{"id":93978,"date":"2026-01-26T21:17:33","date_gmt":"2026-01-26T21:17:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/93978\/"},"modified":"2026-01-26T21:17:33","modified_gmt":"2026-01-26T21:17:33","slug":"kassi-nurr-on-isikuparasem-kui-nau-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/93978\/","title":{"rendered":"Kassi nurr on isikup\u00e4rasem kui n\u00e4u | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Kui kassil on hea olla, siis l\u00f6\u00f6b ta nurru. Teadlased on avastanud, et nurrumise heli on iga kassi jaoks v\u00e4ga individuaalne; see iseloomustab kassiisendit palju paremini kui n\u00e4ugumine.<\/p>\n<p>N\u00e4ugumise stiil muutub kontekstist olenevalt laial skaalal, kuid nurrumine on \u00fchel ja samal kassil alati \u00fcsna \u00fchesugune, aga samas selgelt teistsugune kui teistel kassidel.<\/p>\n<p>Danilo Russo Napoli Friedrich II \u00dclikoolist ja ta kolleegid uurisid kasside nurrumise ja n\u00e4ugumise salvestisi k\u00f5netuvastustehnikas kasutuses olevate meetoditega.<\/p>\n<p>Salvestisi said nad Berlini Loodusmuuseumist, nii kodukasside kui k\u00f5rvutuseks ka metsikute kaslaste omi.<\/p>\n<p>Muu hulgas selgus, et kodustudes on kasside n\u00e4ugumisstiilid tublisti mitmekesistunud.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Kuid p\u00f5hitulemus, mida nad ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-025-31536-7\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Scientific Reports<\/a> tutvustavad, on t\u00f5demus, et kuigi m\u00f5lemad h\u00e4\u00e4litsust\u00fc\u00fcbid, nii nurrumine kui ka n\u00e4ugumine, sisaldavad alati ka h\u00e4\u00e4litsuse kuuldavale toonud isendile ainuomaseid jooni, on nurrumine isendi identifitseerijana m\u00e4rksa usaldusv\u00e4\u00e4rsem.<\/p>\n<p>Igal kassil, kelle nurrumise salvestist teadlased anal\u00fc\u00fcsisid, oli oma t\u00e4iesti isiklik nurr.<\/p>\n<p>N\u00e4ugumise erisuguseid variante on kodukasside repertuaaris uuringu j\u00e4rgi hoopis rikkalikumalt kui metsikutel kaslastel nende h\u00e4\u00e4litsusi.<\/p>\n<p>Metsikute liikide h\u00e4\u00e4litsustest h\u00f5lmas uuring euroopa metskassi, aafrika metskassi ehk ookerkassi, d\u017eunglikassi, gepardi ja puuma omi.<\/p>\n<p>N\u00e4ugumine on kodukassil kujunenud eelk\u00f5ige just inimesega suhtlemise vahendiks, mille abil ta kas k\u00fcsib s\u00fc\u00fca, n\u00f5uab t\u00e4helepanu v\u00f5i v\u00e4ljendab pahameelt. Iga juhtumi puhul neist v\u00f5ib n\u00e4ugumine olla natuke isesugune.<\/p>\n<p>Tundub, et eri moodi n\u00e4ugumine on kassidel aastatuhandete jooksul kujunenud v\u00f5ttestik, mis on aidanud neil kohastuda eluks koos inimestega, kellega on vaja tihedalt l\u00e4bi k\u00e4ia, aga kes on ses l\u00e4bik\u00e4imises domineeriv osapool.<\/p>\n<p>Inimeste seas tuleb ette v\u00e4ga mitmesugust elulaadi ja k\u00fcllaltki ise\u00e4ralikke harjumusi, mist\u00f5ttu on koduloomaeluks paremini kohastunud need kassid, kes on oma n\u00e4ugumiss\u00f5numite seadmisel paindlikud.<\/p>\n<p>Nurrumine aga, mis sisaldab kassi isiklikku signatuuri, v\u00f5ib teadlaste arvates toimida kasse \u00fcksteisest eristada aitava t\u00e4hisena, umbes nii nagu karvamustergi.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui kassil on hea olla, siis l\u00f6\u00f6b ta nurru. Teadlased on avastanud, et nurrumise heli on iga kassi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93979,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,22104,45761,2853,45760,28,29,6117,45763,29356,19,45762,45764,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-93978","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-identiteet","tag-kaslased","tag-kass","tag-kodustamine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loomapsuhholoogia","tag-nau","tag-naugumine","tag-news","tag-nurr","tag-nurrumine","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115963484127988744","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93978","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93978"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/93978\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93979"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93978"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=93978"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=93978"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}