Kell on 7:30 hommikul. Nii Narvas kui Tallinnas algab peagi koolip\u00e4ev. Maria t\u00fctar elab Narvas ja l\u00e4heb hommikul vastumeelselt kooli, m\u00f5eldes, miks ta ometi peab eesti keeles \u00f5ppima. Jelena t\u00fctar elab Tallinnas ja tema l\u00e4heb r\u00f5\u00f5muga kooli eesti keeles \u00f5ppima. P\u00e4rast tunde l\u00e4heb Maria t\u00fctar otse koju, kuid Jelena t\u00fctrel on veel kavas kunsti- ja fl\u00f6\u00f6diring.<\/p>\n
Eesti liigub eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuga edasi, kuid ees on veel mitmed takistused. N\u00e4iteks Narvas on koolijuhtide ja lastevanemate s\u00f5nul selgelt puudu eestikeelsest huviharidusest: lapsed ei puutu kooliv\u00e4lisel ajal pea \u00fcldse eesti keelega kokku.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli eesti keele v\u00f5\u00f5rkeelena professor Birute Klaas-Lang t\u00f5i v\u00e4lja, et Narvas on huviharidus valdavalt venekeelne ning tasuta eestikeelsed tegevused praktiliselt puuduvad, samas kui Tallinnas on kogup\u00e4evakoolid ja kooliga seotud eestikeelne huviharidus loonud loomuliku keelekeskkonna, mis ei too peredele lisakulu. Kaheksa euro suurune kultuuriraha lapse kohta v\u00f5imaldab Narvas vaevu \u00fche muuseumik\u00fclastuse aastas.<\/p>\n
Narva lapsevanema Maria lugu illustreerib probleemi. “Alguses oli lapsel negatiivne suhtumine: ta ei tahtnud \u00f5ppida eesti keeles ja lootis, et leiame venekeelse kooli. Kui sai aru, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4hevad k\u00f5ik koolid \u00fcle eesti \u00f5ppekeelele, oli ta pettunud. Praegu on suhtumine parem, kuid huvi siiski puudub, \u00f5pib, aga ilma erilise tahtmiseta. Saab peamiselt h\u00e4id hindeid, kuid unustab \u00f5pitu kiiresti. Inglise keelega n\u00e4iteks probleeme ei ole, sest talle meeldib see ja ta haarab materjali tunnis kiiresti,” kirjeldas Maria.<\/p>\n
Keeleteadlased n\u00e4evad probleemide juurt laiemalt. Klaas-Langi s\u00f5nul ei teki keeleoskus ilma keelekeskkonnata ning kui laps kasutab eesti keelt vaid koolis ja \u00f5petajaga, k\u00fcsib ta peagi, milleks seda keelt \u00fcldse vaja on. Koolist \u00fcksi ei piisa olukorras, kus lapse igap\u00e4evane keelekeskkond j\u00e4\u00e4b valdavalt venekeelseks ning eesti keel ei muutu loomulikuks suhtlusvahendiks v\u00e4ljaspool klassiruumi.<\/p>\n
Narva linnavalitsus ei n\u00f5ustu v\u00e4itega, et linnas puudub eestikeelsele haridusele \u00fclemineku jaoks piisavalt eestikeelset huviharidust. Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Larissa Degeli s\u00f5nul toetavad eestikeelsele haridusele \u00fcleminekut eestikeelne huviharidus ja -tegevus ja muud vaba aja tegevused.<\/p>\n
“\u00dcldhariduskoolid pakuvad \u00f5pilastele, sealhulgas \u00fcleminekuklasside \u00f5pilastele, tasuta eestikeelseid huviringe, n\u00e4iteks rahvatantsu- v\u00f5i lugemisring ja tegevusi, mis toetavad keele\u00f5pet loomulikus keskkonnas. N\u00e4iteks k\u00fclastavad \u00f5pilased muuseume ja kultuuriasutusi, kus tegevused toimuvad eesti keeles,” s\u00f5nas Degel.
