2021. aastal alanud Rahvusraamatukogu kapitaalremont ja \u00fchendamine riigiarhiiviga hakkab l\u00f5ppema ning 3,4 miljonit s\u00e4ilikut kolitakse j\u00f5udum\u00f6\u00f6da T\u00f5nism\u00e4e hoonesse tagasi, milleks kulub veel ligi kaks aastat. Taavi Eilat l\u00e4ks veel v\u00e4rvil\u00f5hnalisse tarkusetemplisse, et uudistada, mida me saime remondi eest, mis maksab koos uue sisustusega 105 miljonit eurot.<\/p>\n
2021. aastal pani Rahvusraamatukogu oma uksed T\u00f5nism\u00e4el kinni, enam kui kolm miljonit raamatut koliti siit \u00e4ra ja algas suurejooneline remont. Isegi Marie Under pandi vahepeal ehituse eest kasti peitu.\u00a0Aga n\u00fc\u00fcd on rekonstrueerimine l\u00f5ppenud. Maja, mis ehitati laulva revolutsiooni vaimus ja mille avas omal ajal Lennart Meri, on valmis saanud ja siinne rahvas kolib tasapisi sisse. Aga olge juba ette hoiatatud, et p\u00e4ris p\u00e4ris lahti tehakse see maja alles 2027. aasta maikuus.<\/p>\n
Kohe majja sisse astudes vaatab k\u00fclastajatele vastu meie seast hiljuti lahkunud Enn P\u00f5ldroosi seinamaal “Valguse ja varju piiril”. Just valgus on m\u00e4rks\u00f5na, mis uuenenud rahvusraamatukogu hoones on v\u00e4ga oluline. Juba fuajees on k\u00f5ik heledam, ka lagi, mis varem oli musta v\u00e4rvi, on n\u00fc\u00fcd valgetes toonides.\u00a0<\/p>\n
Pikka avakoridori tuleb avalik sajameetrine siset\u00e4nav, kuhu on oodatud k\u00f5ik inimesed veetma aega ja nautima kultuuri. Just avatust peavad rahvusraamatukogu t\u00f6\u00f6tajad \u00e4\u00e4rmiselt oluliseks ja n\u00e4iteks selliseid intsidente, nagu m\u00f5ni m\u00e4letab, 2000. aastate algusest, kust koolinoori rahvusraamatukokku mingitel segastel asjaoludel ei oodatud, ei tohiks enam korduda. N\u00fc\u00fcd on siia majja k\u00f5ik oodatud.<\/p>\n
Rahvusraamatukogu saab n\u00fc\u00fcd olema avatud \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi ja selleks saab lugeja ennast tuvastades tulla siia kasv\u00f5i n\u00e4iteks kell kolm \u00f6\u00f6sel. Selleks loodi ka eraldi ala, kus on muuhulgas kohvik, aga kus hakkab olema palju laudu ja isekohti, kus \u00f5ppida, lugeda ja teha k\u00f5ike muud, mida inimesed siis \u00f6isel ajal siin raamatukogus teha tahavad.\u00a0Kusjuures tuleviku raamatukogus ei saa rentida mitte ainult raamatuid, vaid ka n\u00e4iteks koosolekuruume.<\/p>\n
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorit Martin \u00d6\u00f6velit valdab majja tasapisi naastes \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5m. “Lapsest saati olen selles hoones ise k\u00e4inud ja siin ka hilisemas elus noh kas s\u00f6\u00f6mas v\u00f5i \u00f5ppimas k\u00e4inud, nii et isiklikus plaanis on \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5m ja kolleegidele muidugi pikaaegse ootuse realiseerumine,” s\u00f5nas \u00d6\u00f6vel ning lisas, et raamatukogu meeskond tegutseb veel suuresti kastide otsas ja kolimisprotsess k\u00e4ib t\u00e4ie hooga.<\/p>\n
\u00d6\u00f6vel loodab, et v\u00e4rskendatud rahvusraamatukogust saab koht, kus on Eesti m\u00e4lu ja maailma teadmised, mis kohtuvad inspiratsiooniga. “Et iga inimene leiaks siit enda jaoks selle miski.”<\/p>\n
Teater, kino ja haridus<\/p>\n
Rahvusraamatukogus on aastaid tegutsenud ka VAT teater ja otseloomulikult tulevad ka nemad oma uuenduskuuri l\u00e4binud ruumidesse tagasi. Paljude \u00fcllatuseks on rahvusraamatukogus n\u00fc\u00fcd ka oma kino. Kinosaal sai rajatud selleks, et rahvusarhiiv, kes kolib samuti rahvusraamatukogu ruumidesse saaks n\u00e4idata siin filme ja selleks, et seda k\u00f5ikide tulede ja viledega kinosaali ehitada, raiuti maja maa alla s\u00fcgavamaks.<\/p>\n
Lisaks alustab raamatukogus tegevust ka haridusinnovatsiooni ettev\u00f5tete katusorganisatsioon. “Me n\u00e4eme, et raamatukogu on p\u00f5him\u00f5tteliselt kogukonna keskus. See on koht, kuhu saab peagi tulla v\u00e4ike lasteaialaps koos oma juhendajaga tuurile ja kasutada meie \u00f5ppem\u00e4nge, n\u00e4iteks Alpa Kids. Kui ta on veidi suurem, saab minna edasi Vivita leiutamislaborisse v\u00f5i huviringidesse. Kui ta j\u00f5uab juba kooliikka, v\u00f5ib-olla isegi keskkooli, m\u00e4rkab ta ise m\u00f5nda probleemi hariduses \u2013 ja just selline lugu on toonud enam kui sada tiimi erinevate asjade lahendamisse,” r\u00e4\u00e4kis EdTech Estonia juhatuse liige Liis Siiroja.<\/p>\n
