Sa tulid just BFMi noortefilmi v\u00f5tetelt. Mis filmi ja kellega teed?<\/p>\n
T\u00e4psemalt oli see BFMi audiovisuaalse meedia \u00fcli\u00f5pilastele tehtud\u00a0workshop, kuhu panustan n\u00e4itlejana, et tudengid saaksid v\u00f5imalikult p\u00e4ris kogemuse t\u00f6\u00f6st n\u00e4itlejaga v\u00f5tteplatsil. Aga jah, olen ka juba \u00fcsna palju BFMi l\u00fchifilmides m\u00e4nginud.<\/p>\n
Miks on eesti n\u00e4itlejate seas heaks tavaks osaleda noortefilmides?<\/p>\n
Oleneb. Olen kuulnud m\u00f5ne n\u00e4itleja suust hoopis, et nad kindlasti ei taha. Need on ikkagi tudengifilmid ja sageli on platsi peal \u00fcllatusi. Graafikud ei kehti, \u00fcldiselt v\u00e4hemalt tund l\u00e4heb kindlasti \u00fcle. Mis on \u00f5ppimise kontekstis ka loomulik. Mina sain aga meie \u00f5ppej\u00f5ult Tambet Tuisult selle pisiku. Temal on ikka aega ja tahtmist osaleda tudengifilmides. Kes olen siis mina, et ei k\u00e4i ja ei taha? Tambet v\u00f5tab seda ilmselt missioonina noorte jaoks, aga mulle on see nagu trenn, v\u00f5imalus erialast t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Kas oled saanud k\u00e4e valgeks ka profi\u00adfilmis?<\/p>\n
Peagi saan. Urmet Piiling, kes oli “Pikkade paberite” kaasstsenarist, teeb j\u00e4rgmisel suvel oma re\u017eiss\u00f6\u00f6rideb\u00fc\u00fcdi, kus mul on v\u00f5imalus m\u00e4ngida peategelast. See r\u00e4\u00e4gib \u00fchest perest, kuidas nad p\u00f5rkuvad ja tegelevad traumadega, mida vanaema dementsus neis esile toob. Mina m\u00e4ngin lapselast, kes kardab vanaemast ilma j\u00e4\u00e4da ja selleks, et hirmuga rahu teha, l\u00e4heb seiklusele l\u00e4bi oma fantaasia, kus ta peab silmitsi seisma nii iseenda, vanaema h\u00e4\u00e4bumise, pere, kadunud vanaisa kui ka surmaga. Selline kreisi, aga s\u00fcdamlik ja humoorikas fantaasiadraama. Viljandis sain palju kaamera\u00f5pet, mis on kindlasti selle kooli \u00fcks suur pluss. \u00d5ppej\u00f5ud Katariina Unt ja Tambet Tuisk on v\u00e4ga kaameratundlikud n\u00e4itlejad ja suure filmis m\u00e4ngimise kogemusega. Usun, et nende \u00f5petustest on mul Urmeti filmis kasu, ja tunnustan re\u017eiss\u00f6\u00f6ri julget valikut v\u00f5tta kandvasse rolli uus noor n\u00e4gu. Ootan v\u00e4ga seda protsessi, imetlen tema kirge selle filmi tegemisel.<\/p>\n
Sul on juba p\u00e4ris suur kogemus nii teatri kui ka filmi tehnilise poolega. Kuidas sa suudad n\u00e4itlejana platsil olla, kui tehnikud on sinust lollimad?<\/p>\n
Ikka on tulnud hetki, kui pean end tagasi hoidma. V\u00f5i siis \u00fcritan h\u00e4sti viisakalt suunata. Mida aeg edasi, seda rohkem tuleb n\u00e4itlejale erinevaid tehnilisi kohustusi-vidinaid: kaamerad, mikrofonid ja muud seadmed. Endal on lihtsalt kindlam tunne, kui neid valdan. Tegelikult on minul lavastajana sellistest oskustest palju rohkem kasu kui n\u00e4itlejana. \u00dches suures Eesti teatris lavastades paigutasin publiku koos n\u00e4itlejatega lavale. Majatehnikud tulid kohale ja \u00fctlesid, et meil on k\u00f5larid seal eespool, me peame n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlema, kuidas sellise paigutusega lavastust helindada. Mina siis viisakalt osutasin, et tegelikult on neil ju monitorid siin laval juba olemas. \u00dches\u00f5naga, t\u00e4nuoma tehnilistele teadmistele oskan ma ise rohkem tahta ja suunata ka teisi muid v\u00f5imalusi n\u00e4gema.<\/p>\n
