Lauri Laats, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees<\/p>\n
Aasta algas Reformierakonna jaoks suure s\u00f5numiga. Peaministrierakond kuulutas avalikkusele \u201ev\u00f5itu\u201c. Sotsiaalmeedia, poliitiline reklaam ja avalikud s\u00f5numid j\u00e4tsid mulje, justkui oleks Eesti j\u00f5udnud p\u00f6\u00f6rdepunkti, kus tehtud otsused annavad p\u00f5hjust enese\u00f5nnitluseks.<\/p>\n
Kui vaadata loosungist kaugemale ja hinnata tegelikke poliitikavalikuid ning nende tagaj\u00e4rgi, tekib k\u00fcsimus: mille \u00fcle t\u00e4pselt oravad r\u00f5\u00f5mustavad? Toon siinkohal v\u00e4lja selle aasta alguse k\u00f5ige k\u00f5nekamad teemad.<\/p>\n
S\u00f5nad ja teod ei lange kokku<\/p>\n
Alustagem demograafiast. Eesti s\u00fcndimus on langenud mitu aastat j\u00e4rjest ning viimased statistilised \u00fclevaated kinnitavad, et oleme s\u00fcgavas demograafilises kriisis. See ei ole abstraktne tulevikuprobleem, vaid juba t\u00e4na meie t\u00f6\u00f6j\u00f5uturgu, sotsiaals\u00fcsteemi, regionaalset arengut ja riigi julgeolekut m\u00f5jutav reaalsus. Ometi ei ole s\u00fcndimuse kasv ega perede kindlustunde suurendamine t\u00f5usnud valitsuse keskseks prioriteediks. Avalikest strateegiadokumentidest v\u00f5ib leida \u00fclds\u00f5nalisi viiteid, kuid puudub selge poliitiline fookus ja rahaline katteplaan. Raske on n\u00e4ha \u201ev\u00f5itu\u201c, kui riigi tulevikku kandvate inimeste arv j\u00e4rjepidevalt v\u00e4heneb.
Teiseks \u00fchistransport ja sotsiaalne \u00f5iglus. Viimastel kuudel on arutelud liikunud suunas, kus ka lapsed ja pension\u00e4rid peaksid hakkama maksma maakondliku \u00fchistranspordi eest. Seda p\u00f5hjendatakse vajadusega paremini m\u00f5ista kasutajate liikumisharjumusi ja parandada s\u00fcsteemi efektiivsust. Samas r\u00f5hutati varasemates koalitsioonilubadustes vastupidist \u2013 et \u00fchistransport peab j\u00e4\u00e4ma k\u00e4ttesaadavaks just neile, kelle sissetulekud on k\u00f5ige v\u00e4iksemad.
Automaksu kehtestamisel lubati selges\u00f5naliselt, et \u00fchistransporti laiendatakse ning maakondlik transport ei muutu tasuliseks. Tegelikkus kujunes vastupidiseks, otsused tehti ajal, mil valitsuses osalesid ka sotsiaaldemokraadid, kelle h\u00e4\u00e4ltega need muudatused l\u00e4bi viidi. Mahte on v\u00e4hendatud, inimesed maksavad rohkem ning n\u00fc\u00fcd soovitakse koormata ka noori ja eakaid. Nii palju siis regionaalpoliitikast. Kui sotsiaalpoliitiline valik viib selleni, et n\u00f5rgemad maksavad rohkem, ei ole see s\u00fcsteemi korrastamine, vaid vastutuse nihutamine neile, kes seda k\u00f5ige v\u00e4hem kanda suudavad.
Kolmandaks energiapoliitika. Avalikkusele on korduvalt kinnitatud, et Eesti liigub kiiresti fossiilk\u00fctustest loobumise suunas ning p\u00f5levkivienergeetika roll peaks aastaks 2035 sisuliselt kaduma. Keskkonnaeesm\u00e4rke ei saa ega tohi alahinnata, kuid k\u00fcsimus on ajastuses ja alternatiivides. P\u00f5levkivi ei ole pelgalt majandusharu, see on seni olnud Eesti energiajulgeoleku oluline osa. Kui samal ajal puudub realistlik ja toimiv asenduslahendus, t\u00e4hendab see kasvavat s\u00f5ltuvust imporditavast energiast. Julgeolekuolukorras, kus s\u00f5ltuvused ei ole enam pelgalt majanduslikud, vaid strateegilised, on see risk, mitte v\u00f5it.
