V\u00e4lispoliitikas on praegu vist selline aeg, et hommikul \u00fcles \u00e4rgates ei tea kunagi, millisesse maailma me \u00e4rganud oleme. Kas t\u00e4na hommikul on lisaks sellele, mis juba teada \u2013 et Ukrainas teeb Venemaa koletuid tegusid \u2013, veel m\u00f5ni s\u00f5da puhkenud v\u00f5i mitte?<\/p>\n
S\u00f5da ei ole puhkenud. Aga t\u00f5epoolest, hommikul kella viie ajal \u00e4rkad korra \u00fcles, l\u00e4hed tualettruumi ja m\u00f5tled, kas v\u00f5tad telefoni k\u00e4tte v\u00f5i ei. Kui tahad veel natukene magada, siis ei v\u00f5ta. Tavaliselt ma siiski v\u00f5tan ja siis juba oledki \u00fcleval, sest midagi ikkagi toimub. T\u00e4na hommikul ei ole midagi nii p\u00f5rutavat, v\u00e4lja arvatud see, et Ameerika \u00dchendriikide siseriiklikud pinged on t\u00f5usnud lakke. Sealsetest migratsioonipolitsei tegudest on kriitiliselt v\u00f5tnud s\u00f5na isegi endised presidendid, n\u00e4iteks president Clinton. Me teame, et tulemas on vahevalimised: sellel s\u00fcgisel valitakse \u00fcmber terve USA kongress ja v\u00e4ga suur osa senatist. Tegelikult keerleb ka v\u00e4ga palju v\u00e4lispoliitikat, mida president Trump t\u00e4na teeb, selle \u00fcmber, kuidas k\u00f5netada omaenda valijaid USA-s.<\/p>\n
Aga kuidas seda seletada, miks USA immigratsioonipolitsei tegevus on nii j\u00f5uliseks l\u00e4inud? Praegu on selle k\u00e4igus ju v\u00e4hemalt kolm inimest surma saanud.<\/p>\n
No kui tuletame meelde, mida president Trump kampaanias lubas, siis ta lubaski ebaseadusliku immigratsiooni kinni panna ja ehitada m\u00fc\u00fcrid, narkokuritegevuse vastu v\u00f5idelda. \u00dcks tema kaubam\u00e4rke Ameerika \u00dchendriikide sisepoliitikas ongi “k\u00f5va k\u00e4si” \u2013 et ta v\u00f5tab k\u00f5ik need ebaseaduslikult riigis viibivad pahad inimesed kinni ja saadab maalt v\u00e4lja. Nii radikaalset k\u00e4itumist ei ole tegelikult vist kunagi varem n\u00e4htud, v\u00f5ib-olla ehk 1950-ndate l\u00f5pus v\u00f5i 1960-ndatel, kui olid suured massirahutused seoses rassiprobleemidega. See on t\u00e4iesti harjumatu. Lisaks, kui kasutatakse j\u00f5udu, siis on ju \u00f5hus k\u00fcsimused, kas ametnikud kasutasid seda enesekaitseks v\u00f5i oli see hoopis midagi muud. T\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5ik sotsiaalmeedias koheselt n\u00e4htav ja see t\u00f5stab pingeid.<\/p>\n
See j\u00e4tab mulje, et Ameerikas pole kodus asjad korras samal ajal, kui nad proovivad olla “maailmapolitsei”. Teame, et Ameerika on saatnud Iraani l\u00e4histele \u00fcsna suure v\u00e4ekontingendi. Mis on teie parim teadmine \u2013 kas l\u00e4hip\u00e4eval r\u00fcnnatakse Iraani?<\/p>\n
Meie parimat teadmist ei ole, kuid Ameerika \u00dchendriikide valmisolek on juba varem olemas olnud. N\u00e4dalap\u00e4evad tagasi olin ma Leedus \u00fchel Lennart Meri julgeolekukonverentsi sarnasel konverentsil ja kohtusin T\u00fcrgi v\u00e4lisministriga. Tema \u00fctles, et nad olid just selle p\u00e4eva hommikul vahendanud k\u00f5nelusi, et j\u00e4\u00e4ks \u00e4ra Ameerika \u00dchendriikide poolt juba planeeritud r\u00fcnnak. Nii et see v\u00f5ib tulla. Numbrid, mida me Iraanist kuuleme \u2013 et paari p\u00e4eva jooksul on tapetud kuskil 30 000 tsiviilisikut \u2013, n\u00e4itavad, et seal toimuv on muidugi koletu. Ma ei imestaks, kui Ameerika \u00dchendriigid oma k\u00e4igu teevad.<\/p>\n
Kui nad selle k\u00e4igu peaksid tegema, siis mis selle eesm\u00e4rk oleks? Kas see kukutaks praeguse Iraani re\u017eiimi p\u00e4evapealt v\u00f5i l\u00fckkab k\u00e4ima mingid protsessid?<\/p>\n