\u00a0
Probleemina n\u00e4eb ta aga, et Narvas ei jagu lihtsalt huvikoolidele eesti keeles \u00f5petavaid pedagooge. “Kui olukord v\u00e4hegi v\u00f5imaldaks, on Narva huvikoolid igati valmis eestikeelset huviharidust edasi arendama. Munitsipaalhuvikoolide ringides osalemine on tasuline, \u00f5ppetasu suurus on \u00fcldjuhul 25 eurot kuus, muusikakooli \u00f5ppetasu on 40 eurot kuus,” lausus ta.<\/p>\n
Eesti keele osakaal piirkonniti loob koolidele erinevad l\u00e4htekohad<\/p>\n
Kell on seitse \u00f5htul. Narvas vajab Maria t\u00fctar kodus kodut\u00f6\u00f6de tegemiseks ema tuge. Kui \u00fclesanded on vene keeles, teeb ta need enamasti iseseisvalt. Eesti keelega ootab peaaegu alati abi, sest ei saa alati \u00fclesandest aru. Emal tuleb t\u00f5lkida, mida \u00fclesandes on \u00f6eldud. Kontrollt\u00f6\u00f6deks ja testideks valmistuvad ema ja t\u00fctar koos, korrates s\u00f5nu ja reegleid.<\/p>\n
Jelena t\u00fctar on Tallinas kodut\u00f6\u00f6de tegemisel iseseisev, toetudes eKoolile ja oma h\u00e4sti struktureeritud p\u00e4evikule, mis aitab tal teada, kuhu ja mis ajal tal on vaja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval minna.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli eesti keele v\u00f5\u00f5rkeelena professor Birute Klaas-Lang r\u00f5hutas, et keelekeskkond, kus kool ja pered tegutsevad, on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega, sest Eestis on need v\u00e4ga erinevad.<\/p>\n
Tallinnas ja selle \u00fcmbruses on ligikaudu 60 protsenti eestikeelset elanikkonda, Lasnam\u00e4el vaid 27 protsenti, samas kui Tartus ja paljudes maakondades on eestikeelse elanikkonna osakaal oluliselt suurem, ent Narvas on eestlasi umbes viis protsenti ning veel v\u00e4hem on neid, kelle kodune keel on eesti keel. See t\u00e4hendab, et Ida-Virumaa koolid seisavad silmitsi hoopis teistsuguste v\u00e4ljakutsetega kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestis.<\/p>\n
Narva ja Mustam\u00e4e: kaks v\u00e4ga erinevat kogemust eestikeelsest \u00f5ppest<\/p>\n
Maria ja Jelena t\u00fctred k\u00e4ivad praegu p\u00f5hikoolis ning neil on veel mitu aastat enne l\u00f5pueksameid. Kuid juba praegused \u00f5piharjumused ja teadmised m\u00f5jutavad tugevalt, milline on nende hariduslik tulevik ja kas m\u00f5lemal lapsel on samasugused v\u00f5imalused edasi\u00f5ppimiseks ning milline on saab olema nende roll Eesti t\u00f6\u00f6turul.<\/p>\n
Narvas elava Maria kogemus oma lapse koolip\u00e4evadega n\u00e4itab, kui keeruline on \u00fcleminek igap\u00e4evaelus. Tema s\u00f5nul on lapse suhtumine eesti keelde muutunud ajapikku leebemaks, kuid huvi pole tekkinud, ning mure on s\u00fcvenenud just seet\u00f5ttu, et \u00f5pe kipub taanduma s\u00f5nade p\u00e4he\u00f5ppimiseks, mitte sisuliseks m\u00f5istmiseks.<\/p>\n
