Sel n\u00e4dalal selguvad presidendilt teenetem\u00e4rkide saajad, kuid teenetem\u00e4rkide valmistamine muutub \u00fcha kulukamaks maailmaturul kerkiva h\u00f5beda hinna t\u00f5ttu. Eesti Pangas kaalutakse, kas tasub j\u00e4tkata h\u00f5bedast meenem\u00fcntide v\u00e4ljalaskmist.<\/p>\n
Vabariigi aastap\u00e4eval kannab president Maarjamaa Risti teenetem\u00e4rki. See on tehtud \u00fcksnes h\u00f5bedasulamist, milles h\u00f5beda sisaldus 92,5 protsenti. H\u00f5be on riiklikes teenetem\u00e4rkides \u00fcks peamisi koostisosi, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka kuld. Viimase poole aastaga on h\u00f5be muutunud maailmaturul kolm korda kallimaks. Riiklikke teenetem\u00e4rke valmistav ettev\u00f5te Sporrong j\u00e4lgib h\u00f5beda hinna liikumist iga p\u00e4ev.<\/p>\n
“Ta on v\u00e4ljakutse, ma arvan, nii hankijatele kui ka tootjatele. Geopoliitiline olukord, mis praegu on, me ei tea, mis homne p\u00e4ev toob. See on keeruline ja teatud m\u00f5ttes see v\u00e4\u00e4rismetallide hinnamuutus, me ei saa midagi teha b\u00f6rsihindade vastu, mis muutuvad kuskil,” lausus Sporrongi v\u00f5tmekliendihaldur Hendrik Karlson.<\/p>\n
Karlson vihjab sellele, et m\u00e4rkide valmistamise lepingutes v\u00f5iks olla klausel, mis arvestab maailmaturu hinnamuutusega, nii nagu see on Soomes ja Rootsis. \u00c4sja s\u00f5lmis Sporrong presidendi kantseleiga uue teenetem\u00e4rkide lepingu, kus hind on kaheks aastaks fikseeritud. Lepingu summa on ligi 92 800 eurot, millele lisandub k\u00e4ibemaks.<\/p>\n
“Kui me vaatame kasv\u00f5i naaberriikidesse, siis seal on fikseeritud hinnad selliselt, et kui v\u00e4\u00e4rismetalli hind muutub n\u00e4iteks \u00fcle viie protsendi, siis see osa, mis muutub \u00fclespoole v\u00f5i ka allapoole, siis see muudetakse selle toote hinnas \u00e4ra, kui toimub konkreetselt toote tellimine. See oleks \u00fcks v\u00f5imalus, mida v\u00f5iks kaaluda,” s\u00f5nas Karlson.<\/p>\n
Eesti Pank andis m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal v\u00e4lja Milano Cortina taliol\u00fcmpiam\u00e4ngude meenem\u00fcndi, mille hinnaks kujunes 95 eurot. Eelmise, Pekingi taliol\u00fcmpia m\u00fcnt maksis 45 eurot.<\/p>\n
“Viimase m\u00fcndi puhul planeerisime selle hinna, arutasime, isegi k\u00e4isime juhatuses ja p\u00e4rast seda, kui me Eesti Panga juhatus oli vaadanud selle hinnale otsa, siis kuskil kolme v\u00f5i nelja p\u00e4eva jooksul toimus j\u00e4rjekordne p\u00e4ris v\u00f5imas t\u00f5us ehk meie planeeritud hind, v\u00f5iks \u00f6elda nii, et lendas korstnasse,” \u00fctles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.<\/p>\n
Roosve s\u00f5nul ei ole probleem ainult tooraine hinnat\u00f5usus, vaid kogu tehnoloogiline protsess on raskendatud ja ooteajad pikad. Praeguse hinnat\u00f5usu j\u00e4tkudes kaalub keskpank, kas \u00fcldse meenem\u00fcnte v\u00e4lja anda.<\/p>\n
“H\u00e4sti musta stsenaariumi puhul, kui h\u00f5beda hind samamoodi edasi k\u00e4itub, et ta t\u00f5useb, siis me peame v\u00f5ib-olla mingil hetkel t\u00f5esti v\u00e4ga-v\u00e4ga kriitiliselt oma plaanidele silma vaatama, sest ei ole ju m\u00f5tet teha toodet, mille j\u00e4rele n\u00f5udmist ei ole v\u00f5i mida keegi ei osta,” lausus Roosve.<\/p>\n
Kulla ja h\u00f5beda hinnad on t\u00f5sunud uutele rekord-k\u00f5rgustele seoses USA presidendi Donald Trumpi v\u00e4rskete \u00e4hvardusega Euroopa riikidele uusi tollimakse kehtestada. Praeguseks on kulla hind j\u00f5udnud ligi viie tuhande dollarini untsist, h\u00f5beda-untsi eest tuli v\u00e4lja k\u00e4ia umbes 94 dollarit. Kulda on traditsiooniliselt peetud investorite turvatagatiseks, kuhu hakatakse investeerima segastel aegadel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sel n\u00e4dalal selguvad presidendilt teenetem\u00e4rkide saajad, kuid teenetem\u00e4rkide valmistamine muutub \u00fcha kulukamaks maailmaturul kerkiva h\u00f5beda hinna t\u00f5ttu. Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93842,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,2183,34,36,45702,27782,32360,45701,159,158,38702],"class_list":{"0":"post-93841","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-eesti-pank","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-hendrik-karlson","15":"tag-hobeda-hind","16":"tag-rait-roosve","17":"tag-sporrong","18":"tag-sport","19":"tag-sports","20":"tag-teenetemark"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115962477424323851","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93841","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93841"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93841\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93842"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93841"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93841"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93841"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}