Mis oli see s\u00f5num, mis Kanada peaministri Mark Carney k\u00f5ne nii t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseks muutis? Iseenesest ta ei \u00f6elnud ju midagi uut, mida me varem poleks teadnud, ometi tsiteerisid teda pea k\u00f5ik Euroopa olulisemad ajalehed.<\/p>\n
Eks uus oli see, et \u00fcks oluline USA liitlasriik s\u00f5nastas nii selgelt selle, millises olukorras me oleme, ja v\u00e4ga selgelt paljud teised n\u00f5ustusid tema hinnanguga. Vana kord on lagunenud ja selle asemele on tulnud j\u00f5up\u00f5hine maailm, milles justkui suurte riikide suured liidrid omavahel lepivad kokku selle \u00fcle, kuidas maailmas asjad k\u00e4ivad.<\/p>\n
Muidugi Carney s\u00f5numi teine pool oli see, et ei ole mingi loodusseadus v\u00f5i paratamatu n\u00e4htus, et asjad just nii peavadki k\u00e4ima, vaid ikkagi keskmise suurusega ja v\u00e4iksemad riigid suudavad ka omavahel koost\u00f6\u00f6d teha ja uut maailmakorda kujundada.<\/p>\n
Carney oli see, kes oli esimene valitsusjuht, kes \u00fctles v\u00e4lja, et p\u00f5him\u00f5tteliselt kuningas on alasti. Paljud valitsusjuhid vabas maailmas v\u00f5ib-olla m\u00f5tlevad seda, aga ei s\u00f6anda v\u00e4lja \u00f6elda.<\/p>\n
Kanada geograafiline asend USA k\u00f5rval t\u00e4hendab seda, et praegu Kanada jaoks ainuke arvestatav oht Kanada suver\u00e4\u00e4nsusele on USA. Kui me vaatame Eestit ja teisi Venemaa naaberriike, siis ma arvan, et meie liidrite poolt ei kuule me selliseid s\u00f5nav\u00f5tte. Ma arvan, et see ei olekski m\u00f5istlik. Meie jaoks on ikkagi ainuke eksistentsiaalne oht Venemaa.<\/p>\n
Kas me oleme t\u00e4naseks p\u00e4riselt j\u00f5udnud sinna, kus Kanada peaminister ja Kanada \u00fchiskond tajuvad ohtu oma suver\u00e4\u00e4nsusele oma naabrilt USA-lt?<\/p>\n
See k\u00f5lab t\u00f5esti uskumatult, aga nii see on. Eks USA on \u00e4hvardanud ka Kanadat, nii et Kanada vaates on see oht t\u00e4iesti reaalne ja nad otsivad siis alternatiivseid partnereid \u2013 koost\u00f6\u00f6suhteid, mida tugevdada selleks, et seda USA-s\u00f5ltuvust v\u00e4hendada.<\/p>\n
Me n\u00e4gime eelmisel n\u00e4dalal ka dramaatilist eskalatsiooni, siis justkui sellist sammu tagasi ning seej\u00e4rel mingit lahendust Gr\u00f6\u00f6nimaa kriisis. Kas see kriis tegi tegelikult midagi Atlandi-\u00fclestes suhetes katki, mida niisama lihtsalt enam parandada ei anna?<\/p>\n
Kindlasti j\u00e4ttis see oma j\u00e4lje. Trump ikkagi liikus, v\u00f5ib \u00f6elda, kuristiku servale transatlantilistes suhetes, enne kui ta sealt siis paar sammu j\u00e4lle tagasi v\u00f5ttis. Me t\u00e4pselt ei tea, mis ajendas teda tagasi astuma, aga ma usun, et reaalne kaubanduss\u00f5ja oht oli v\u00e4ga oluline tegur. See on midagi sellist, millega Trump arvestab. Usun, et ta sai aru, et kui asi nii kaugele l\u00e4heb, et USA rakendab omapoolseid meetmeid, tulevad sellele ka Euroopa vastumeetmed ja see k\u00f5ik on v\u00e4ga valus ka USA majandusele. Nii et sellep\u00e4rast ta taganes.<\/p>\n
Briti ajaloolane Timothy Garton Ash \u00fctleb, et Euroopa ees seisab n\u00fc\u00fcd kahekordne \u00fclesanne: k\u00f5igepealt n\u00e4ha maailma sellisena, nagu see on ning siis m\u00f5elda v\u00e4lja, mida kuradit me sellega peale hakkame. Kui kaugele me tegelikult m\u00f5lemas nendes \u00fclesannetes j\u00f5udnud oleme?<\/p>\n
