Viimase viie aasta jooksul on sotsiaalmeedias hoogu kogunud palju uusi trende, sealhulgas tradwifery. M\u00f5iste t\u00e4histab naissisuloojaid, kes kajastavad oma postitustes kodust igap\u00e4evaelu, mis sarnaneb eelmise sajandi l\u00e4\u00e4neliku koduperenaise eluga (Cambridge University Press, i.a.).<\/p>\n
Suunamudijad, nagu Alena Kate Pettitt, Nara Smith ja Hannah Neeleman (Ballerina Farm), elavad justkui 1950. aastate ideaalis \u2013 naine ei k\u00e4i t\u00f6\u00f6l, vaid hoolitseb laste eest, koristab ja teeb s\u00fc\u00fca. Tuginetakse traditsioonilistele soostereot\u00fc\u00fcpidele, kuid ilustavas ja nunnutavas v\u00f5tmes. Nende naiste elu on esteetiline, puhas, rahulik ja turvaline.<\/p>\n
Eestis on rohkem k\u00e4sitlust leidnud manfluencer’id ehk naistevihkamist \u00f5hutavad meessisuloojad. Tradwifery’t n\u00e4hakse pigem manosf\u00e4\u00e4ri ohutuma kaasn\u00e4htusena (Saar 2025). Sel pealtn\u00e4ha vaid isiklikel eelistustel p\u00f5hineva elustiili reklaamimisel v\u00f5ib laiemas pildis siiski kahjulik m\u00f5ju olla: koduperenaise rolli idealiseerivad sisuloojad \u00f5\u00f5nestavad 20. sajandil raskelt k\u00e4tte v\u00f5ideldud soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse printsiipe seestpoolt. Osa suunamudijaid kalduvad otseselt tavalisest konservatiivsusest parem\u00e4\u00e4rmuslikkuse poole, eemaldudes veelgi liberaaldemokraatlikest v\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\n
Praegu r\u00e4\u00e4gitakse, et manosf\u00e4\u00e4r on noori poisse \u00fcha konservatiivsemaks muutmas, kuid pole n\u00e4ha tradwife’ide sarnast m\u00f5ju naistele (Budrik 2025). Kuna n\u00e4htus on veel uus, ei saa v\u00e4listada, et traditsioonilisi soonorme reklaamivate naiste sisuga kokku puutumine v\u00f5ib tulevikus samamoodi noorte t\u00fcdrukute maailmavaateid m\u00f5jutada.<\/p>\n
Ka Eesti konservatiivsed poliitikud v\u00f5ivad v\u00e4\u00e4rtuste kokkulangevuste t\u00f5ttu tradwife’ide l\u00e4henemist kasutama hakata. L\u00e4henemise moraalsed ja majanduslikud aspektid on aga k\u00fcsitavad.<\/p>\n
Traditsioonilise koduperenaise rolli naasmise tagamaa<\/p>\n
Kuigi feminism on v\u00f5itnud naistele palju \u00f5igusi, valitseb t\u00e4nap\u00e4eval endiselt sooline ebav\u00f5rdsus. L\u00e4\u00e4nemaailmas k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l nii naised kui mehed, kuid n-\u00f6 n\u00e4htamatu t\u00f6\u00f6 (invisible labour, kodu ja laste eest hoolitsemine) p\u00f5hikoormus langeb ikka naiste \u00f5lule. Sel p\u00f5hjusel v\u00f5ib naisele peale abiellumist ja laste saamist tunduda lihtsam minetada oma (karj\u00e4\u00e4ri)eesm\u00e4rgid ja valida vaid koduperenaise roll.<\/p>\n
Londoni King’s College’i uuringu s\u00f5nul pole noored naised nostalgilised traditsiooniliste soorollide endi \u00fcle, vaid lihtsalt kurnatud n\u00e4htamatu t\u00f6\u00f6 ja karj\u00e4\u00e4rialase edu tasakaalus hoidmisest. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib tradwife’i esteetika tunduda rahuliku ning m\u00f5nusana. Seejuures ei toeta enamik noori naisi patriarhaalset arusaama, et naine peaks mehele kuuletuma ja alluma. (Beaufils et al. 2025, 4, 6\u20137)<\/p>\n
