Tartu vanglas on enamik kambritest t\u00fchjad, vaid kolmandikus neist on kinnipeetavad. Eestis on vanglate t\u00e4ituvus ajaloo madalaim, umbes pooled vanglakohad on t\u00e4idetud.<\/p>\n
“T\u00e4na on meil ligemale 300 kinnipeetavat, kes kinnises vanglas viibivad. Selle jaoks on vaja hoida ikkagi kogu teenust \u00fcleval. Me ei saa vangide v\u00e4hesuse suhtes \u00f6elda, et j\u00e4tame siis k\u00f6\u00f6gi \u00e4ra v\u00f5i \u00e4rme tee IT-tehnilisi lahendusi. Ka v\u00e4hema arvu kinnipeetavate puhul tegelikult k\u00f5ik teenused toimivad,” r\u00e4\u00e4kis Tartu vangla juht Merle Ulst.<\/p>\n
“T\u00e4na ju tegelikult meil \u00fcks 600-kohaline hoone seisab t\u00fchjana, ja ta on seda juba m\u00f5nda aega teinud,” lisas ta.<\/p>\n
Vanglate t\u00fchjuse p\u00f5hjustena n\u00e4hakse eelk\u00f5ige kuritegevuse muutumist ja v\u00e4henemist ning karistuspoliitika muutumist.<\/p>\n
“Kui me vaatame, siis \u00fcldine tase on ikkagi langenud, viimaste aastate jooksul stabiliseerunud. Mida me n\u00e4eme, et isikuvastaste kuritegude arv meil langeb, selle osakaal langeb, aga k\u00f5ige m\u00e4rgatavam on tapmiste arvu langus. See on v\u00e4ga oluline ehk meil on v\u00e4hem selliseid kuritegusid, mille eest vangi panna,” r\u00e4\u00e4kis Tartu \u00fclikooli kriminoloogia teadur Anna Markina.<\/p>\n
Vanglateenistuse juht Rait Kuuse m\u00e4rkis, et kuritegevuse struktuur on muutunud.<\/p>\n
“V\u00e4givaldseid kuritegusid on ikkagi v\u00e4he. Need \u00fcksikud, mis \u00fchiskonnas rohkem t\u00e4helepanu leiavad ja arutelu, siis see ei t\u00e4henda, et see kuriteopilt on Eestis selline nagu \u00fcheksak\u00fcmnendatel, kaugelt mitte,” s\u00f5nas Kuuse.<\/p>\n
2000. aastate alguses, mil hakati Eestisse n\u00fc\u00fcdisaegseid vanglaid rajama, ei osatud hinnata, kuidas v\u00f5iks karistuspoliitika muutus vanglate t\u00e4ituvust muuta.<\/p>\n
Kuuse s\u00f5nul ehitati vanglatesse ligi 2000 kohta v\u00e4hem, kui tol hetkel vajati.<\/p>\n
Toona m\u00f5eldi, et kui vangide arv peaks ka v\u00e4henema, siis minnakse \u00fcle \u00fcksik-kambrite s\u00fcsteemile. Hiljem selgus, et igale vangile oma kambri pakkumine oleks ikkagi liiga kallis.<\/p>\n
“Me tegime sellise kalkulatsiooni toona, et kui kinnipeetavaid j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, siis me saame minna \u00fcle \u00fcksikkambrite s\u00fcsteemile,” s\u00f5nas Kuuse. “Erinevate eelarvek\u00e4rbete tingimustes on tegelikult \u00f6eldud meile, et \u00fcksikkambritele \u00fcleminek ei ole see, mida me saame t\u00e4na endale lubada.”<\/p>\n
Kuuse hinnangul on Eesti karistuspoliitika ja vanglas\u00fcsteem t\u00e4naseks \u00fcsna sarnane P\u00f5hjamaade omaga. L\u00f5unanaabritest oleme ees, l\u00e4tlased alles v\u00f5tavad kasutusele kaasaegseid vanglaid.<\/p>\n
“Uute vanglate ehitus ja vanadest loobumine ei ole neil \u00f5nnestunud. L\u00e4tlased avavad sel aastal uue Liepaja vangla, mis on v\u00e4ga sarnane meie uuele Tallinna vanglale, aga noh need otsused, mis on tegelikult rasked otsused, sest, et on v\u00f5ib olla kulukad ja tuleb v\u00e4ga palju ka muud \u00fcmber korraldada lisaks betoonile,” r\u00e4\u00e4kis Kuuse.<\/p>\n
\u00dchiskonnas on viimase ajal k\u00f5lapinda saanud mitmed r\u00e4ngad inimohvritega kuriteod, mis on t\u00f5statanud k\u00fcsimuse, kas t\u00e4nane s\u00fcsteem ikkagi toimib.<\/p>\n
Aina rohkem kurjategijaid saadetakse vangla asemel kriminaalhooldusesse. Iga juhtumi puhul hinnatakse eraldi, kui suur on risk, et s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu v\u00f5iks uuesti kuriteo teha.<\/p>\n
“Tegelikult see riskihindamine on v\u00e4ga suur ja mahukas teema, mida on teaduslikult erinevates riikides uuritud aastak\u00fcmneid ja seal on v\u00e4lja kujunenud erinevad meetodid, kuidas moodi seda teha,” m\u00e4rkis Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees Erkki Hirsnik.<\/p>\n
“Need on kohati k\u00fcllaltki keerulised, nad on teadusel baseeruvad, aga nad v\u00f5imaldavad siiski j\u00f5uda parema tulemuseni, kui menetleja k\u00f5hutunne on, sest meil ma ikkagi leian, et suuresti hinnatakse riski sellise k\u00f5hutunde alusel. Seda tehakse ilmselt nii politseis, prokuratuuris ja ma \u00fctlen, et suuresti ka kohtus,” lisas ta.<\/p>\n
Markina s\u00f5nul on aga alternatiivsete karistuste otsimine osa kaasaegsest kriminaalpoliitikast, kuna v\u00e4ga karmid vanglakaristused kipuvad vange taastootma.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et kuigi \u00fchiskondlik debatt karistus\u00f5iguse teemal on hea, siis tuleks v\u00e4ltida olukorda, kus karistus\u00f5igusega seotud k\u00fcsimused rakendatakse poliitilise kampaania etteotsa.<\/p>\n
“Me ajalooliselt oleme samm-sammult otsinud vanglakaristusele alternatiive, see on nagu \u00fcks asi ja teine asi selle aja jooksul on muutunud ka vanglakaristuse sisu. Et mida vanglas tehakse, mis on vanglakaristuse eesm\u00e4rk,” lausus Markina.<\/p>\n
Suure t\u00f5en\u00e4osusega saab Eestist vanglakohti eksportiv riik. Rootsi kinnipeetavate Tartusse toomine toob endaga \u00fcmberkorraldusi vanglahoonetes, t\u00f6\u00f6protsessides aga ka uute t\u00f6\u00f6tajate palkamise.<\/p>\n
Rootsi kinnipeetavad peaksid Eestisse saabuma aasta teises pooles.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“AK. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu vanglas on enamik kambritest t\u00fchjad, vaid kolmandikus neist on kinnipeetavad. Eestis on vanglate t\u00e4ituvus ajaloo madalaim, umbes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93143,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1200,28,29,19,25,15784,18213,23,24,22,20,33542,5894,45423,30],"class_list":["post-93142","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kuritegevus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-vangla","tag-tartu-vangla","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vang","tag-vangla","tag-vanglate-taituvuse","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115957483655664717","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93142","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93142"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93142\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93143"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93142"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93142"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93142"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}