Poolteist tuhat aastat p\u00fchakoda samas paigas, seitsesada aastat praeguse kehandi nurgakivist. Nendes mastaapides m\u00f5\u00f5dab oma vanust Toledo piiskoplik peakirik \u2013\u00a0catedral primada\u00a0de Espa\u00f1a\u00a0ehk Hispaania katedraal. Juba selle ajaloolise pidevuse esitajana on “Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi” n\u00e4itusena \u00f5nnestunud. Toledolased tunduvad otsekui tuusavat, tuues eesti raamatu viiesajandat aastap\u00e4eva t\u00e4histanud n\u00e4ituse j\u00e4rel Niguliste muuseumi vaatamiseks mosaraabia lektonari k\u00fcmnendast sajandist \u2013 vanima Maarjamaal eksponeeritud raamatu. Ent katedraal “Dives Toletana” on tuntud ka kui “rikas toledolane “. Teatav uhkus on juba n\u00e4ituse pealkirja sisse kirjutatud.<\/p>\n
Uhkus ei tulene siinkohal rahvuslikest stereot\u00fc\u00fcpidest. V\u00f5imu ja vaimu piir on Hispaania katoliikluse puhul niigi h\u00e4gune. Piiskopilinna Toledo puhul on see sama h\u00e4sti kui olematu. Vaimu representatsioonid on v\u00f5imu representatsioonid on vaimu representatsioonid jne. V\u00f5ib v\u00e4ita, et nimelt selle l\u00e4bip\u00f5imituse toel v\u00f5ttis katoliiklik kunst just Ibeeria poolsaarel k\u00f5ige enesek\u00fcllasema vormi. Araabia ehitus- ja ornamentikakunsti toekas tihedus naaseb allhoovusena nii prantsuse gootikast, itaalia renessansist kui rooma barokist v\u00f5etud eeskujudel, v\u00f5imendades sedasi k\u00f5neleva kivi h\u00e4\u00e4lele toetuva arhitektuuri lausa karjuvaks. Vaataja tinistatakse \u00e4ra ainu\u00fcksi terviku intensiivsusega.<\/p>\n
Kangru kullakamber<\/p>\n
Kuid p\u00f6\u00f6rakem esmalt t\u00e4helepanu asjadele. Neid pole just palju. N\u00e4itusel v\u00e4lja pandud objektide loetlemiseks ei j\u00e4\u00e4 kahe k\u00e4e s\u00f5rmedest puudu, ent n\u00e4ituse\u00adsaali toodu avaldab muljet kvaliteedi ja ainulaadsuse, samuti m\u00f5\u00f5tude, mitte aga kvantiteediga. Nigulistesse j\u00f5udnud komplekt on \u00fcllatavalt \u00fclevaatlik, arvestades, et k\u00fcmmekonna esemega on kajastatud ajavahemikku, mille kestel v\u00f5ivad merest kerkida ja kaduda keskmise suurusega saared. Esemeline konstellatsioon on piisavalt k\u00f5nekas, et v\u00e4lja saaksid joonistuda Toledo pika ajaloo piirjooned.<\/p>\n
N\u00e4itusele toodud tekstiilide puhul on \u00fclevaatlikkus ja erilisus suurep\u00e4rases tasakaalus, kui j\u00e4tta isegi k\u00f5rvale fakt, et iga ajalooline tekstiil, mida siinmail n\u00e4ha saab, on haruldus. Samav\u00f5rd kallid kui ajas haprad, v\u00f5ib nende tekstiilide ees seistes m\u00f5elda. See pole v\u00f5imalik, et see ongi Uthm\u0101ni lahingulipp! V\u00f5i et see ongi Rubensi t\u00f6\u00f6koja (ja selle \u00f5ige Flandria kangru juures kootud) gobel\u00e4\u00e4n! Toledo peapiiskopi kardinal Francisco Jim\u00e9nez de Cisnerose kaasula puhul j\u00e4i esmavaatamisel “ei saa olla!” tunne k\u00fcll tekkimata, kuid ainult seet\u00f5ttu, et ma veel ei teadnud, kellega oli tema n\u00e4ol tegemist \u2013 Hispaania kontekstis midagi Martin Lutheri ja kardinal Richelieu vahepealset. N\u00e4itena tema saavutustest on Nigulistes v\u00e4ljas Complutense pol\u00fc\u00adglott \u2013 esimene tr\u00fckis ilmunud mitmekeelne piibel \u2013, tagatipuks on teine veel toodetud Gutenbergi tr\u00fckipressiga.<\/p>\n
