“Prantsuse keelt olen \u00f5petanud Rocca al Mare Koolis ja Vanalinna Hariduskolleegiumis, nii et peaaegu 25 aastat juba,” t\u00f5des kirjanik ja t\u00f5lkija Eva Koff, kes praegu enam \u00f5petajana ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
Teatrikunst on Koffi vana armastus. “Hakkasin juba lapsena teatris k\u00e4ima. Nukuteatris meeldisid mulle k\u00f5ige rohkem need lavastused, kus inimesed tulid ka lavale. Mina ikka ootasin inimest lavale. Ka t\u00e4iskasvanute etendusi k\u00e4isin ma lapsena vaatamas. Minu meelest ka see teatud igavus teatrisaalis oli inspireeriv. M\u00fcstiline h\u00e4mar saal, kohati ei saa aru, mis toimub, ja siis j\u00e4lle saad. Sellest j\u00e4i teatrilummus sisse,” meenutas Koff. “Teadlikumalt hakkasin teatris k\u00e4ima keskkooli l\u00f5pus ja toona k\u00f5ige rohkem Noorsooteatris, n\u00fc\u00fcdses Linnateatris.”<\/p>\n
“Eriliselt v\u00f5lus mind selle teatri juures just h\u00e4sti v\u00e4ike saal, kogu laval toimuv oli sul peo peal. Huvi inimese vastu on mind ka kirjanduse juurde viinud, soovist teada saada, mis selles inimeses toimub. Linnateatri v\u00e4ikeses saalis sai sellest v\u00e4ga teravalt ja s\u00fcgavalt osa, just see l\u00e4hedalolek inimesega,” t\u00f5des Koff v\u00e4lja, kes ise ei tahtnud lavale minna ja n\u00e4itlejaks saada.<\/p>\n
Koff t\u00f5i v\u00e4lja, et \u00f5petajat\u00f6\u00f6 on ka suuresti laval olemine. “Sul on kamp inimesi, kelle silmapaarid on suunatud sulle, ja kes vaatavad sind v\u00e4ga terava pilguga. Aga see on alati ebamugavustsoon. Enne tundi minekut on ikkagi kerge erutus sees, see vastutus, et mida mul ikkagi neile anda on, ja kas kas nad saavad sellest midagi.”<\/p>\n
Koos Indrek Koffiga on ta kirjutanud mitu n\u00e4idendit nagu “Tagasi”, mis esietendus Theatrumis, “Laste hotell”, mida m\u00e4ngiti Nukuteatris ja “Hommikuvalgus”, mis oli Noorsooteatri suvelavastus.<\/p>\n
“N\u00e4idendit on p\u00e4ris hea koos kirjutada, aga ma ei kujuta h\u00e4sti ette romaani koos kirjutamist. N\u00e4idend koosneb stseenidest ja tegelaste vestlustest ja siia sobib h\u00e4sti, kui on kaks autorit, kes omavahel arutavad. Teater on palju kollektiivsem kunst kui kirjandus, mis enamasti on individuaalne inimese sees toimuv protsess.”<\/p>\n
Koff t\u00f5i v\u00e4lja, et Eestis ei ole v\u00e4ga raske ise raamatuid v\u00e4lja anda. Kirjastuselt ootab Koff rohkem sisulist koost\u00f6\u00f6d, et kirjastus poleks ainult projektijuht, kes aitab materiaalse osa \u00e4ra teha, vaid kes oleks ka loominguline dialoogipartner.<\/p>\n
Koff hindab v\u00e4ga k\u00f5rgelt sisutoimetajaid, kellega tal on olnud v\u00e4ga hea koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Koffi esikraamatu “Sinine m\u00e4gi” toimetajaks oli Jan Kaus. “Minu k\u00f5igil kolmel romaanil on olnud kas keeletoimetaja v\u00f5i keeletoimetaja ja sisutoimetaja. “Sinise m\u00e4e” puhul oli Jan sisutoimetaja ja Leena Tomasberg keeletoimetaja. Romaani “Kirgas uni” puhul oli m\u00f5lemas rollis Piret P\u00f5ldver ja “\u00d5husk\u00f5ndija” puhul tegin koost\u00f6\u00f6d Triinu Tammega nii sisu kui keele osas.”<\/p>\n
“Jan toimetas v\u00e4ga delikaatselt ja \u00f5rnalt. Mul on meeles, et \u00fcks konkreetne teema sai tema soovitusel lausa v\u00e4lja v\u00f5etud. Ma ei t\u00f5rkunud tagasi \u00fchegi ettepanku suhtes, v\u00f5tsin neid k\u00f5iki arvesse, aga neid oli suhteliselt v\u00e4he,” meenutas Koff.<\/p>\n
