00f6ta, siis iseenesest see ei muutu. Seda ei muuda uued heaoluprogrammid, inspiratsioonip\u00e4evad ega koolitused. Muutused algavad ainult julgusest seada kahtluse alla see, mida oleme seni pidanud normaalseks. Julgusest vaadata ausalt otsa sellele, mis inimesi p\u00e4riselt kurnab, ning tunnistada, et senine loogika ei teeni enam elu, mida me elada tahaksime. <\/p>\n
Juhtimine ei saa enam olla ainult tulemustele ja efektiivsusele keskendunud, vaid sinna peab kuuluma ka vastutuse v\u00f5tmine selle eest, millises seisundis inimesed oma elu elavad.<\/p>\n
Juhtimise eesm\u00e4rk ei tohiks olla \u00f5petada inimesi paremini taluma s\u00fcsteemi, mis neid l\u00f5hub, vaid me peaksime rohkem keskenduma sellele, millist maailma me oma otsuste kaudu loome. Kas sellist, kus inimene peab pidevalt hakkama saama, v\u00f5i sellist, kus inimesena elamine on v\u00f5imalik ja ka nauditav. <\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcha enam pakutakse lahendusi, mis aitaksid inimestel paremini kohaneda kiire, ebakindla ja pidevalt muutuva keskkonnaga. Ometi kasvab samal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":92533,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,17195,28,29,19,25,18185,23,24,22,20,30],"class_list":["post-92532","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juhiluba","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tervisekontroll","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115951160699120640","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92532"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92532\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/92533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}