![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3165197hacf3t24.jpg\"\/)
Tallinna Linnarahiiv (1879-1881) Tallinna linna maam\u00f5\u00f5tja Friedrich Eurichi Toompea ja kesklinna plaani plan\u0161ett. Autor\/allikas: TLA. 149.4.537 leht 35.<\/p>\n“Ei saa nii, et teeme halva planeeringu, katsume h\u00e4sti projekteerida ja ehitada ning k\u00f5ige pikema etapi ehk hooldusega peame kuidagi hakkama saama,” \u00fctleb maastikuarhitekt ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli v\u00e4rske doktor Kristiina Kupper. Pigem tuleks linnaruum planeerida kestma algusest peale. Juba oma magistrit\u00f6\u00f6s pakkus Kupper selleks v\u00e4lja m\u00f5iste haljastu eluring. Planeerimist, projekteerimist, ehitust, hooldust ja k\u00f5igi nende etappide juhtimist k\u00e4tkev s\u00f5napaar on n\u00fc\u00fcdseks j\u00f5udnud ka Tallinna strateegiasse “Tallinn 2035”.<\/p>\n
“Kogu aeg r\u00e4\u00e4gitakse, et peame tegelema avalike aladega ja nende kvaliteeti t\u00f5stma, ja l\u00f5puks mul tekkis m\u00f5te, kuidas seda teha.”<\/p>\n
Oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s arendas Kupper k\u00e4sitlust edasi. T\u00e4psemalt uuris ta, kuidas andmep\u00f5histe l\u00e4henemiste ning digikaksikute tehnoloogiaga saab kaasa aidata linnade avalike alade kestlikule planeerimisele ja korraldamisele. Kupperi s\u00f5nul ajendas teda t\u00f6\u00f6stusdoktorandina oma tegemistest kirjutama enam kui 30 aastane t\u00f6\u00f6kogemus P\u00e4rnu linnaaediku ja Tallinna maastikuarhitektina. “Kogu aeg r\u00e4\u00e4gitakse, et peame tegelema avalike aladega ja nende kvaliteeti t\u00f5stma, ja l\u00f5puks mul tekkis m\u00f5te, kuidas seda teha,” seletab ta.<\/p>\n
Kuidas n\u00e4eb linn v\u00e4lja viie aasta p\u00e4rast novembris?<\/p>\n
Nii kitsamalt Tallinna kui ka laiemalt kogu Eesti mured on kirjeldatud erinevates strateegiates. L\u00fchidalt kokku v\u00f5ttes on need Kristiina Kupperi s\u00f5nul: Eesti linnastumine, elanikkonna tervis ja vananemine ning kliimamuutusega kohanemine. “Samuti on nii rohealad kui ka elupaigad katkendlikud ehk need pole seotud v\u00f5rgustikuks,” m\u00e4rgib ta. Hea linnaplaneerimine peaks maastikuarhitekti s\u00f5nul tegelema k\u00f5igi nende puuduj\u00e4\u00e4kidega, ent otsused peaksid seejuures p\u00f5hinema praegusest enam teadusel. “J\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et andmed on need, mille abil saaks k\u00f5iki probleeme paremini lahendada,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n
“J\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et andmed on need, mille abil saaks k\u00f5iki probleeme paremini lahendada.”<\/p>\n
Kupper toob n\u00e4ite linnaruumi ette n\u00e4htud puust. Kui planeeringus ei looda puule piisavalt tehnov\u00f5rkudest vaba ruumi ehk vajalikku kasvupinnast, ei saa kord paika pandut projekteerimisetapis enam kuigiv\u00f5rd painutada. “Kui tahame luua puule head tingimused, on meil niisiis k\u00fcsimus: kas istutame selle ebapiisavatesse tingimustesse v\u00f5i j\u00e4tame \u00fcldse \u00e4ra? Avaliku ruumi kvaliteeti saab t\u00f5sta vaid siis, kui pingutame k\u00f5ikides etappides,” osutab maastikuarhitekt.<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest soovitab ta oma doktorit\u00f6\u00f6s l\u00e4htuda maastikku planeerides rohkem ajaloolistest pikiandmetest. N\u00e4itejuhtumina vaatas ta Kaarli puiestee kohta 150 aasta jooksul kogunenud andmeid.<\/p>\n