Maria ootaks riigilt tuge. “Sooviksin, et riik tagaks kvaliteetsed ja tasuta kursused v\u00f5i lisaprogrammid nii lastele kui ka vanematele ning valmistaks ette p\u00e4devaid \u00f5petajaid. Samuti on vaja ps\u00fchholoogilist tuge, et lapsed ei tunneks end keele t\u00f5ttu halvemana. Oluline on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada v\u00e4\u00e4rikad ja sobivad \u00f5pikud vene lastele, mitte eesti emakeelega \u00f5pilastele m\u00f5eldud,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Narvas elava lapsevanema Olga arvamus on kriitilisem nii eestikeelsele \u00fclemineku muutuse kohta kui olukorrast koolis. “Ma olen veendunud, et baasained nagu matemaatika, f\u00fc\u00fcsika ja keemia peavad olema \u00f5petatud lapse m\u00f5tlemiskeeles ja mis on samuti v\u00e4ga oluline, neid peab \u00f5petama p\u00e4dev \u00f5petaja erialase haridusega, mitte lihtsalt C1-keele oskusega inimene. Sellise hariduss\u00fcsteemi juures on selle p\u00f5lvkonna laste tulevik \u00e4\u00e4rmiselt ebaselge. Minu hinnangul vajab kogu l\u00e4henemine p\u00f5hjalikke muudatusi. Laste teadmiste tase on langenud ja see on fakt,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Tallinna Mustam\u00e4e Humanitaarg\u00fcmnaasiumis \u00f5ppiva lapse ema Jelena kirjeldab vastupidist kogemust: lapse p\u00e4evad on selgelt struktureeritud, kool pakub eestikeelset huviharidust ning \u00f5petajate tugi on j\u00e4rjepidev, mist\u00f5ttu on lapse suhtumine eesti keelde p\u00fcsinud positiivne. Samas r\u00f5hutab ka tema, et arenguerip\u00e4radega laste jaoks on muutused liialt rasked ning vajaksid eraldi lahendusi.<\/p>\n
Narva koolide kogemus keele\u00adreformiga: edusammud ja pinged<\/p>\n
Narva koolide \u00f5petajad ja juhid kinnitavad, et reformi tugevus ja n\u00f5rkus k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. Narva 6. kooli \u00f5petaja Viktoria s\u00f5nul on \u00f5petajatel olemas tahe ja valmisolek tegutseda ning riik pakub koolitusi ja seminare, kuid samal ajal puuduvad \u00fcleminekuklassidele m\u00f5eldud \u00f5pikud, \u00f5petajad on \u00fclekoormatud ning suur osa spetsialiste eelistab t\u00f6\u00f6tada keelekursustel, kus \u00f5pilased on motiveeritumad ja t\u00f6\u00f6tingimused paremad.\u00a0<\/p>\n
Ka Viktoria leiab, et probleem seisneb sageli selles, et tihtipeale ei kasuta noored mujal peale kooli eesti keelt. “Arvutim\u00e4ngud on inglise keeles, s\u00f5brad r\u00e4\u00e4givad nendega vene keeles,” \u00fctles ta ning t\u00f5i ka murekohana v\u00e4lja selle, et koolides puuduvad \u00f5pikud, mis on etten\u00e4htud \u00fcleminekuklasside jaoks.<\/p>\n
Narva 6. Kooli direktor Aleksandr Openko leiab, et esimesed klassid kohanevad eestikeelse \u00f5ppega h\u00e4sti, kuid neljandate ja viiendate klasside j\u00e4rsk \u00fcleminek on loonud suure pinge, eriti olukorras, kus kogenud \u00f5petajad on lahkunud ning noored pedagoogid vajavad tuge ja mentorlust, mida v\u00e4ikestes koolides napib.<\/p>\n
Narva Kesklinna Kooli \u00f5petaja Ksenia n\u00e4eb lastevanemate olulist rolli \u00fcleminekul eestikeelsele haridusele. “Vanemate roll selles protsessis on \u00e4\u00e4rmiselt oluline. Eelk\u00f5ige t\u00e4hendab see lapse toetamist, selgitamist, miks keele \u00f5ppimine on vajalik ja kuidas see on seotud haridusv\u00f5imalustega tulevikus. Samuti on t\u00e4htis abi koduste \u00fclesannete tegemisel. Kuid ka siin tekivad raskused, sest k\u00f5ik vanemad ei valda eesti keelt ning m\u00f5ned ei toeta reformi, mis m\u00f5jutab samuti last,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli eesti keele kui teise keele didaktika nooremlektor Kristiina Bernhardt lisab, et praegu puuduvad ka usaldusv\u00e4\u00e4rsed andmed eesti keelele \u00fclemineku tegeliku m\u00f5ju kohta, sest tasemet\u00f6\u00f6d, mille p\u00f5hjal saaks j\u00e4reldusi teha, toimuvad alles aastate p\u00e4rast. Tema hinnangul oleks vaja regulaarset ja teadusp\u00f5hist seiret, et n\u00e4ha varakult, kas arenevad nii suhtlusoskus kui ka ainealane kirjaoskus, ning et lapsevanemad vajavad rohkem selgitusi ja kindlustunnet, et nende kodune keel on v\u00e4\u00e4rtus, mitte takistus.<\/p>\n