Kaksk\u00fcmmend aastat tagasi oli see aeg, kui ma sisenesin suure teatri majja ja soovisin lavastajana \u00fchte v\u00f5i teist tehnilist lahendust ja mulle \u00f6eldi kiiresti, et ei saa. Arvasin, et nad peavad mind lolliks naisterahvaks, kes tehnikat ei tunne. Kui levinud see t\u00e4nap\u00e4eval on, et majatehnikud vastavad kiiresti igale lavastaja soovile eitavalt?<\/p>\n
Jah, sellist suhtumist tuleb ette, aga eks see olene ennek\u00f5ike inimesest. Keegi ei \u00fctle otseselt, et ei saa, lihtsalt hakatakse s\u00fcgavalt nina kaudu hingama ja \u00f6eldakse, et n\u00fc\u00fcd peab m\u00f5tlema. No seal ei pea mitte midagi m\u00f5tlema. Ma v\u00f5in sulle kohe n\u00e4idata, kuidas see k\u00e4ib, isegi puldist ise \u00e4ra teha. Ju nad m\u00f5tlevad, et ma olen noor ja loll. Mis see naga ikka teab, tahab siin midagi, meil need asjad nii ei k\u00e4i.<\/p>\n
Kuidas sa \u00fcldse teatri juurde j\u00f5udsid?<\/p>\n
Esimese elupoole elasin Kundas, kus kooliteatrit vedas m\u00f5nusalt konkreetse k\u00e4ega Natalie Neigla, kellega me nii koolis kui ka Kunda klubis toimetasime. P\u00e4rast \u00fcheksandat klassi l\u00e4ksin Rakverre, kuna seal oli teatri- ja filmisuund. K\u00e4isin Tiina Kippeli teatritrupis Karla; ta oli v\u00e4ga kirglik ja n\u00f5udlik. Oli olukordi, kus t\u00f5stsime teineteise peale h\u00e4\u00e4lt. Harrastusteatris ongi sageli suurim kandev j\u00f5ud kirglikkus.<\/p>\n
Kundas oli sinu kooli ajal palju vene emakeelega \u00f5pilasi ja \u00f5petajaid. Kuidas sul vene keelega lood on?<\/p>\n
Ei ole v\u00e4ga h\u00e4sti. Minu ema r\u00e4\u00e4kis oma elukaaslasega kodus tihti vene keeles. \u00d5rnas vanuses oli mul vene keele vastu natuke protest, \u00f5iendasin nende kallal, et miks te peate omavahel vene keelt r\u00e4\u00e4kima. Tagantj\u00e4rele on kahju, et ma ei oska. Kui me Tiit Altega m\u00f5nikord venekeelseid filme vaatame, siis ma saan enam-v\u00e4hem aru, millest jutt k\u00e4ib.<\/p>\n
Mis t\u00e4hendab, et Tiiduga vaatate filme?<\/p>\n
Tiit on mulle v\u00e4ga oluline s\u00f5ber. R\u00e4\u00e4gime temast hiljem.<\/p>\n
Sa oled l\u00f5petanud ka Kunda muusikakooli.<\/p>\n
Tegelikult olen ma sportlaste perest p\u00e4rit. Igasugustesse trennidesse pandi mind kohe, kui soovi avaldasin. Aga kui \u00fchel p\u00e4eval soovisin muusikakooli kitarri \u00f5ppima minna, siis vanemad \u00fctlesid, et m\u00f5tle aasta aega ja kui siis ikka veel tahad, siis saad. Ma tahtsin. Vanemad veel r\u00f5hutasid, et kui l\u00e4hed, pead ka l\u00f5puni k\u00e4ima. Mul tekkis nii selge missioonitunne. Ma tahtsin, ma ootasin, ma sain ja ma ka l\u00f5petasin. Kooli l\u00f5puks selgus, et mu kitarri\u00f5petaja ei tundnud nooti. Ta oli ikkagi b\u00e4ndimees. Koos minu l\u00f5petamisega l\u00f5petati \u00f5petajaga ka leping. \u00d5nneks mina nooti ikka tunnen, solfed\u017eo oli tugev.<\/p>\n
Mida peaks tegema, et noored ikkagi valiksid edasi \u00f5ppimiseks Kunda G\u00fcmnaasiumi?<\/p>\n
Mitte midagi. Minu arvates tuleks neile just kasuks minna mujale edasi \u00f5ppima. See t\u00f5mbab pildi laiemaks. Mu ema ja m\u00f5lemad vanaemad elavad Kundas, ise ma ennast hetkel Kundasse p\u00fcsivalt tagasi minemas ei n\u00e4e. Paljud Viljandi kursusekaaslased tahtsid minna v\u00e4lismaale edasi \u00f5ppima v\u00f5i\u00a0workshop’idesse. Minagi tahan end t\u00e4iendada, sest meie erialal teisiti ei saa. Aga praegu on mul Eestis piisavalt toekas olla.<\/p>\n