R\u00f5\u00f5mu teeb, et \u00fcleelusuuruste tekstiilide ja vanade raamatutega pole tuldud lihtsalt muljet avaldama ja vahvust n\u00e4itama. N\u00e4itus annab piisavalt, et eelteadmisi ja kujutlusv\u00f5imet rakendades kokku panna adekvaatne ajaloopilt \u2013 tunnetada Toledo s\u00fcsteemi j\u00f5ujooni. Kuigi n\u00e4itusel on tore ka fantaasia toel liikuda, tasub pisukegi ettevalmistus enne n\u00e4itusele minekut end igal juhul \u00e4ra. Kui omada v\u00e4ikestki \u00fclevaadet Toledo ajaloost, hakkavad tekstiilid, raamatud ja kuld t\u00f6\u00f6le mineviku piilu\u00adaukudena, mitte kauge maa eksootiliste aaretena \u2013 ja see on n\u00e4ituse suurim \u00f5nnestumine. Teadlikule vaatajale toob ta peeglikildudena t\u00f5esti Toledo kohale.<\/p>\n
Tuleviku kohin<\/p>\n
Arvestades viis aastat tagasi toimunud Ignacio Zuloaga isikun\u00e4itust ja kaks aastat tagasi aset leidnud XIX sajandi Hispaania maastikumaali n\u00e4itust, on siinsetel Ibeeria maalikunsti f\u00e4nnidel k\u00e4imas hea k\u00fcmnend. Kuigi Niguliste n\u00e4itusel on v\u00e4ljas vaid viis maali, pole p\u00f5hjust kurta. Esindatud on El Greco ainuline kunstikeel, samuti moment Hispaania maalikunsti kuldajast Jos\u00e9 de Ribera n\u00e4ol. V\u00e4hesega on saavutatud palju: kahe meistri t\u00f6\u00f6dega oleks otsekui illustreeritud v\u00e4relus hetkest, mil renessansist sai barokk.<\/p>\n
Seni Eestis eksponeeritud k\u00fcpse Hispaania maalikunsti taustal v\u00f5ib Jos\u00e9 de Ribera looming m\u00f5juda nagu mingit sorti apoteoos. Kuldajastu meister, kelle laadis on tunda nii see, kustkohast on ta ise v\u00f5tnud (Napoli laad, Rooma rikkalik koloriit ja Caravaggio dramaatiline valgus), kui\u00a0ka see, mida temalt hiljem on v\u00f5etud (j\u00f5hker v\u00e4givald, ultranaturalistlik kujutamislaad ning ilutsemise v\u00f5i groteskini v\u00f5imendatud ilmed). P\u00fcha Alcal\u00e1 Diego portreel on kohal Hispaania barokk oma t\u00e4iuses. Dramaatilises, kergelt abstraheeritud maastikus seisab vaataja ees ainulises \u00fcksinduses munk. Tema poos ja n\u00e4oilme kannavad jumaliku ekstaasi algust, munga\u00adr\u00fc\u00fc h\u00f5lmade vahelt piiluvad k\u00fcpsed granaat\u00f5unad m\u00f5juvad aga t\u00e4nap\u00e4evasele pilgule kui toores liha.<\/p>\n
M\u00f5neti on Hispaania kuldaja maalikunstis p\u00fc\u00fceldud sarnase haaramatuse poole, mida v\u00f5ib kohata Taani kultusre\u017eiss\u00f6\u00f6ri Lars von Trieri loomingus. Tehnilises pedantsuses p\u00f5imuvad lihalik ja vaimne, k\u00f5rge ja madal, j\u00e4lk ja ihaldusv\u00e4\u00e4rne, ikka selleks, et viia vaataja mingit sorti \u00fclevuse kogemiseni, enda v\u00e4iksuse tajumiseni. Loomulikult on eesm\u00e4rgid, mida sellega saavutatakse, kardinaalselt erinevad. Kui Trieri filme saab k\u00e4sitleda katsena suruda keskklassi eurooplane silmitsi oma upsaka eneseuhkusega, siis Hispaania kuldaja kunst leidis pahatihti oma koha katoliku v\u00f5imut\u00e4iuse uhke representatsioonina. Oma v\u00e4iksuse tajumises pole enam midagi didaktilist. Tegu on eduka ideoloogilise menetlusega, mida rakendati kunstiliste vahendite toel.<\/p>\n
N\u00e4ituse staar on aga El Greco, meister, kelle loomingus sulavad \u00fchte Kreeka ikoonimaal, Tiziani ja Tintoretto proto\u00adekspressionism ning raffaellik t\u00e4helepanelikkus ilme ja keha \u00fchtetoomisel. Siinsel publikul on v\u00e4ga vedanud. Hispaanlased ei anna El Grecot just kergelt v\u00e4lja. Neli teost on v\u00e4ga hea saak ning komplekt lubab maalikunstnikuga p\u00e4riselt tutvust teha. Materjali on siin enamaks kui kohtumiseks.<\/p>\n
