{"id":93412,"date":"2026-01-26T08:53:06","date_gmt":"2026-01-26T08:53:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/93412\/"},"modified":"2026-01-26T08:53:06","modified_gmt":"2026-01-26T08:53:06","slug":"eestis-tousis-mullu-elektritarbimine-protsendi-vorra-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/93412\/","title":{"rendered":"Eestis t\u00f5usis mullu elektritarbimine protsendi v\u00f5rra | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>S\u00fcsteemioperaator Eleringi andmetel tarbiti Eestis mullu 8,3 teravatt-tundi elektrit ehk \u00fche protsendi v\u00f5rra enam kui aasta varem. Eesti elektris\u00fcsteem oli kolme teravatt-tunniga defitsidiis.<\/p>\n<p>Aastal 2025 tarbiti Eestis 8,3 teravatt-tundi elektrit, mis on protsendi v\u00f5rra rohkem kui 2024. aastal, n\u00e4itavad Eleringi andmed.<\/p>\n<p>Eesti enda elektritootmine ulatus 5,3 teravatt-tunnini, mis on \u00fche protsendi v\u00f5rra v\u00e4hem kui 2024. aastal. Seega kaeti 63 protsenti tarbimisest kodumaise tootmisega, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 37 protsenti imporditi, m\u00e4rkis Elering.<\/p>\n<p>Kokku j\u00e4i Eesti elektris\u00fcsteem kolme teravatt-tunni ulatuses defitsiiti. Aastatel 2020\u20132025 on keskmine defitsiit olnud 2,7 teravatt-tundi aastas.<\/p>\n<p>Aasta suurim tarbimine registreeriti 19. veebruaril, mil tiputarbimine ulatus 1466 megavatini. Tipukoormuste katmine sujus kogu aasta v\u00e4ltel plaanip\u00e4raselt, m\u00e4rkis Elering.<\/p>\n<p>Taastuvenergiat toodeti 3,6 teravatt-tundi ehk 68 protsenti kogu toodangust. Tuuleenergia andis 1,3 teravatt-tundi (14 protsenti enam kui aasta varem) ja p\u00e4ikeseenergia 1,1 teravatt-tundi (12 protsenti enam).<\/p>\n<p>P\u00e4ikeseenergia moodustas 31 protsenti taastuvenergia kogumahust. Kuigi p\u00e4ikeseenergia tootmine kasvas, on kasvutempo v\u00f5rreldes viimaste aastatega aeglustunud, teatas Elering.<\/p>\n<p>Taastuvelektri osakaal kogutarbimises t\u00f5usis 2024. aasta 39 protsendilt 41 protsendini.<\/p>\n<p>Elering \u00fctles, et 2025. aasta n\u00e4itas, et Eesti elektris\u00fcsteem on tehniliselt usaldusv\u00e4\u00e4rne, kuid l\u00e4hiaastate keskseks v\u00e4ljakutseks j\u00e4\u00e4b impordist s\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamine, mille saavutamiseks on Eestisse vaja juurde nii juhitavat kui ka taastuvat elektritootmist.<\/p>\n<p>Eleringi mullune <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609880371\/eleringi-aruanne-eesti-vajab-2035-aastaks-1000-megavati-ulatuses-uusi-elektrijaamu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">varustuskindluse aruanne<\/a> t\u00f5i v\u00e4lja, et Eestil on j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul vaja juurde rajada 800 kuni 1000 megavati ulatuses juhitavat elektritootmist.<\/p>\n<p>Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi s\u00f5nul on Eesti elektriv\u00f5rk t\u00e4na t\u00f6\u00f6kindel, kuid geopoliitilised riskid on muutnud varustuskindluse tagamise senisest keerukamaks.<\/p>\n<p>&#8220;Energeetika varustuskindlus ei s\u00f5ltu enam ainult ilmast ja tehnilistest riketest, vaid \u00fcha enam ka geopoliitilistest ja inimtegevusest tulenevatest riskidest. Elering keskendub nii taristu kaitsele kui ka v\u00f5imekusele taastada kahjustused kiiresti. Elektri impordist s\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamiseks on kriitilise t\u00e4htsusega kohapealse juhitava elektritootmise arendamine,&#8221; \u00fctles Kilk<\/p>\n<p>Elektris\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6kindlus 2025. aastal oli 99,99 protsenti ning tootmise ja tarbimise tasakaal tagati nii tavap\u00e4rastes tingimustes kui ka tipukoormuse perioodidel.<\/p>\n<p>Eleringi jaoks oli aasta olulisim saavutus oli Balti riikide edukas s\u00fcnkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga. Alates 2025. aasta veebruarist vastutab Elering t\u00e4ielikult Eesti elektris\u00fcsteemi sageduse ja tasakaalu eest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00fcsteemioperaator Eleringi andmetel tarbiti Eestis mullu 8,3 teravatt-tundi elektrit ehk \u00fche protsendi v\u00f5rra enam kui aasta varem. Eesti&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93413,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,848,35266,655,34,36,2599,656],"class_list":{"0":"post-93412","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elekter","14":"tag-elektritootmine","15":"tag-elering","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-juhitavad-voimsused","19":"tag-varustuskindlus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115960558613476901","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93412","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93412"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93412\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93413"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93412"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93412"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93412"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}