Tradwife’i sisu levitamise ja traditsiooniliste normide juurde naasmise asemel oleks kasulikum keskenduda hoopis feministlike vaadete juurutamisele, mille alusel v\u00f5iksid k\u00f5ik naised leida oma perele sobiva mudeli, kus nii palga- kui kodut\u00f6\u00f6 maht on partneriga v\u00f5rdselt jagatud.<\/p>\n
Tradwifery on parem\u00e4\u00e4rmuslusega tihedalt seotud<\/p>\n
“\u00dchiskonnaliikmete v\u00f5rdne kohtlemine on demokraatia \u00fcks alustalasid, mille juurde kuulub ka sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus.”<\/p>\n
Tradwife-sisuloojate videod ning tekstid on olemuselt antifeministlikud ja propageerivad enamasti konservatiivset maailmavaadet, mis v\u00f5ib ohustada demokraatlikku ning liberaalset v\u00e4\u00e4rtusruumi. \u00dchiskonnaliikmete v\u00f5rdne kohtlemine on demokraatia \u00fcks alustalasid, mille juurde kuulub ka sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus.<\/p>\n
Parem\u00e4\u00e4rmuslike liikumiste tunnus on tihtipeale vaenulikkus m\u00f5ne \u00fchiskonnagrupi vastu, n\u00e4iteks misog\u00fc\u00fcnia ehk naistep\u00f5lgus, millest tekib olemuslik vastuolu demokraatiaga. Tradwife-sisuloojad jagunevadki enamasti kolme parempoolse ideoloogia vahel: konservatiivne parempoolsus (conservative right), \u00e4\u00e4rmuslik alternatiivne parempoolsus (alt-right) ja nende kahe vahepealne “kergem” variant (alt-lite) (Sykes ja Hopner 2024, 465).<\/p>\n
Tradwifery’t uurinud antropoloog Devin Proctori s\u00f5nul seisavad sisuloojad otse vastu mitmele 20. sajandi feministide v\u00f5itudele, nagu \u00f5igus kontrollida oma varasid, kehaline autonoomia ja vabadus t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia.<\/p>\n
Tihti r\u00f5hutatakse ka naiselikkuse (femininity) olulisust ning demoniseeritakse feminismi (femininity vs. feminism). (2022, 8\u20139) Kuigi sisuloojad teenivad normaalselt raha ning seda v\u00f5ib n\u00e4ha omaette t\u00f6\u00f6na, vastandub nende reklaamitav eluviis enamasti n\u2013\u00f6 karj\u00e4\u00e4rinaistele ja oma ametiga teevad nad t\u00f6\u00f6tava ema mainele pigem kahju.<\/p>\n
Proctor toob v\u00e4lja, et r\u00e4\u00e4gitakse k\u00fcll “valikufeminismist” (choice-feminism) ehk retoorikast, et naise \u00f5igus valida t\u00f6\u00f6l k\u00e4imise ja koduperenaine olemise vahel ongi feministlik. Samal ajal unustatakse selle romantiseerimisega, et paljudel naistel \u00fcle maailma pole sellist valikut (on sund olla kodus v\u00f5i sund k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l). Seega on l\u00e4\u00e4nelike suunamudijate \u00f6eldu tihti silmakirjalik ning pisendab feminismi m\u00f5ju. (Ibid., 8\u20139) Tradwife sisu \u00f5\u00f5nestab p\u00fc\u00fcdlust soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse poole, levitab tihti parempoolseid vaateid ning v\u00f5ib demokraatiale ohtlik olla.<\/p>\n
Tradwifery ja Eesti<\/p>\n
Kui Eesti naised koduperenaise rolli naaseks, satuksid paljud pered ilmselt majanduslikesse raskustesse. Meil k\u00fcll kuulsaid koduperenaisi-sisuloojaid pole, kuid v\u00e4lismaiste kuulsuste postitused j\u00f5uavad sotsiaalmeedias ka Eesti vaatajateni. Samuti loob Eesti praegune poliitiline olustik soodsa pinnase nende tekkimiseks.<\/p>\n
