Rahandusministeerium saatis koosk\u00f5lastusele seadusemuudatused, mis lubavad teisest pensionisambast lahkumise j\u00e4rel sellega uuesti liituda viie aasta p\u00e4rast, ent teist korda sambast enne pensionile j\u00e4\u00e4mist lahkuda ei saa.<\/p>\n
“Kogumispensionile pole alternatiivi, kui tahame vananeva rahvana paremat elatustaset ja pension\u00e4ride toimetulekut. Eeln\u00f5us sisalduv ja juba lisatud paindlikkus aitavad hoida pensionivara viimaste aastate k\u00f5rget tootlikkust ning kaitsta sammast l\u00f5hkumise eest,” \u00fctles rahandusminister J\u00fcrgen Ligi.<\/p>\n
Praeguse korra j\u00e4rgi tuleb teise sambaga taasliitumist oodata k\u00fcmme aastat p\u00e4rast lahkumist. Enim inimesi lahkus teisest sambast p\u00e4rast kogumise vabatahtlikuks muutmist ehk 2021. aasta septembris. Nendel ja ka 2022. aastal sambast lahkunud inimestel tekib v\u00f5imalus uuesti liituda 2027. aastal.<\/p>\n
Kas sissemakseid saab uuesti tegema hakata juba jaanuarist 2027 v\u00f5i veidi hiljem \u2013 maist 2027 \u2013 selgub eeln\u00f5u menetluse k\u00e4igus. Taasliitumine jaanuarist 2027 eeldab, et eeln\u00f5u v\u00f5etakse vastu enne jaanip\u00e4eva. Kes kohe taasliitumise v\u00f5imaluse tekkimisel uuesti liituda ei soovi, saavad seda alati teha hiljem.<\/p>\n
Sambaga uuesti liitudes tuleb seal aga raha koguda kuni pensionile j\u00e4\u00e4miseni. \u00d5iguse pensionile j\u00e4\u00e4da annab pensioniea saabumise k\u00f5rval ka puuduv t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess \u2013 ainult nii hakkab liitintress t\u00f6\u00f6le ja aitab pensioniraha korralikult kasvatada, manitseb ministeerium. Selleks, et vahepeal eemal oldud aeg n-\u00f6 tagasi teha, saab suurendada ka palgalt tehtavad sissemaksed 4 v\u00f5i 6 protsendini.<\/p>\n
Neil inimestel, kes on teises sambas sees, on \u00f5igus sambast vajadusel lahkuda, alles, kuid pikaajalise kogumise soodustamiseks kaotatakse reegel, et enne pensioniiga raha v\u00e4lja v\u00f5ttes tuleb v\u00e4lja v\u00f5tta k\u00f5ik, mis teise sambasse kogutud on. Kui tekib vajadus raha v\u00e4lja v\u00f5tta, saab iga\u00fcks ise otsustada, kas v\u00f5tta v\u00e4lja k\u00f5ik v\u00f5i vaid osa. \u00dclej\u00e4\u00e4nud raha saab j\u00e4tta teise sambasse edasi kasvama.<\/p>\n
Osaline v\u00e4ljamakse peatab uute maksete tegemise j\u00e4rgmiseks viieks aastaks ja uuesti makseid tegema hakates kogutakse raha juba kuni pensionini.<\/p>\n
Selleks, et pensionis\u00fcsteem oleks stabiilsem, tuleb maksukorralduse seadusesse erand, et sotsiaalmaksu teise samba 4 protsendi makset v\u00e4hendava muudatuse vastuv\u00f5tmise ja j\u00f5ustumise vahele peab j\u00e4\u00e4ma v\u00e4hemalt viis aastat. See annab inimestele kindluse, et s\u00fcsteemi rahastamist ei muudeta l\u00fchikese etteteatamisega.<\/p>\n
Teist sammast kasutab enam kui 580 000 inimest.<\/p>\n
Eeln\u00f5u j\u00f5ustub kava kohaselt 2027. aasta 1. juulil. Raha on v\u00f5imalik osaliselt v\u00e4lja v\u00f5tta alates 2028. aastast, kuna vajalikud IT-arendused v\u00f5tavad oma aja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahandusministeerium saatis koosk\u00f5lastusele seadusemuudatused, mis lubavad teisest pensionisambast lahkumise j\u00e4rel sellega uuesti liituda viie aasta p\u00e4rast, ent teist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93503,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,746,28,29,19,25,1013,8328,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-93502","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jurgen-ligi","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-rahandusministeerium","24":"tag-teine-pensionisammas","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115960959669163017","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93502","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93502"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93502\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93502"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93502"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93502"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}