Koolijuhi amet on Eesti hariduses \u00fcks vastutusrikkamaid. Direktor ei juhi ainult \u00f5petajaid ja eelarvet, vaid peab tagama, et \u00f5pilaste \u00f5ppimine ja areng toimuks seadusp\u00e4raselt, l\u00e4bipaistvalt ja kvaliteetselt.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu tekib aus ja paratamatu k\u00fcsimus: mida teha siis, kui riiklik j\u00e4relevalve kirjeldab \u00fche kooli juhtimises s\u00fcsteemseid puuduj\u00e4\u00e4ke, kuid samal ajal liigub sama juht edasi uude, veel keerulisemasse rolli \u2013 n\u00e4iteks koolide \u00fchendamist juhtima \u2013 ja saab lisaks atesteerimisprotsessis positiivse hinnangu?<\/p>\n
Tallinna kunstig\u00fcmnaasiumi haldusj\u00e4relevalve \u00f5iend maalib murettekitava pildi ja see ei ole \u00fcksnes “paberimajanduslik pisiasi”. Seal on korraga nii formaalseid rikkumisi (dokumentide ja juhtorganite t\u00f6\u00f6korraldus) kui ka sisulisi probleeme, mis puudutavad otseselt \u00f5pilase \u00f5igusi ja \u00f5ppimise kvaliteeti.<\/p>\n
Mis on k\u00f5ige raskemad rikkumised, mille eest vastutab koolijuht?<\/p>\n
\u00d5iendi \u00fcks l\u00e4bivaid jooni on, et kooli alusdokumendid ja juhtimismehhanismid ei toimi. Kooli \u00f5ppekava \u00fcldosa ja mitmete ainevaldkondade kavad vajavad t\u00e4iendamist, lihtsustatud \u00f5ppe \u00f5ppekava pole koostatud, Suvem\u00e4e kooliosa tunnijaotusplaan puudub ning \u00f5ppekorraldus on kirjeldatud \u00fclds\u00f5naliselt. See t\u00e4hendab, et kooli “\u00f5ppe alusleping” on l\u00fcnklik. See ei ole tehniline detail, vaid kooli s\u00fcsteemi vundament.<\/p>\n
Teiseks ei olnud direktor kehtestanud kooli p\u00e4evakava ning j\u00e4relevalve t\u00f5i esile \u00f5ppekoormuse \u00fcletamise 8. ja 9. klassides, samuti klasside t\u00e4itumuse piirnormi \u00fcletamise ilma hoolekogu n\u00f5usoleku t\u00f5endamiseta. Need on \u00f5iguslikud n\u00f5uded, mida koolijuht ei saa “mitte teada”.<\/p>\n
Kolmandaks on hoolekogu ja \u00f5ppen\u00f5ukogu rollid sisuliselt t\u00fchjaks jooksnud: hoolekogu ei ole t\u00e4itnud seadusest tulenevaid \u00fclesandeid ning \u00f5ppen\u00f5ukogu protokollid ei ole n\u00f5uetekohased, sh puudub korrektne arutelude ja otsuste dokumenteerimine. Kui koolis ei t\u00f6\u00f6ta hoolekogu ja \u00f5ppen\u00f5ukogu, kaob \u00fcks olulisemaid kvaliteedi ja l\u00e4bipaistvuse tugisambaid.<\/p>\n
Ja k\u00f5ige valusam: \u00f5iendis tuuakse v\u00e4lja \u00f5petajate kvalifikatsiooni massiline probleem. Seisuga 9.12.2025 vastas kvalifikatsioonin\u00f5uetele 31 protsenti \u00f5ppe- ja kasvatusala t\u00f6\u00f6tajatest ning 69 protsenti ei vastanud. 69 protsenti tundidest andsid kvalifikatsioonile mittevastavad \u00f5petajad. Eriti madal oli n\u00e4itaja esimeses kooliastmes. See ei ole \u00fcksik erand, vaid s\u00fcsteemne risk kvaliteedile ja laste arengule.<\/p>\n
Lisanduvad tugiteenuste l\u00fcngad (logopeedi teenus on tagamata) ja muukeelsete \u00f5pilaste \u00f5piabi puuduj\u00e4\u00e4gid, kuigi koolis on suur hulk \u00f5ppekeelest erineva kodukeelega lapsi.<\/p>\n
Kas on “normaalne” ja eetiline, et sellise tausta j\u00e4rel liigutakse edasi teise omavalitsusse koole \u00fchendama? Siin on kaks tasandit: \u00f5iguslik ja moraalne.<\/p>\n
\u00d5iguslikult v\u00f5ib inimene olla vabalt t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud, kui ta vastab formaalsetele n\u00f5uetele ja t\u00f6\u00f6andja usaldab teda. Moraalselt tekib aga k\u00fcsimus vastutuse ja usalduse taastamise kohta. Kui j\u00e4relevalve kirjeldab s\u00fcsteemseid puudusi juhtimises, ootab avalikkus ka s\u00fcsteemseid j\u00e4reldusi \u2013 kas probleem oli \u00fcksikutes olukordades, ressurssides, koolipidaja toe puudumises v\u00f5i juhtimisotsustes? Ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam: mida juht sellest \u00f5ppis ning kuidas see on t\u00f5endatavalt lahendatud?<\/p>\n
Koolide liitmine (Paldiski \u00fchisg\u00fcmnaasiumi ja Paldiski Vene p\u00f5hikooli \u00fchendamine 1. septembrist 2026) on eraldi kategooria keerukusega juhtimis\u00fclesanne, milles keeleline dimensioon on keskne. \u00dcleminek eestikeelsele \u00f5ppele ei ole enam “projekti nimi”, vaid kooli igap\u00e4eva reaalsus ehk personalivalik, metoodika, \u00f5piabi, juhtimisotsused ja kogukonna usaldus.<\/p>\n
Kui juht ei suutnud oma eelmises asutuses tagada, et l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5ppe p\u00f5him\u00f5tteid p\u00e4riselt rakendataks, et muukeelsete \u00f5pilaste \u00f5piabi oleks terviklikult korraldatud, et \u00f5petajate kvalifikatsiooniprobleem oleks kontrolli all ning et kooli juhtorganid toimiksid, siis on t\u00e4iesti \u00f5igustatud avalik mure, et kas selline juht suudab n\u00fc\u00fcd juhtida liitmist ja keelelisi pingeid veel suuremas mastaabis.<\/p>\n
Eetiliselt on t\u00e4htis ka ajastus. Vastutuse v\u00f5tmine ei t\u00e4henda ainult seda, kas ma lahkun ametist. Sama oluline on, kas ma aitan tekkinud probleeme p\u00e4riselt lahendada, kas ma tunnistan oma vigu ja \u00f5ppetunde ning kas ma aitan usaldust taastada. Lahkumine v\u00f5ib olla \u00fcks vastutuse v\u00f5tmise viis, kuid see v\u00f5ib paista ka vastutusest k\u00f5rvaleastumisena, kui avalikkus ei n\u00e4e, et probleemid said lahendatud v\u00f5i et juht tegi ausa kokkuv\u00f5tte sellest, mis valesti l\u00e4ks.<\/p>\n
Miks on hirmutav, et sama juht atesteeriti, kuigi haridus- ja teadusministeerium (HTM) andis tema kooli juhtimisele teistsuguse signaali?<\/p>\n