Mis suhe sul siis Tiit Altega on?<\/p>\n
Tiit on mulle eeskujuks nii t\u00f6\u00f6s kui eraelus. Ta hoiab mu vaimsust \u00fcleval. Oleme s\u00f5brad juba aastaid. See sai alguse \u00fchest suvelavastusest, kus me \u00fchiselt osalesime. Tema ja Ivo Leegiga KaRakTerist tekkis meil s\u00f5pruskond, kus on esindatud kolm p\u00f5lvkonda, saame osa kolmest erinevalt elatud elust ja m\u00f5tlemisviisist. Vanuse poolest v\u00f5iks Tiit olla mulle vanaisa ja Ivo isa. Nad on inimesed, kes jagavad minuga ja kellega mina tahan oma elu jagada \u2014 v\u00e4ga kallid inimesed.<\/p>\n
Mis on Tiidu huvi sinuga h\u00e4ngida?<\/p>\n
P\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi l\u00f5ppu oli mul palju aega ja vabakutselisel lavastajal-t\u00f5lkijal Tiidul ka. Vaatasime n\u00e4iteks Tarkovskit ja teisi v\u00e4\u00e4rtfilme. Alati vaatasime filmi l\u00f5puni ja siis r\u00e4\u00e4kisime. Tiidul on kodus t\u00e4iesti arvestatav raamatukogu, kust sai lugeda kriitikute arvamusi ning muud materjali filmidest ja ka teatrist. V\u00f5\u00f5rkeelseid allikaid t\u00f5lkis Tiit mulle jooksvalt. P\u00f5lesime vastastikku. See on vahetu s\u00f5prus, mitte mentorlus. Kuigi oleme omavahel nalja teinud, et Tiit on mulle halb s\u00f5ber: sureb ilmselt enne mind, j\u00e4tab mu \u00fcksi. Aga v\u00f5ib-olla selleks ajaks on juba minu noor s\u00f5ber s\u00fcndinud? Peab m\u00f5tlema.<\/p>\n
Mis sind laval olemise juures k\u00f6idab?<\/p>\n
See k\u00fcsimus k\u00e4ib iga p\u00e4ev selle t\u00f6\u00f6ga kaasas. Eneseteostus igal juhul. P\u00e4\u00e4steametis kuulsin seda ehk k\u00f5ige t\u00e4psemas s\u00f5nastuses. Kui seal saab keegi olulise tunnustuse, siis ta \u00fctleb: “Jumala auks ja ligimese kaitseks.”<\/p>\n
P\u00e4\u00e4steametis olid sa siis asendusteenistuses?<\/p>\n
P\u00e4\u00e4steameti kogemust ei vahetaks ma mitte millegi vastu. Ma sain panustada oma riiki. Ma p\u00e4riselt p\u00e4\u00e4stsin inimesi, selle s\u00f5na k\u00f5ige otsesemas t\u00e4henduses. Tulekahjud, autoavariid, vetelp\u00e4\u00e4ste, kass puu otsas ja surnute transportimine. Suures pildis tunnen end teatris t\u00f6\u00f6tades samamoodi, ma teenin oma kogukonda.<\/p>\n
Milline on sinu k\u00f5ige \u00e4gedam lavastus, kus oled kaasa teinud?<\/p>\n
Mind huvitab sotsiaalsete normide ja vormide uurimine ning nende laiendamine lavastuslikeks teosteks. M\u00e4ngimine meediumidega, nagu audiovisuaal, l\u00f5hn, objektid, temperatuur, ruum. Inspireerun vormidest. N\u00e4iteks olen proovinud kanda sonaadivormi visuaalteatrisse. V\u00f5i lavastada lugu s\u00f5itvasse autosse. Tookord m\u00e4ngis viis n\u00e4itlejat igal etendusel kuni kolmele vaatajale, sest saali-s\u00f5iduautosse lihtsalt rohkem ei mahtunud. Ideev\u00e4lgatus tuli ootamatult. Olin Rakvere teatris lavamees. Jalutasin p\u00e4rast etendust \u00f6\u00f6sel koju ja vaatasin m\u00f6\u00f6das\u00f5itvaid autosid. M\u00f5tlesin, et kui ma saaksin praegu istuda nende juhtide tagaistmel. Mitte midagi muud ei tahaks, lihtsalt istuks ja vaataks, kuhu ta l\u00e4heb, mida ta raadiost kuulab, kas ta suitsetab\u2026 Sealt see m\u00f5te tuli.<\/p>\n
