Venemaa sissetung Ukrainasse ja sellele j\u00e4rgnenud sanktsioonid v\u00f5tsid faktiliselt l\u00e4\u00e4neriikide teadlastelt ka ligip\u00e4\u00e4su suurele osale Arktikast. See on tekitanud aga globaalsetesse kliimamudelitesse pimeala, mis muudab tuleviku ennustamise raskemaks.<\/p>\n
Kliimamuutused ei tunne riigipiire, ent neid uurivad teadlased on p\u00f5rganud vastu karmi geopoliitilist reaalsust. Eesti Polaaruuringute Komisjoni esimees ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli biorobootika professor Maarja Kruusmaa t\u00f5des, et rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 katkemine Venemaaga on tekitanud olukorra, kus teadlased peavad valima oma professionaalse missiooni ja s\u00fcdametunnistuse vahel.<\/p>\n
M\u00f5istmaks \u00fcleilmseid protsesse, on vaja globaalseid andmeid. “Venemaa polaaralad on meeletult suured. Ilmselt pole kuskil mujal maailmas nii palju kompetentsi igikeltsa ja selle sulamise kohta,” selgitas Kruusmaa saates “Labor”. Ilma taolise infota j\u00e4\u00e4vad kliimamudelid poolikuks.<\/p>\n
Kui \u00fchest piirkonnast andmed puuduvad, kannatab kogu mudeli t\u00e4psus. Kruusmaa t\u00f5i paralleeli oma praegusest t\u00f6\u00f6st Mustal merel, kus ta n\u00e4eb lainete liikumist Bulgaariast T\u00fcrgini. \u00dclej\u00e4\u00e4nud mereosa kohta info puudub, sest seal ei t\u00f6\u00f6ta \u00fckski m\u00f5\u00f5tejaam.<\/p>\n
T\u00e4pselt sama probleem kummitab n\u00fc\u00fcd Arktika uurijaid. “Kui meil neid andmeid ei ole, siis on need poolikud. Meie mudelid on seet\u00f5ttu kannatanud ja need on v\u00e4hem t\u00e4psed,” nentis professor. Muu hulgas on halvenenud teadlaste v\u00f5ime ennustada n\u00e4iteks merevee taseme t\u00f5usu, \u00e4\u00e4rmuslikke ilmastikun\u00e4htusi v\u00f5i hoovuste muutumist.\u00a0<\/p>\n
Teaduse ja poliitika vastuolu<\/p>\n
Tekkinud olukord asetab polaarteadlased keerulise dilemma ette. \u00dchest k\u00fcljest sunnib professionaalne kohusetunne ja mure kliima p\u00e4rast otsima v\u00f5imalikult t\u00e4pseid andmeid. Teadlased n\u00e4evad polaaraladel oma silmaga, kuidas liustikud sulavad ja keskkond muutub drastiliselt.\u00a0<\/p>\n
Kruusmaa toob n\u00e4ite Gr\u00f6\u00f6nimaalt, kus kliima soojenemine on erinevalt L\u00e4\u00e4nemerest silmaga n\u00e4htav: “V\u00f5in sinna j\u00e4rgmine aasta minna ja see liustik on juba 20 meetrit sulanud.” See tekitabki valusa eetilise konflikti. \u00dchest k\u00fcljest n\u00e4hakse vajadust p\u00e4\u00e4sta planeeti, teisalt aga ei saa eirata poliitilist reaalsust.<\/p>\n
Teadlaskond p\u00f5rkub k\u00fcsimusega, kas ja milliste agressorriigi teadlastega oleks koost\u00f6\u00f6 veel m\u00f5eldav. Teadusringkondades kohtab Kruusmaa s\u00f5nul kohati ka sarnast suhtumist nagu spordis v\u00f5i kultuuris, kus v\u00e4idetakse, et valdkond peaks olema poliitikast lahus. “Nagu \u00fctles \u00fcks USA kliimateadlane, s\u00f5jad tulevad ja l\u00e4hevad, aga kliima soojeneb edasi,” meenutas professor.\u00a0<\/p>\n
Samas on paljudele vastuv\u00f5etamatu j\u00e4tkata tavap\u00e4rast suhtlust riigiga, mis peab vallutuss\u00f5da. “Mulle tundub, et see on erinev Vene ja Ameerika suhtes. Valdavalt on Ameerika teadlased ise oma re\u017eiimi suhtes v\u00e4ga kriitilised, Vene teadlaste kohta me seda tihti \u00f6elda ei saa,” nendib Kruusmaa. See muudab koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamise paljudele l\u00e4\u00e4ne teadlastele moraalselt v\u00f5imatuks.<\/p>\n