N\u00e4iteks on iibek\u00fcsimus paljude konservatiivsete poliitikute \u00fcks peamisi jututeemasid ja see muutub \u00fcha teravamaks. Probleemi lahendamiseks v\u00f5ib tradwifery propageerimine tunduda hea lahendusena, sest kui rohkemad naised oleksid kodused, oleks neil enam aega laste kasvatamiseks ning ehk muutuks iive positiivseks.<\/p>\n
Selline l\u00e4henemine tekitaks aga rohkem probleeme, kui neid lahendaks. Eestis on naiste ja meeste t\u00f6\u00f6h\u00f5ive pea v\u00f5rdne: 2024. aastal k\u00e4is t\u00f6\u00f6l 71 protsenti 15\u201374-aastastest meestest ning 67 protsenti naistest, keskmine t\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r oli 69 protsenti (statistikaamet 2024).<\/p>\n
Naiste t\u00f6\u00f6turult v\u00e4lja t\u00f5rjumine poleks j\u00e4tkusuutlik, sest majanduslik seis on juba praegu keeruline, n\u00e4iteks on j\u00e4tkuv hinnat\u00f5us suurendanud absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu, eriti laste (ERR 2025).<\/p>\n
Koduperenaise rolli tagasi toomine v\u00f5ib paljudele konservatiividele ideoloogiliselt meeldida, kuid neilgi tuleks m\u00f5elda, kuidas\u202fmehed\u202ft\u00e4nap\u00e4eva Eestis siis oma pere \u00fcksi \u00e4ra toidaks? Samuti m\u00e4ngib pere sissetulek sotsiaalministeeriumi anal\u00fc\u00fcsi (2025, 23\u201424) andmetel \u00fcha suuremat rolli ka laste saamisel. Ehk kui naise t\u00f6\u00f6elust k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4mise tulemusel pere sissetulek kahaneks, v\u00f5ib see p\u00e4rssida (j\u00e4rgmise) lapse saamist ja Eesti iive j\u00e4\u00e4ks negatiivseks.<\/p>\n
Nostalgial on l\u00fchikesed jalad<\/p>\n
Sotsiaalmeedias esteetilisi kokkamis- v\u00f5i koristusvideoid postitavate emmede-koduperenaiste sisu ei kutsu k\u00fcll \u00fcles v\u00e4givallale, kuid sellega kokku puutudes tasub olla t\u00e4helepanelik. Esmapilgul s\u00fc\u00fctuna tunduvad postitused v\u00f5ivad olla juurdunud s\u00fcgaval antifeminismis, misog\u00fc\u00fcnias ning parem\u00e4\u00e4rmusluses, mis k\u00f5ik ohustavad v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral liberaalset ja demokraatlikku v\u00e4\u00e4rtusruumi. Lisaks moraalsetele k\u00fcsimustele, mis tradwifery-sisu puhul tekivad, ei j\u00e4\u00e4 tagaplaanile majanduslikud kaalutlused, eriti Eestis.<\/p>\n
Praeguses keerulises ning kallis maailmas pole ruumi konservatiivsele arusaamale kodusest emast, mis tekitaks \u00fchiskonnas ebarealistlikke ootusi ja pinget nii naistele kui ka meestele. Selle asemel tasub edasi liikuda soolise ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamise suunas ja selles, nagu \u00fchiskonna edendamiseks laiemalt, saab inspiratsiooni feminismist. Pigem lahenevad probleemid, nagu negatiivne iive, alles siis, kui noored paarid tunnevad end Eestis majanduslikult kindlustatuna ning naised saavad piisavat toetust t\u00f6\u00f6- ja pereelu tasakaalustamiseks.<\/p>\n
Kommentaar valmis Tartu \u00dclikooli riigiteaduste eriala aine “Eesti keele suuline ja kirjalik v\u00e4ljendus\u00f5petus” argumenteeriva teksti kirjutamise \u00fclesande raames. Juhendasid Eleriin Miilman ja Nele Karolin Teiva.<\/p>\n
Kasutatud materjalid<\/p>\n