Neljandaks riigi rahandus ja otsuste kvaliteet. Hasartm\u00e4ngumaksu seaduse muudatused, mis pidid v\u00e4idetavalt tooma riigieelarvesse lisatulu k\u00e4ivete suurenemise kaudu, on avalikkuse ette toonud ebamugava t\u00f5siasja: seadusandlik \u201en\u00e4pukas\u201c v\u00f5ib t\u00e4hendada, et j\u00e4rgmisel aastal ei laeku riigieelarvesse hasartm\u00e4ngumaksust sentigi ning tekib ligikaudu 27 miljoni eurone auk.
See ei ole ideoloogiline vaidlus, vaid k\u00fcsimus elementaarsest professionaalsusest. Riigi rahanduse juhtimisel ei tohiks sellised vead olla v\u00f5imalikud, eriti olukorras, kus sama valitsus r\u00e4\u00e4gib pidevalt vajadusest maksut\u00f5usude ja kokkuhoiu j\u00e4rele. Vastutusest r\u00e4\u00e4kides on pilt veelgi kummalisem \u2013 valitsus p\u00fc\u00fcab s\u00fc\u00fcd veeretada opositsioonile, kuigi opositsioon oli algusest peale selle seadusemuudatuse suhtes skeptiline ja h\u00e4\u00e4letas k\u00f5igil lugemistel selle vastu.<\/p>\n
Reformierakonna v\u00f5it = Eesti kaotus<\/p>\n
K\u00f5iki neid n\u00e4iteid \u00fchendab \u00fcks joon: Reformierakonna juhtimisel on kaotanud nii Eesti kui ka Eesti inimesed. V\u00f5idust ei saa siin r\u00e4\u00e4kida. Veelgi enam, huvitav on j\u00e4lgida, kas t\u00f5esti arvatakse, et inimesed unustavad neile kehtestatud maksukoormuse, teenuste hinnat\u00f5usud ja pideva toimetuleku halvenemise. Sama kehtib ettev\u00f5tjate kohta, kes peavad iga p\u00e4ev \u00fcha raskemates tingimustes ots otsaga kokku tulema.
\u201eV\u00f5it\u201c v\u00f5ib olla toimiv loosung reklaamis, kuid riigi juhtimisel muutub see t\u00fchjaks s\u00f5naks hetkel, kui inimeste igap\u00e4evane kogemus r\u00e4\u00e4gib vastupidist. Kui s\u00fcndimus langeb, toimetulek halveneb, energiajulgeolek seatakse k\u00fcsim\u00e4rgi alla ja eelarveauke ei suudeta professionaalselt v\u00e4ltida, siis ei ole tegemist v\u00f5iduga, isegi mitte kehvasti maskeeritud v\u00f5iduga. See on kaotus, mille eest maksavad Eesti pered, eakad, ettev\u00f5tjad ja l\u00f5puks kogu riik.
Poliitika ei ole imagokampaania ega turundusv\u00f5istlus. Eesti inimesed ei vaja loosungeid, vaid vastutust, ausaid valikuid ja selgeid prioriteete. Kui kaotusi nimetatakse j\u00e4rjekindlalt v\u00f5itudeks, ei n\u00e4ita see tugevust, vaid eemaldumist tegelikkusest. Eesti tulevik ei vaja v\u00f5iduh\u00fc\u00fcdeid, see vajab juhtimist, mis julgeb vaadata probleemidele otsa ja neid ka lahendada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lauri Laats, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Aasta algas Reformierakonna jaoks suure s\u00f5numiga. Peaministrierakond kuulutas avalikkusele \u201ev\u00f5itu\u201c. Sotsiaalmeedia, poliitiline…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93538,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,643,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-93537","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-reformierakond","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115961128790498500","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93537","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93537"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93537\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93537"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93537"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93537"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}