Birute Klaas-Langi s\u00f5nul on oluline p\u00f5hjus toetada ja j\u00e4tkata eesti keelele \u00fclemineku projektide toetamist hariduse kvaliteedi \u00fchtlustamine, sest kuigi Eesti PISA tulemused on k\u00f5rged, j\u00e4\u00e4vad vene koolide \u00f5pilased keskmiselt umbes aasta v\u00f5rra maha eestikeelsete koolide \u00f5pilastest.\u00a0<\/p>\n
Sama r\u00f5hutab ka Kristiina Bernhardt, kelle s\u00f5nul n\u00e4itavad uuringud, et senised venekeelsed koolid ei ole andnud v\u00f5rreldavaid \u00f5pitulemusi ning \u00fchtne eestikeelne haridus annab k\u00f5igile lastele v\u00f5rdsema stardi nii \u00fclikooli kui ka t\u00f6\u00f6turule.<\/p>\n
Haridus- ja teadusministeeriumi s\u00f5nul on eestikeelsele haridusele \u00fclemineku eesm\u00e4rk tagada, et k\u00f5igil Eesti lasteasutustes ja koolides oleks v\u00f5imalik omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Seda s\u00f5ltumata lapse kodusest keelest, ning et eestikeelne \u00f5pe toetaks laste l\u00f5imumist kultuuri- ja v\u00e4\u00e4rtusruumiga, suurendaks \u00fchiskondlikku sidusust ja v\u00e4hendaks hariduslikku ning sotsiaalmajanduslikku erisust.\u00a0<\/p>\n
Reform on kavandatud aastateks 2024\u20132030 ning juba 2024. aastal l\u00e4ksid eestikeelsele \u00f5ppele esimese ja neljanda klassi \u00f5pilased, sel \u00f5ppeaastal lisaks teised ja viiendad klassid.<\/p>\n
Artikkel valmis Tartu \u00dclikooli \u00f5ppeaines “Publististika praktika”. Autorid on magistrandid Kelly Teidla, Annette Hermak\u00fcla, Helen Mikkov ja Dmitri Fedotkin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kell on 7:30 hommikul. Nii Narvas kui Tallinnas algab peagi koolip\u00e4ev. Maria t\u00fctar elab Narvas ja l\u00e4heb hommikul…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93368,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[45497,26,27,37,33,35,14262,6063,34,36,31,32,21,35439,45498,28,29,2521,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-93367","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-birute-klaas-lang","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eestikeelne-ope","15":"tag-eestikeelsele-oppele-uleminek","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kristiina-bernhardt","22":"tag-larissa-degel","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-narva","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115960350260430520","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93367","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93367"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93367\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93368"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93367"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93367"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93367"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}