Pigem arvan seda teist, sest seda re\u017eiimi ei ole t\u00e4na nii lihtne kukutada. Ka Eesti riigikogu arutab ja otsustab k\u00e4esoleval n\u00e4dalal arvatavasti selle islami s\u00f5jalise terrorir\u00fchmituse \u2013 rahvuskaart on selle asja nimi \u2013 terroristlikuks organisatsiooniks kuulutamist. See s\u00f5jaline j\u00f5ud on seal olemas ja re\u017eiim on ka varem raskeid olukordi \u00fcle elanud, nemad ju inimelusid ei loe. Ka teised \u00fcmberkaudsed riigid ei taha tegelikult kokkuv\u00f5ttes re\u017eiimi kukkumist, kuna see tooks 90 miljoni elanikuga riigis kaasa totaalse ebastabiilsuse. See on k\u00fc\u00fcniline, aga mida r\u00fcnnak v\u00f5ib teha \u2013 see v\u00f5ib suruda Iraani p\u00f5lvili tuumaprogrammide ja lepingute s\u00f5lmimise v\u00f5tmes.<\/p>\n
Kui tuleb k\u00f5ne USA v\u00e4lisministeeriumist ja teie kolleeg k\u00fcsib, kas Eesti toetaks seda r\u00fcnnakut, siis mida te \u00fctlete?<\/p>\n
Meie toetame v\u00e4ga selgelt selle re\u017eiimi mittej\u00e4tkumist. Ka v\u00e4lisministeerium on v\u00f5tnud vastu oma seisukohad Iraani survestamiseks sanktsioonide v\u00f5tmes. Sellel n\u00e4dalal on mul Euroopa v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogus Iraani teema lauas ja seesama rahvuskaardi terroristlikuks kuulutamine ka Euroopa Liidu tasemel on \u00fcks meie ettepanekutest. Kui on tegu \u00f5igustatud ja t\u00e4pse tegutsemisega, siis miks ka mitte, aga see otsus ei ole meie k\u00e4tes.<\/p>\n
Miks Donald Trump n\u00f6rritab nendel p\u00e4evadel s\u00f5na otseses m\u00f5ttes oma Euroopa partnereid? Kasv\u00f5i see Afganistani teema, kus ta justkui v\u00e4idaks, et Euroopa liitlasv\u00e4ed ei ole olnud eesliinil. Miks seda tehakse?<\/p>\n
Seda ongi raske m\u00f5ista. Liitlased, nagu n\u00e4iteks Suurbritannia ja Eesti, olid ju Ameerika \u00dchendriikide k\u00f5rval p\u00e4rast seda, kui NATO ajaloos kutsuti esimest ja ainukest korda ellu artikkel viis seoses 11. septembri r\u00fcnnakutega. Meie olime nende k\u00f5rval Helmandis, kus meie poisid surid. Eesti on muuseas \u00fche elaniku kohta k\u00f5ige rohkem kaotusi kandnud liitlane. Siin ei ole \u00fchtegi \u00f5igustust, see on tegelikult solvav. Isegi kui leiame vabandusi, et Trump tahab siseriiklikel p\u00f5hjustel n\u00e4idata ennast v\u00f5imsana ja Euroopat n\u00f5rgana, siis tegelikult oma liitlastega, kellega on k\u00f5rvuti verd valatud, nii ei tehta.<\/p>\n
Aga miks ta seda siiski teeb? Kuidas seletada seda, et ta solvab oma liitlasi, sealhulgas Eestit?<\/p>\n
Tema teooria on selline, et tema on h\u00e4sti tugev ja Euroopa on n\u00f5rk. Oleme n\u00e4inud viimase pooleteise n\u00e4dala jooksul Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fcmber toimuvat, kus talle ei ole v\u00f5\u00f5rad ka j\u00f5ukasutamise \u00e4hvardused, mis \u0161okeerisid kogu l\u00e4\u00e4nemaailma. T\u00e4naseks on need teemad m\u00f5nes m\u00f5ttes maas, aga surve Euroopale j\u00e4tkub. Meil ei ole vaja paanitseda ja ohkida ja puhkida, vaid peame s\u00fcvenema asjadesse, mida saame ise teha. Saame tugevdada Euroopat. Poliitiline \u00e4ratuskell on \u00e4ra k\u00e4inud: Ameerika \u00dchendriigid on meie partner edasi, aga need suhted ei ole lihtsalt garanteeritud, vaid tingimuslikud. Mida tugevam sa ise oled, seda selgemad ja paremad on suhted Ameerika \u00dchendriikidega. Need emotsionaalsed solvangud on ka minu jaoks t\u00e4iesti arusaamatud ning Eesti riigipea ja mina \u00fctlesime selle n\u00e4dalavahetusel rahvusvahelisel tasemel avalikult v\u00e4lja.<\/p>\n
Kas Euroopa liidrid on n\u00fc\u00fcd aru saanud, et k\u00e4tte on j\u00f5udnud Euroopa iseseisvumise ajaj\u00e4rk \u2013 Ameerikast oma kaitsev\u00f5ime m\u00f5ttes lahti astumise aeg? Kas peale s\u00f5nade astutakse ka p\u00e4riselt reaalseid samme?<\/p>\n
