{"id":92789,"date":"2026-01-25T08:38:06","date_gmt":"2026-01-25T08:38:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/92789\/"},"modified":"2026-01-25T08:38:06","modified_gmt":"2026-01-25T08:38:06","slug":"pentagoni-uus-strateegia-usa-toetus-liitlastele-hakkab-olema-vaiksem-euroopa-saab-ise-hakkama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/92789\/","title":{"rendered":"Pentagoni uus strateegia: USA toetus liitlastele hakkab olema v\u00e4iksem, Euroopa saab ise hakkama"},"content":{"rendered":"

USA kaitseministeerium avaldas uue riigikaitse strateegia<\/a>, mis sisaldab eelmistega v\u00f5rreldes v\u00e4ga erinevaid prioriteete.<\/p>\n

Strateegiadokumenti avaldatakse iga nelja aasta j\u00e4rel. Kui eelmistes oli peamise strateegilise v\u00e4ljakutsena nimetatud Hiinat<\/a>, siis n\u00fc\u00fcd peab kaitseministeerium esimeseks prioriteediks USA enda territooriumi kaitsmist r\u00e4nde eest ning l\u00e4\u00e4nepoolkeral ehk P\u00f5hja- ja L\u00f5una-Ameerikas toimuvat. Hiina tegevuse heidutamiseks lubatakse strateegias kasutada \u201ej\u00f5udu, aga mitte vastandumist\u201c ning m\u00e4rgitakse, et president Donald Trump on valmis Hiina liidri Xi Jinpingiga ka l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n

Suhteid USA liitlastega ja partneritega lubatakse j\u00e4tkata ning ministeeriumi kinnitusel ei ole eesm\u00e4rk isolatsioon. \u201eSelleks on sihip\u00e4rane tegevus selge eesm\u00e4rgiga edendada ameeriklaste konkreetseid, praktilisi huve v\u00e4lismaal,\u201c \u00f6eldakse sissejuhatuses. \u201eVaatenurgaks on \u201eUSA ennek\u00f5ike\u201c ja kaine m\u00f5istus. USA liitlastel ja partneritel on oluline roll, aga mitte USA s\u00f5ltlastena, nagu varem.\u201c<\/p>\n

Dokumendis m\u00e4rgitakse, et samal ajal, kui USA keskendub l\u00e4\u00e4nepoolkerale ja Hiinale, on \u00fclej\u00e4\u00e4nud ohtudega tegelemisel h\u00e4davajalik liitlaste abi. \u201eEuroopas ja mujal v\u00f5tavad juhtrolli liitlased \u2013 ohtude vastu, mis on meie jaoks v\u00e4hem r\u00e4ngad ja nende jaoks t\u00f5sisemad,\u201c lisab Pentagon. \u201eUSA annab neile toetust, mis on kriitilise t\u00e4htsusega, aga piiratumas ulatuses.\u201c<\/p>\n

\u00dchtlasi r\u00f5hutatakse, et liitlaste kaitsekulud peavad endiselt kasvama ning USA on pidanud seni liiga kaua teiste riikide kaitset subsideerima. NATO-s kokkulepitud kaitsekulude valemit [3,5% kaitsekulud pluss 1,5% kaitsetaristu kulud, kokku 5% SKT-st] tuuakse eeskujuks ka mujal maailmas asuvatele liitlastele. \u201eKutsume \u00fcles seda standardit j\u00e4rgima k\u00f5iki oma liitlasi ja partnereid, mitte ainult Euroopas,\u201c toonitab Pentagon. Viimase teemapunktina t\u00f5stetakse dokumendis esile USA enda kaitset\u00f6\u00f6stuse turgutamist ning lubatakse uusi investeeringuid tootmisesse ning innovatsiooni.<\/p>\n