Ehkki puiesteed on uuritud palju, on andmed Kupperi s\u00f5nul kas kirjeldavad v\u00f5i hinnangulised: need puudutavad n\u00e4iteks tunneli rajamise m\u00f5ju v\u00f5i m\u00f5ne \u00fcksiku puu seisundit. “Staatilised puuandmed, nagu liik ja kasvukoht, ei muutu. Otsuste tegemiseks, kas peaksime alleed hooldama v\u00f5i planeerima uuendust, on olulised aga just d\u00fcnaamilised andmed: kuidas puu tervislik seisund on aastatega muutunud,” v\u00f5rdleb ta.<\/p>\n
Tallinna Linnarahiiv (1879-1881) Tallinna linna maam\u00f5\u00f5tja Friedrich Eurichi Toompea ja kesklinna plaani plan\u0161ett. Autor\/allikas: TLA. 149.4.537 leht 35.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest v\u00f5iks Kupperi s\u00f5nul linna planeerides m\u00e4ngida rohkem tulevikustsenaariumidega. Seda v\u00f5imaldaks teha linna digitaalne kaksik ehk arvutimudel, kus oleks olemas terve linn k\u00f5igi oma maastikuelementidega. “Loodusega muidu m\u00e4ngida ei saa, aga digikaksikus saame stsenaariumid l\u00e4bi m\u00e4ngida ja teha kaalutletud otsuse,” kirjeldab maastikuarhitekt. Kui hoonetest on digikaksikuid luua lihtsam, siis puudest ja muutlikust loodusest keerulisem.<\/p>\n
“Loodusega muidu m\u00e4ngida ei saa, aga digikaksikus saame stsenaariumid l\u00e4bi m\u00e4ngida ja teha kaalutletud otsuse.”<\/p>\n
Digikaksik teeks sellegipoolest linnaplaneerimise paremaks, sest v\u00f5imaldaks Kupperi s\u00f5nul inimesi paremini kaasata. N\u00fc\u00fcd saaks iga inimene paremini aru, kuidas kavandatav muudatus linnaruumis talle tunduks. “Jooniseid vaadates kujutab iga inimene linnaruumi erinevalt ette. 3D-mudelites on puud samuti sageli staatilised. Digikaksikut ja d\u00fcnaamilisi mudeleid kasutades saame aga virtuaalreaalsuses n\u00e4idata, kuidas ruum n\u00e4eb v\u00e4lja viie aasta p\u00e4rast novembris v\u00f5i k\u00fcmne aasta p\u00e4rast juunis,” k\u00f5rvutab Kupper.<\/p>\n
Tallinna tervet linna h\u00f5lmavas digikaksikus on eluta osa ehk hooned Kupperi s\u00f5nul n\u00fc\u00fcdseks h\u00e4sti olemas. Projektis GreenTwins<\/a> osalesTallinn puude d\u00fcnaamiliste mudelite loomisel. Praegu k\u00e4ib j\u00e4tkuprojekt TreeCity<\/a>, milles sammuti Tallinn osaleb ja mille eesm\u00e4rk on luuapuude juurte d\u00fcnaamilised mudelid. “See aitab tulevikus s\u00e4ilitada olemasolevaid puid, sest maapealne osa s\u00f5ltub just juurestikust. Tallinn liigub suurte sammudega sinnapoole, et rohelus oleks mudelis d\u00fcnaamiliselt olemas,” kirjeldab Kupper.<\/p>\n Linnakeskused k\u00f5igile<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3165194hd16bt24.png\"\/)
Erinevad sillutised uuritud linnakeskustes. Autor\/allikas: Kristiina Kupperi kollaa\u017e<\/p>\n