{"id":94082,"date":"2026-01-27T03:11:18","date_gmt":"2026-01-27T03:11:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/94082\/"},"modified":"2026-01-27T03:11:18","modified_gmt":"2026-01-27T03:11:18","slug":"rahandusministeerium-plaanib-muuta-ii-pensionisambaga-uuesti-liitumise-ooteaja-poole-luhemaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/94082\/","title":{"rendered":"Rahandusministeerium plaanib muuta II pensionisambaga uuesti liitumise ooteaja poole l\u00fchemaks"},"content":{"rendered":"

\u201eKogumispensionile pole alternatiivi, kui tahame vananeva rahvana paremat elatustaset ja pension\u00e4ride toimetulekut. Eeln\u00f5us sisalduv ja juba lisatud paindlikkus aitavad hoida pensionivara viimaste aastate k\u00f5rget tootlikkust ning kaitsta sammast l\u00f5hkumise eest,\u201c \u00fctles rahandusminister J\u00fcrgen Ligi<\/a>.<\/p>\n

\u201eTeise samba pensioni juures on otsustav kogumisaeg: mida pikem see on, seda suurem pensionilisa. See teadmine on j\u00f5udnud ka paljude teisest sambast lahkujateni, kes on soovinud uuesti koguma hakata ja avastanud siis, et tuleb k\u00fcmme aastat oodata. Selle aja teeme n\u00fc\u00fcd poole l\u00fchemaks. Ka viis aastat kogumispausi on pikk aega, seega j\u00e4tkuvalt tasub lahkumisotsus p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5elda ja ka arvutada,\u201c selgitas asekantsler Evelyn Liivam\u00e4gi.<\/p>\n

Enim inimesi lahkus teisest sambast peale kogumise vabatahtlikuks muutmist ehk 2021. aasta septembris. Nendel ja ka 2022. aastal sambast lahkunud inimestel tekib v\u00f5imalus uuesti liituda 2027. aastal. Kas sissemakseid saab uuesti tegema hakata juba jaanuarist 2027 v\u00f5i veidi hiljem \u2013 maist 2027 \u2013 selgub eeln\u00f5u menetluse k\u00e4igus. <\/p>\n

Taasliitumine jaanuarist 2027 eeldab, et eeln\u00f5u v\u00f5etakse vastu enne jaanip\u00e4eva. Kes kohe taasliitumise v\u00f5imaluse tekkimisel uuesti liituda ei soovi, saab seda alati teha hiljem. Ja nii saavad maksete tegemiseks avaldust hiljem esitama hakata ka k\u00f5ik need, kellel sambast lahkumisest viis aastat t\u00e4itub.<\/p>\n

Sambaga uuesti liitudes tuleb seal n\u00fc\u00fcd raha koguda kuni pensionile j\u00e4\u00e4miseni. \u00d5iguse pensionile j\u00e4\u00e4da annab pensioniea saabumise k\u00f5rval ka puuduv t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. <\/p>\n

Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess \u2013 ainult nii hakkab liitintress t\u00f6\u00f6le ja aitab pensioniraha korralikult kasvatada. Selleks, et vahepeal eemal oldud aeg n-\u00f6 tagasi teha, saab suurendada ka palgalt tehtavad sissemaksed 4 v\u00f5i 6 protsendini.<\/p>\n

Neil inimestel, kes on teises sambas sees, on \u00f5igus sambast vajadusel lahkuda alles, kuid pikaajalise kogumise soodustamiseks kaotatakse reegel, et enne pensioniiga raha v\u00e4lja v\u00f5ttes tuleb v\u00e4lja v\u00f5tta k\u00f5ik, mis teise sambasse kogutud on. Kui tekib vajadus raha v\u00e4lja v\u00f5tta, saab iga\u00fcks ise otsustada, kas v\u00f5tta v\u00e4lja k\u00f5ik v\u00f5i vaid osa. \u00dclej\u00e4\u00e4nud raha saab j\u00e4tta teise sambasse edasi kasvama.<\/p>\n

Osaline v\u00e4ljamakse peatab uute maksete tegemise j\u00e4rgmiseks viieks aastaks ja uuesti makseid tegema hakates kogutakse raha juba kuni pensionini. Liivam\u00e4e s\u00f5nul lisab see t\u00e4iendavat paindlikkust: \u201eKui kogutud on juba suurem summa ja tekib t\u00f5sine vajadus lisaraha j\u00e4rele, saab v\u00e4lja v\u00f5tta osa rahast. N\u00e4iteks v\u00f5etakse sambast raha v\u00e4lja ka selleks, et toetada lapsi kodu soetamisel. Selleks v\u00f5iks piisata just osalisest v\u00e4ljamaksest ja vanem ei pea oma pensionikontot t\u00fchjaks tegema.\u201c <\/p>\n

Selleks, et pensionis\u00fcsteem oleks stabiilsem, tuleb maksukorralduse seadusesse erand, et sotsiaalmaksu teise samba 4 protsendi makset v\u00e4hendava muudatuse vastuv\u00f5tmise ja j\u00f5ustumise vahele peab j\u00e4\u00e4ma v\u00e4hemalt viis aastat. See annab inimestele kindluse, et s\u00fcsteemi rahastamist ei muudeta l\u00fchikese etteteatamisega.<\/p>\n

Teist sammast kasutab enam kui 580 000 inimest. See on lihtne ja hea v\u00f5imalus oma pensioniraha kasvatamiseks. OECD riikide v\u00f5rdluses olid Eesti<\/a> pensionifondide tootlused 2024. aastal esimesel kohal.<\/p>\n

Eeln\u00f5u j\u00f5ustub kava kohaselt 2027. aasta 1. juulil. Raha on v\u00f5imalik osaliselt v\u00e4lja v\u00f5tta alates 2028. aastast, kuna vajalikud IT-arendused v\u00f5tavad oma aja.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (23)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eKogumispensionile pole alternatiivi, kui tahame vananeva rahvana paremat elatustaset ja pension\u00e4ride toimetulekut. Eeln\u00f5us sisalduv ja juba lisatud paindlikkus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93562,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8325,10166,746,28,29,19,777,1922,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-94082","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-ii-pensionisammas","19":"tag-ii-sammas","20":"tag-jurgen-ligi","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-pension","25":"tag-pensionisammas","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115964876091945528","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94082","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94082"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94082\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93562"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94082"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=94082"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=94082"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}