Kuigi El Greco laad ei leidnud sellist k\u00f5lapinda nagu n\u00e4iteks Caravaggio v\u00f5i Tiziani oma, on tema t\u00f6\u00f6de maalilisusest t\u00f5ugatud paatos see, mida otsis vastureformatsioon. Kuid mitte just see. Nagu sotsialistliku realismi puhul, oli vastureformatsiooni tellimusse sisse kirjutatud sisu primaarsus vormi ees \u2013 seda El Greco kunst just ei t\u00e4ida. Tema \u00fclev vaimsus ja tunnetus leiab oma v\u00e4ljenduse pintslil\u00f6\u00f6kides, v\u00e4rvis, liikumises ja tervikus. Arvestades seda, et El Greco kohtas ka kriitikat ja tagasi\u00adl\u00f6\u00f6ke \u2013 Hispaania kuninga Philipp II teenistusse teda n\u00e4iteks sobilikuks ei peetud \u2013, saab teda k\u00e4sitleda \u00fchelt poolt kunstnikuna, kes kristalliseerib usulise paatose, mida kannab Hispaania religioosne kunst veel mitu sajandit, teiselt poolt aga niisuguse kunstnikuna, kelle j\u00e4relelu saab endale tugeva p\u00e4rmi alla alles XIX sajandil, kui tema loomingust t\u00f5ukuvad postimpressionistid, ekspressionistid ja kubistid.<\/p>\n
Tasub meeles hoida, et El Greco polnud mingi foov v\u00f5i m\u00fcstik. Tegu oli professionaalse kunstniku ja k\u00f5rgelt haritud mehega, kelle raamatukogu peegeldas renessansiinimese mitmek\u00fclgseid huve (n\u00e4iteks tema Vitruviuse v\u00e4ljaanne olevat olnud paksult m\u00e4rkmeid t\u00e4is). Ehk seistes vastamisi tema p\u00fcha Augustinuse, p\u00fcha Fransicuse ja Toledo kaitsep\u00fchaku Ildefonuse t\u00e4isfiguuris portreedega, on vaataja vastakuti ikkagi kaalutletud ja komponeeritud tervikuga, mitte mingi p\u00fchast vaimust t\u00f5ugatud m\u00fcstikaga. Nende maalide ees tasub v\u00f5tta \u00fcks EKMi mustadest klapptoolidest, panna see k\u00f5rvu Hispaania kuningale m\u00f5eldud klapptooliga, lihtsalt istuda ja vaadata. Vaadata, kuni n\u00e4ed imet \u2013 et see k\u00f5ik on p\u00e4riselt siin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Poolteist tuhat aastat p\u00fchakoda samas paigas, seitsesada aastat praeguse kehandi nurgakivist. Nendes mastaapides m\u00f5\u00f5dab oma vanust Toledo piiskoplik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93516,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[29883,23844,37,33,35,173,34,36,190,140,28939,22422],"class_list":{"0":"post-93515","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-aleksander-metsamart","9":"tag-dives-toletana-toledo-katedraali-aarded-keskajast-el-greconi","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-kunst","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-niguliste","19":"tag-niguliste-muuseum"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115961026499719714","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93515","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93515"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93515\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93516"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93515"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93515"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93515"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}