Kas n\u00fc\u00fcd, kui sa oled Nuutrumis n\u00e4itleja-lavastaja, on v\u00f5imalik teostada selliseid veidraid ja kahjumlikke ideid?<\/p>\n
Olen Nuutrumis esimene koosseisuline loominguline t\u00f6\u00f6taja. Meil p\u00fcsitruppi ei ole, aga on kokkuhoidev meeskond. Minu jaoks on see nagu rusikas silmaauku, sest Jaanus l\u00e4heneb v\u00e4ga isiklikult ja ehitab Nuutrumit lavastus lavastuse j\u00e4rel. Nuutrum pakub mitmek\u00fclgset kogemust, kus saan olla aktiivne panustaja, mitte vormit\u00e4ide. Mul on v\u00f5imalus j\u00e4tkata koolis alustatut, t\u00f6\u00f6tada koos eri inimestega ja teha teatrit laial skaalal. Olen t\u00e4nulik Jaanusele, et saan teha ka Nuutrumi-v\u00e4liseid projekte. Erinevate kogemuste saamine on noorele etenduskunstnikule \u00fclioluline. Juba esimestel kuudel olen koost\u00f6\u00f6d teinud nii Priit P\u00f5ldma, Vanemuise teatri, \u00dcllar Saarem\u00e4e, Kinoteatri kui ka elektron.artiga.<\/p>\n
Kas nii saab \u00f6elda, et mida v\u00e4hem raha, seda julgemad ja paremad ideed?<\/p>\n
Ei ole n\u00f5us. Mingi raha on toimimiseks vajalik. Ka autolavastust ei oleks me saanud teha ilma kulka toetuseta. Nuutrumi juures on ka see v\u00f5luv, et mind v\u00f5etakse s\u00f5na otseses m\u00f5ttes masinaruumi. Tihti on n\u00e4itleja m\u00e4ngumaa \u00fcsna piiratud, aga Nuutrumis saan olla k\u00f5ige toimuva ligidal, me r\u00e4\u00e4gime m\u00f5tted lahti, saan \u00f5ppida, saan kogeda, mida t\u00e4hendab hoida t\u00f6\u00f6s \u00fchte noort teatrit.<\/p>\n
Kas oskad juba aimata, millise l\u00f5igu teatrist sa tulevikus valid?<\/p>\n
Hetkel ahmin k\u00f5ike enda sisse. Kogun ja kasvan. \u00d5ppej\u00f5ud Tambet Tuisk \u00fctles p\u00e4rast pulmalavastust “Baltoscandalil”, et v\u00e4ga tore, aga n\u00fc\u00fcd proovi kogeda teatrikunsti k\u00f5iki teisi tahke. Teine suur eeskuju oli Viljandis Ruslan Stepanov. Ta on Ruslan Stepanov just sellep\u00e4rast, et ta on teatris igasuguseid asju teinud ja n\u00e4inud, n\u00e4iteks oli ta aastaid palgaline balletitantsija. Kahtlen, kas on hea m\u00f5te hakata kohe p\u00e4rast kooli ainult oma \u00fclispetsiifilist asja ajama, kogemata, kuidas etenduskunstid k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes toimivad ja on, ka sellised esinemiskujud, mis noorele inimesele seksikad ei tundu. K\u00fcsimus ei ole maitses, vaid t\u00f6\u00f6 tegemises ja enda avardamises.<\/p>\n
Kes paneb teatri nimeks enda isikliku nime?<\/p>\n
Seda peab Jaanuselt k\u00fcsima, mina seda ei pannud.<\/p>\n
Miks inimestel on teatrit vaja?<\/p>\n
Kordan taas P\u00e4\u00e4steametis kuuldud lauset: “Jumala auks ja ligimese kaitseks”. Kunstnik juhib t\u00e4helepanu elule, selle \u00fcksikasjadele, mis muidu j\u00e4\u00e4ksid m\u00e4rkamata. Ja sellest s\u00fcnnib dialoog. See, millele t\u00e4helepanu juhitakse, ei pea alati olema \u0161okeeriv, v\u00f5ib ka lihtne argine asi olla. Kunstnik ei\u00a0 pea midagi t\u00f5estama, r\u00fcndama, \u00fcmber l\u00fckkama, lahendama, alla joonima, aga ta saab.<\/p>\n
Mida Katariina Unt Viljandis korraldas?<\/p>\n