Usaldus kaob p\u00f5lvkondadeks<\/p>\n
Isegi kui relvad peaksid vaikima, on teadusele tehtud kahju pikaajaline. Rahvusvahelised ekspeditsioonid p\u00f5hinevad usaldusel, mida on kerge l\u00f5hkuda, kuid raske taastada.<\/p>\n
Maarja Kruusmaa t\u00f5i n\u00e4ite 1982. aastal puhkenud Falklandi s\u00f5ja pikaajalisest m\u00f5just. Kui eestlasi v\u00f5ib ajaliselt ja geograafiliselt kauge konflikt k\u00fclmaks j\u00e4tta, on see brittide ja argentiinlaste vahelistes suhetes endiselt terav teema. “Me ei saa aru, miks britid ja argentiinlased ei taha \u00fchisekspeditsioone teha, et oleks ju nii oluline teema,” kirjeldas ta k\u00f5rvalseisja vaadet.\u00a0<\/p>\n
Pitlikult \u00f6eldes elab konflikt inimeste m\u00e4lus edasi. “Inimlikult v\u00f5ttes on v\u00e4ga raske \u00f6elda, et j\u00e4tame selle k\u00f5rvale ja hakkame siin midagi muud koos tegema,” t\u00f5des Kruusmaa. See t\u00e4hendab, et praegune l\u00f5he l\u00e4\u00e4neriikide ja Venemaa teadlaste vahel v\u00f5ib Arktika uurimist p\u00e4rssida veel aastak\u00fcmneid, s\u00f5ltumata sellest, millal s\u00f5da Ukrainas l\u00f5peb.\u00a0<\/p>\n
Lisaks Venemaale on pinged tekkinud ka l\u00e4\u00e4neriikide endi vahel. Kruusmaa viitas USA teadlaste hiljutisele p\u00f6\u00f6rdumisele, milles nad taunisid oma riigi poliitikat Gr\u00f6\u00f6nimaa suhtes ja avaldasid toetust sealsetele p\u00f5liselanikele.<\/p>\n
Professor r\u00f5hutas, et tegu on pretsedendiga, sest \u00fcldjuhul hoiavad teadlased poliitilistest vaidlustest eemale. “See oli poliitiline s\u00f5nav\u00f5tt teadlaste poolt, mida tavaliselt ei n\u00e4e. Teadlased v\u00f5tavad v\u00e4ga harva k\u00e4tte ja hakkavad sellisel teemal s\u00f5na v\u00f5tma,” nentis Kruusmaa.\u00a0<\/p>\n
Osaliselt on p\u00f5hjus pragmaatiline: teadust\u00f6\u00f6 s\u00f5ltub otseselt kohalikest suhetest. “K\u00f5ik ekspeditsioonid s\u00f5ltuvad tegelikult sellest, kuidas kohalik elanikkond neid kohtleb ja vastu v\u00f5tab: logistika, transport, majutus,” selgitas Kruusmaa, miks geopoliitilised m\u00e4ngud v\u00f5ivad teadust\u00f6\u00f6le saatuslikuks saada.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa sissetung Ukrainasse ja sellele j\u00e4rgnenud sanktsioonid v\u00f5tsid faktiliselt l\u00e4\u00e4neriikide teadlastelt ka ligip\u00e4\u00e4su suurele osale Arktikast. See on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93499,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[45543,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,45541,19,27573,25,5593,45542,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-93498","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-arktiline-tundra","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-maarja-kruusmaa","23":"tag-news","24":"tag-polaaralad","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-tallinna-tehnikaulikool","27":"tag-teaduspoliitika","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115960951817302337","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93498\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}