K\u00f5igepealt ma arvan, et me ei peagi tahtma kunagi saada s\u00f5jaliselt 100 protsenti iseseisvaks Ameerika \u00dchendriikidest, aga me peame saama piisavalt tugevaks. Euroopana oleme aastak\u00fcmneid investeerinud oma julgeolekusse ja kaitsesse liiga v\u00e4he, kuid t\u00e4na neid samme t\u00f5epoolest tehakse. Seda protsessi veab eelk\u00f5ige Saksamaa, kes on lisanud oma kaitsesse metsiku hunniku raha ja poliitilist tahet. Muidugi ka Balti riigid ja Poola \u2013 me oleme alati teinud palju rohkem ja oleme siin eestvedajad. Ka Soome on ajalooliselt p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da oma julgeoleku \u00fcles ehitanud. Siiski, kui meil on tugev Euroopa, kes suudab ise k\u00e4ituda, on meie huvides hoida tugevaid transatlantilisi suhteid.<\/p>\n
Neid saame hoida l\u00e4bi oma tugevuse. \u00dcks pool on s\u00f5jaline, aga v\u00e4hesed m\u00f5tlevad sellele, et Euroopa Liit on Ameerika \u00dchendriikidele \u00fcks olulisemaid kaubanduspartnereid. Eesti kuulub Euroopa Liitu ja me n\u00e4gime, et kui Trump \u00e4hvardas Euroopa Liidu liikmesriike tariifidega, oli Euroopa Komisjon v\u00f5imeline k\u00e4ituma p\u00e4ris karmilt ja vastama vastutariifidega. V\u00f5ib-olla oli see \u00fcks argument, miks Trump oma retoorikat Gr\u00f6\u00f6nimaa suhtes muutis. Eesti inimestel tasub m\u00f5elda sellele, et kuigi NATO on ja j\u00e4\u00e4b meie julgeolekugarantiiks, on Euroopa Liit, mida siin aeg-ajalt kirutakse, tegelikult palju tugevam ja efektiivsem vihmavari meie huvide kaitsmiseks, kui oleme seni arvanud.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks \u2013 kas see, et Ameerikal on praegu heitliku meelega president, kes r\u00e4\u00e4gib \u00fchel p\u00e4eval \u00fcht ja teisel teist, on oht ka ukrainlastele? Nad \u00fctlevad k\u00fcll, et neil on turvagarantiide osas kokkulepe, aga tegelikult ei pruugi see nii olla.<\/p>\n
President ei ole tegelikult heitlik, pigem on tema retoorika selline, mis n\u00f5rgan\u00e4rvilistel une viib. Kui loeme tema eelmisel aastal avaldatud julgeolekustrateegiat, siis seal on kirjas, mida ta k\u00f5ike planeerib teha. Paljud ei ole seda paberit t\u00f5siselt v\u00f5tnud, aga ma soovitaksin seda teha. Kui Ameerika \u00dchendriigid annavad garantii, mis ei ole ainult presidendi allkiri, vaid Ukraina puhul r\u00e4\u00e4gitav reaalne dokument, mis l\u00e4bib senati ja kongressi, siis \u00fcldiselt Ameerika s\u00f5na peab. Oleme sealt aga veel v\u00e4ga kaugel. Kiievis ja Ukrainas on inimestel praegu v\u00e4ga raske selle k\u00fclmaga toime tulla ja tundub, et Putin ei taha oma s\u00f5jalist agressiooni absoluutselt muuta. Igasuguseid h\u00e4id uudiseid v\u00f5ib serva pealt kuulda, aga p\u00e4riselu on kahjuks selline.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4lispoliitikas on praegu vist selline aeg, et hommikul \u00fcles \u00e4rgates ei tea kunagi, millisesse maailma me \u00e4rganud oleme.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93490,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,498,28,29,95,1131,19,25,23,24,22,45540,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-93489","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-julgeolek","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-margus-tsahkna","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-usa-ja-euroopa-liidu-suhted","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115960908624716397","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93489","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93489"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93489\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93490"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93489"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93489"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93489"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}