Venemaa on hallatav<\/p>\n

\u201eVenemaa j\u00e4\u00e4b NATO idapoolsetele liikmesriikidele etten\u00e4htavas tulevikus p\u00fcsivaks, kuid hallatavaks julgeolekuohuks,\u201c \u00f6eldakse dokumendis Vene-Ukraina s\u00f5ja kohta. \u201eEhkki Venemaa kannatab mitmesuguste demograafiliste ja majandusraskuste all, n\u00e4itab Ukrainas j\u00e4tkuv s\u00f5da, et neil on endiselt suured s\u00f5jalise ja t\u00f6\u00f6stusv\u00f5imu varud. Ning kuigi Vene s\u00f5jaline oht keskendub peamiselt Ida-Euroopale, on Venemaa valduses ka maailma suurim tuumaarsenal, mida nad moderniseerivad ja mitmekesistavad. Samuti on neil veealune, kosmose- ja k\u00fcberv\u00f5imekus, mida oleks v\u00f5imalik kasutada USA territooriumi vastu.\u201c<\/p>\n

Seet\u00f5ttu lubab kaitseministeerium kindlustada ka USA territooriumi kaitse v\u00f5imaliku Vene ohu eest. \u201eKaitseministeerium j\u00e4tkab ka t\u00e4htsa rolli t\u00e4itmist NATO-s, ehkki kalibreerime samal ajal USA v\u00e4gede kohalolekut ning tegevust Euroopas,\u201c lubab dokument. \u201eMoskva positsioon ei v\u00f5imalda tal Euroopas hegemooniat taotleda. Majanduse suuruselt, elanike arvult ja seega ka latentselt s\u00f5jaliselt v\u00f5imsuselt \u00fcletavad Euroopa NATO liitlased Venemaad. Kuid ehkki Euroopa on endiselt oluline, on nende osakaal maailma majanduses v\u00e4iksem ning v\u00e4heneb. Sellest tuleneb, et ehkki me j\u00e4\u00e4me Euroopaga seotuks, tuleb meil seada prioriteediks USA territooriumi kaitse ja Hiina ohjeldamine.\u201c<\/p>\n

Pentagon toonitab, et NATO liitlased on Venemaast \u00fcheskoos oluliselt tugevamad. \u201eAinu\u00fcksi Saksamaa majanduse k\u00f5rval on Venemaa k\u00e4\u00e4bus,\u201c m\u00e4rgitakse strateegias. \u201eMeie NATO liitlastel on seega tugevad eeldused, v\u00f5tmaks enda peale Euroopa kaitsmine konventsionaalsete ohtude eest. USA toetus on endiselt kriitilise t\u00e4htsusega, aga piiratum. See puudutab ka Ukraina kaitsmises juhtrolli v\u00f5tmist. Nagu president Trump on \u00f6elnud: s\u00f5da Ukrainas<\/a> peab l\u00f5ppema. Aga ta on r\u00f5hutanud ka seda, et selle eest vastutab eelk\u00f5ige Euroopa.\u201c<\/p>\n

V\u00e4ljakutsete seas mainitakse l\u00fchidalt ka tuumarelvastatud P\u00f5hja-Koread, t\u00f5dedes, et sealse re\u017eiimi tuumarelvade arv kasvab ning kujutab endast selget ohtu. Iraani re\u017eiim on Pentagoni s\u00f5nul mitmek\u00fcmne aasta jooksul k\u00f5ige n\u00f5rgem ja haavatavam. Samal ajal on riik alustanud konventsionaalsete relvaj\u00f5udude \u00fclesehitamist ning j\u00e4tab \u00f5hku v\u00f5imaluse, et v\u00f5ib hakata taas tuumarelvi arendama. Otseselt re\u017eiimi kukutamise v\u00f5imalust ei mainita. Iraani alajaotuse viimases osas toonitatakse \u201em\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid v\u00f5imalusi\u201c ning jagatud huvisid, mida USA-le annab regioonis koost\u00f6\u00f6 Iisraeliga, aga ka laheriikidega.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA kaitseministeerium avaldas uue riigikaitse strateegia, mis sisaldab eelmistega v\u00f5rreldes v\u00e4ga erinevaid prioriteete. Strateegiadokumenti avaldatakse iga nelja aasta…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":92790,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,326,28,29,95,54,19,1205,25,107,23,24,22,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-92789","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hiina","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-nato","23":"tag-news","24":"tag-pete-hegseth","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-soda-ukrainas","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-usa","31":"tag-uudised","32":"tag-venemaa","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115954837386527820","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92789","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92789"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92789\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/92790"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92789"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92789"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92789"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}