Ma arvan, et olukorra defineerimine t\u00f5esti on kindlasti \u00fcks samm ja selles m\u00f5ttes ka Carney tegi v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d, et ta seda olukorda s\u00f5nastas. Kuidas siis edasi minna? Siin Euroopa muidugi sai j\u00e4lle \u00fche t\u00f5uke selleks, et ennast kokku v\u00f5tta. Tegelikult ju me oleme teadnud pikka aega \u2013 sama kinnitab ka v\u00e4rske USA kaitsestrateegia \u2013, et Euroopa peab v\u00f5tma vastutuse iseenda konventsionaalse kaitse eest ja USA roll edaspidi on v\u00e4ga piiratud. Sellega Euroopa riigid tegelevad. Ma arvan, et n\u00e4iteks Saksamaa suhtub sellesse v\u00e4ga t\u00f5siselt, aga muidugi on Euroopal selliseid v\u00f5imel\u00fcnkasid ja endiselt selliseid s\u00f5ltuvusi USA-st, mida ei ole v\u00f5imalik v\u00e4ga kiiresti oma j\u00f5ududega asendada.<\/p>\n
Milline v\u00f5iks ikkagi see strateegiline kasu USA-le olla oma Euroopa liitlaste alandamisest? \u00dcks on see \u00e4hvardus v\u00f5tta \u00e4ra t\u00fckk Euroopast Gr\u00f6\u00f6nimaa n\u00e4ol, teine on hiljuti ka Donald Trumpi suu l\u00e4bi toimunud ikkagi k\u00f5ikide liitlaste alandamine, kes on USA k\u00f5rval olnud Afganistanis, \u00f6eldes, et need liitlased tegelikult ei olnud meil \u00fcldse olulised, nad olid kusagil tagalas ja ei k\u00e4inud eesliinil. Olukorras, kus sajad vaprad s\u00f5jav\u00e4elased Euroopast on j\u00e4tnud Afganistanis k\u00f5ige hullemates kriisikolletes oma elu \u2013 mis on tegelikult sellise tegevuse eesm\u00e4rk Ameerika poole pealt vaadates?<\/p>\n
Kui seda Trumpi teise ametiaja v\u00e4lispoliitikat p\u00fc\u00fcda kuidagi m\u00f5testada, siis siin \u00fchelt poolt on mingi n\u00e4gemus sellest, kuidas maailmas asju otsustatakse: suured juhid teevad omavahel kokkuleppeid ja v\u00e4iksemad on siis sunnitud nendega leppima ja alluma. See on selline v\u00e4ga vanamoodne imperialistlik hoiak v\u00e4iksemate riikide suhtes. Aga lisaks sellele on ikkagi ka \u00fche isiku selline v\u00f5imu- ja kuulsuseiha, mis ajendab USA-d ka sellistele tegudele, mida ei ole kuidagi v\u00f5imalik ratsionaalselt \u00e4ra seletada \u2013 nagu see, et n\u00f5utakse endale Gr\u00f6\u00f6nimaa territooriumit v\u00f5i k\u00f5ige v\u00f5imsama riigi liider n\u00f5uab endale Nobeli rahupreemiat.<\/p>\n
See on selline segu kaootilisest \u00fche isiku t\u00f5mblemisest ja mingist n\u00e4gemusest, et maailmas otsustavadki need, kellel on j\u00f5udu ja need, kes on suured. USA ju on endiselt maailmas k\u00f5ige v\u00f5imekam riik ja s\u00f5jaliselt k\u00f5ige suurem. Mida n\u00fc\u00fcd siis Trump v\u00f5ib-olla ise t\u00f5esti ei taju, on see, kui palju USA on juba \u00fche aasta jooksul kaotanud oma nii-\u00f6elda pehmet j\u00f5udu, mida tal on ka alati v\u00e4ga palju olnud lisaks s\u00f5jalisele j\u00f5ule \u2013 kui palju on kannatada saanud USA maine ja \u00fcldse m\u00f5ju globaalselt. Just ilmus v\u00e4rske Euroopa V\u00e4lissuhete N\u00f5ukoja uuring, mis n\u00e4itab, kuidas erinevates maailma riikides suhtumine USA-sse ja Trumpi on muutunud aastaga negatiivsemaks. See, kes sellest k\u00f5igest kasu l\u00f5ikab, on eelk\u00f5ige Hiina. Hiina paistab praeguses olukorras v\u00e4gagi stabiilne ja selline ennustatav riik, kes sellesse kaosesse mingitki j\u00e4rjepidevust toob.<\/p>\n