“Sellisel juhul saab ta tulla meie h\u00e4katonidele. \u00d5petaja saab tulla meie seminaridesse ja t\u00f6\u00f6tubadesse, et asju katsetada. Nii et raamatukogu ongi see koht, mis toob kogu elukaare v\u00e4ltel inimesed kokku,” lisas ta.<\/p>\n
Kuigi tegemist on avalik-\u00f5igusliku asutusega, peab Rahvusraamatukogu ikkagi ise ka raha teenima. \u00dcks suund on n\u00e4iteks konverentside korraldamine \u2013 kas suures konverentsisaalis v\u00f5i m\u00f5nes v\u00e4iksemas ruumis. Olgu saladuskatte all \u00f6eldud, et see on \u00fcks esimesi avalikumaid v\u00f5imalusi, kuidas juba praegu siia majja tulla. Kui keegi tahab korraldada siin seminari, v\u00f5ib seda t\u00e4iesti vabalt broneerida. Ainus asi on see, et toolid tuleb kas ise kaasa v\u00f5tta v\u00f5i kuskilt tellida.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6bel on omaette suur teema ja ka p\u00f5hjus, miks siia majja saab tegelikult sisse kolida alles 2027. aastal \u2013 m\u00f6\u00f6bli hankimiseks on tarvis suurt riigihanget. Kuna riigil on raha v\u00e4he, tehakse seda kahes jaos. Seep\u00e4rast ongi nii, et tulevases hubases lugemissaalis avaneb praegu vaatepilt, kus raamatukastide rivi ulatub silmapiiri taha. K\u00f5ik need kastid on nummerdatud ning nende kombinatsioone oskavad lahti “muukida” ainult Rahvusraamatukogu t\u00f6\u00f6tajad. \u00dchtekokku on hoidlatesse ja riiulitesse tarvis lahti pakkida 3,4 miljonit teavikut.<\/p>\n
Ja muusika<\/p>\n
Aga k\u00f5ik raamatud ei ole enam kastides. Need 120 000 raamatut, mis olid v\u00e4lja pandud Narva maantee asenduspinnale, pannakse n\u00fc\u00fcd riiulitesse siin neljanda korruse saalis ja lugejad saavad neid ka k\u00e4tte. Lihtsalt siia majja veel tulla ei saa, sest see on osaliselt ehitusj\u00e4rgus. Raamatuid tuleb tellida l\u00e4bi Esteri veebikataloogi, n\u00e4iteks raamatukappi. Kui praegu panevad riiulitesse raamatuid peamiselt Rahvusraamatukogu enda t\u00f6\u00f6tajad, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega tuleb \u00fchel hetkel korraldada ka talgud. Midagi sarnast nagu 1988. aastal, kui inimesed tulid appi kaevama kahekilomeetrist kraavi kaablite jaoks. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib \u00fchel hetkel vaja minna talguid, et raamatud riiulitesse panna.<\/p>\n
Funktsioone saab siin majas olema rohkelt ja neid ei j\u00f5ua k\u00f5iki ette loetleda. Aga v\u00f5ib-olla on huvitav veel teada, et lisaks raamatutele on siin ka Eesti k\u00f5ige t\u00e4ielikum helisalvestiste kogu, mida just l\u00e4hip\u00e4evil lahti pakitakse. Aga raamatukogus ei saa muusikat mitte ainult kuulata, vaid ka teha. Nimelt on siin olemas ka kaks helikindlat salvestusstuudiot kus praegu ei ole veel k\u00fcll midagi, aga \u00f5ige pea on tulemas helitehnika ja \u00fchte neist pannakse ka tiibklaver.<\/p>\n
“V\u00e4ga kasutatav on meie noodikogu. Inimesed k\u00e4ivad laulude noote ja \u00f5petajad k\u00e4ivad \u00f5pilastele repertuaari siin valimas ning kokku panemas,” s\u00f5nas Eesti Rahvusraamatukogu muusikasaali koordinaator Nansi Leppik-Volt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2021. aastal alanud Rahvusraamatukogu kapitaalremont ja \u00fchendamine riigiarhiiviga hakkab l\u00f5ppema ning 3,4 miljonit s\u00e4ilikut kolitakse j\u00f5udum\u00f6\u00f6da T\u00f5nism\u00e4e hoonesse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9282,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,6818,140,434,6817],"class_list":{"0":"post-9281","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-martin-oovel","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-pealtnagija","17":"tag-rahvusraamatukogu"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9281","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9281"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9281\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9282"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9281"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9281"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9281"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}