Raamatu l\u00f5petamise tunne peab tulema seestpoolt. “Ma saan ju aru, et ma ei saa panna kogu maailma \u00fchte raamatusse, ma pean nii paljust loobuma. Kirjutamine ongi \u00fcks suur loobumine. Niipea, kui sa valid kirjutada \u00fchest m\u00f5ttest, \u00fchest tegelasest, siis sa loobud k\u00f5igist teistest. See on \u00fcks l\u00f5ppematu luhtaminek, nagu Madis K\u00f5iv on \u00f6elnud,” s\u00f5nas Koff. “Tegelased saavad k\u00fcll mingil hetkel iseseisvaks, aga nad ei kao su elust kuskile.”<\/p>\n
Olustikku sisseelamine n\u00f5uab aga v\u00e4ga palju taustat\u00f6\u00f6d. “Raamatukogus on ka k\u00e4idud ja vanu materjale otsitud. “\u00d5husk\u00f5ndija” puhul tuli piirduda materjalidega internetist, dokfilmidega, vanade fotodega, perekonna m\u00e4lestustega, materjalipuudust ju ei ole,” nentis Koff. “See on v\u00e4ga huvitav, kui mingi teema viib sind uurima midagi, mida sa pole \u00f5ppinud, milles sa ei ole spetsialist, aga sa saad seda uurides ise ka targemaks ja saad viibida ise ka nendes teistes maailmades.”<\/p>\n
Koff on kirjutanud tekste ETV menukale lastesaatele “Lastetuba” ja raadiosaatele “Mina lood”. “See on \u00fcks omamoodi kirjutamine. K\u00f5igepealt see, et sa kirjutad lastele, mis on m\u00f5eldud elavaks esituseks ja see on regulaarne kirjutamine, millel on v\u00e4ga ranged t\u00e4htajad. See k\u00f5ik annab t\u00e4iesti teise atmosf\u00e4\u00e4ri. Selge, et see on kurnav, aga ka huvitav ja inspireeriv. Seda saabki teha mingite perioodide kaupa. See oli t\u00f5eline sportlase t\u00f6\u00f6. Kui tuli valmis olla, siis tuli valmis olla.”<\/p>\n
Koff on oma lapsed ka teatrile loovutanud. “T\u00fctar on juba diplomeeritud n\u00e4itleja ja poeg l\u00f5petab sel aastal lavakunstikooli. Nooremad lapsed on praegu veel oma arengufaasis ja otsivad kohta, kuhu ennast loovutada,” muheles Koff.<\/p>\n
Hetkel Koff romaani ei kirjuta, vaid l\u00fchiproosat. “Katsetan selles vallas, ma isegi ei oska \u00f6elda, kuidas neid tekste nimetada. Need ei ole novellid ega ka miniatuurid. Nimetaksin neid tekste l\u00fchiproosaks. Kavas on panna neist kokku \u00fcks kogumik s\u00fcgiseks. Need on v\u00e4ga isiklikud, kust k\u00e4ib l\u00e4bi nii isiklik minevik kui ka olevik. Ma m\u00e4ngin seal m\u00e4lestuste ja oleviku p\u00f5letavate teemade vahel,” nentis vabakutseline kirjanik.<\/p>\n
“Luksust olla vabakutseline kirjanik pole ma varem saanud lubada ja ega see luksus v\u00e4ga kaua ei kesta ka, olen otsingutel, mis edasi saab ja kuidas oma majanduslikke asju s\u00e4ttida,” s\u00f5nas Koff. “Mina olen praeguseks j\u00f5udnud selleni, et kirjandus pakub palju rohkem r\u00f5\u00f5mu kui muret. See tegevus ise on minu jaoks nagu elus olemise, elamise viis, ma enam ei oska ette kujutada, et ma ei kirjutakski. Kirjutamisprotsessis tunnen ma ennast k\u00f5ige elusamana.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Prantsuse keelt olen \u00f5petanud Rocca al Mare Koolis ja Vanalinna Hariduskolleegiumis, nii et peaaegu 25 aastat juba,” t\u00f5des…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":92909,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,35161,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-92908","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-eva-koff","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115955753442857796","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92908","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92908"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92908\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/92909"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92908"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92908"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92908"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}