Kui lugeda reedel avaldatud USA rahvuslikku kaitsestrateegiat, mis on selle julgeolekustrateegia selline rakenduslikum j\u00e4tkudokument, siis sisuliselt \u00fctleb ka see strateegia, et Euroopa peab ise hakkama saama.<\/p>\n
Kas me v\u00f5ime tegelikult v\u00e4listada, et USA t\u00f5mbubki NATO-st eemale, hakkabki tegelema seal oma l\u00e4\u00e4ne poolkera ja oma huvidega ning see, mida me siiani pidasime ka siin idatiival NATO peamiseks heidutuseks, selle me tegelikult peame asendama millegi muuga, mida meil t\u00e4na veel ei ole?<\/p>\n
USA ei pruugi lahkuda NATO-st ja see ei ole ka USA-le vajalik. Mis on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga selge, on see, et USA-l on kavatsus j\u00e4tta konventsionaalne Euroopa s\u00f5jaline kaitse eurooplaste enda vastutada. Selleks tuleb valmistuda. Seda me p\u00e4ris t\u00e4pselt veel ei tea, millises tempos see USA eemaldumine toimub, aga tegelikult USA strateegia s\u00f5nastab ka selle, et Euroopal on olemas eeldused selleks, et ise sellega hakkama saada.<\/p>\n
Mis j\u00e4llegi peegeldab seda Trumpi ja tema l\u00e4hedal olevate inimeste maailmavaadet, on see, et USA vist praegu arvab, et neil ei ole liitlasi vaja ja neil ei ole vaja tegeleda liitlaste kaitsega. Nad on ise nii tugevad, et nad kaitsevad ise oma huve ja teised saagu iseendaga hakkama. See lisandv\u00e4\u00e4rtus, mida aastak\u00fcmnete jooksul liitlassuhete v\u00f5rk on andnud USA-le \u2013 millist m\u00f5ju see on andnud USA-le \u2013, see on ka kiiresti kahanemas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mis oli see s\u00f5num, mis Kanada peaministri Mark Carney k\u00f5ne nii t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseks muutis? Iseenesest ta ei \u00f6elnud ju…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,112,31,32,2409,21,326,1554,12764,28,29,33753,95,1555,54,19,25,45754,23,24,22,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-93967","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-groonimaa","20":"tag-headlines","21":"tag-hiina","22":"tag-kanada","23":"tag-kristi-raik","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-liitlassuhted","27":"tag-maailm","28":"tag-mark-carney","29":"tag-nato","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-timothy-garton-ash","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-usa","37":"tag-uudised","38":"tag-venemaa","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115963393738426195","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93967","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93967"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93967\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93967"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93967"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93967"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}