Meie erialast t\u00f6\u00f6d. Ta on h\u00e4sti j\u00f5uline ja kirglik. Teda on v\u00e4ga palju k\u00f5iges. K\u00f5ik on inimesep\u00f5hine, kes kellega klapib\u2026 M\u00f5ned inimesed tunnevad, et Katariina l\u00e4henemine paneb noore lukku. Minule m\u00f5jus see vahel tiivustavalt, teinekord v\u00f5ttis isu \u00e4ra. K\u00f5iki neid nelja aastat koolis on keeruline kokku v\u00f5tta. Ma ei ole adekvaatne andma oma kogemusele Viljandis veel hinnangut. Igal juhul suurendati meis iseseisvust. Kui ise teen, siis saan. Selline \u00f5pe sobis mulle v\u00e4ga h\u00e4sti. Kui v\u00f5rrelda EMTA lavakunstikooliga, siis nii palju kui mina sealsest \u00f5ppest kuulnud olen, on neil heas m\u00f5ttes kindel programm, kust noored l\u00e4bi juhitakse. Viljandis loodetakse rohkem noorte enda initsiatiivile. Samas, m\u00f5ned Viljandi tudengid sooviksid ka, et neile \u00f6eldaks t\u00e4pselt, mida nad tegema peavad. Ja siis tuleb meil Ruslan ja k\u00fcsib: “A mida teie teha tahate?” V\u00f5i v\u00e4hemalt minu \u00f5pingute ajal oli nii. \u00dchel p\u00e4eval tahan olla nagu Ruslan, et saan tulla lavale ja \u00f6elda lihtsalt “Jou”.<\/p>\n
Katariina Undi puhul tundsin vahel koolis, et mina ei saa j\u00f5uda nendesse kohtadesse, kus teie, kogenud erialainimesed, juba olete. Ma ei saa teha \u00fcldistust, kui pole k\u00f5ike seda, mida te mulle r\u00e4\u00e4gite, ise kogenud. N\u00e4iteks Katariina \u00fctles meile, et tema ei anna \u00fcldse v\u00f5i siis annab v\u00e4ga valitult intervjuusid. Ma ei saanud siis aru, et kuidas ja kellega ma r\u00e4\u00e4kida tohin. \u00dchel hetkel sattusin Teatri- ja Muusikamuuseumi, vaatan, seina peal on temanimeline paks kaustik. N\u00e4en, et Katariina Unt on andnud oi kui palju intervjuusid: Elu24, naistelehed, Kroonika. Vaatan pilte, Katariina \u00fches poosis, Katariina teises poosis. Siis k\u00e4is klikk \u00e4ra. See on tema elu, see on tema minevik, me ei ole hetkel samas kohas. Alles p\u00e4rast mingi tee l\u00e4bimist saan mina hakata oma asja tegema.<\/p>\n
Midagi veel?<\/p>\n
Istun Kunda j\u00f5e \u00e4\u00e4res, joon v\u00e4rske piparm\u00fcndi teed, suitsusaunast on s\u00f6ed \u00e4ra v\u00f5etud ja tahmaleil tehtud, enda valmistatud viht on kausis, seisan paljajalu v\u00f5sas ja kusen p\u00f5\u00f5sasse.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sa tulid just BFMi noortefilmi v\u00f5tetelt. Mis filmi ja kellega teed? T\u00e4psemalt oli see BFMi audiovisuaalse meedia \u00fcli\u00f5pilastele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93669,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,45612,140,15303,13848,177,6635,6637],"class_list":{"0":"post-93668","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kaja-kann","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-nuutrum","17":"tag-robin-tapp","18":"tag-teater","19":"tag-teater-muusika-kino","20":"tag-temuki"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115961718621968204","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93668","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93668"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93668\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93669"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93668"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93668"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93668"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}