Kliimaministeeriumi ning regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi vahel j\u00e4tkuvad arutelud angerjavarude kaitse \u00fcle, kus p\u00f5rkuvad keskkonnakaitselised eesm\u00e4rgid ja kohalike kalurite majandushuvid.<\/p>\n
Maa\u00fclikooli kalateadlase Ain J\u00e4rvalti andmetel asustatakse igal aastal umbes 1,3 miljonit ehk 366 kilo klaasangerjat. Viimase kolme aasta angerjasaak on olnud umbes 50 tonni ehk 100 000 angerjat ning v\u00e4ljap\u00fc\u00fck moodustab asustatute hulgast alla k\u00fcmnendiku.<\/p>\n
Teadlane esitas riigikogu maaelukomisjonis seisukoha, et Euroopas rakendatud angerja kaitsemeetmed on olnud seni pigem kosmeetilised ja t\u00f5hus kaitse eeldab eelk\u00f5ige salakaubanduse t\u00f5kestamist ja elupaikade taastamist.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse osakonna n\u00f5unik Timo Kark kinnitas, et ministeerium l\u00e4htub eelk\u00f5ige liigikaitse seisukohast.<\/p>\n
“Me vaatame liikide seisundit eelk\u00f5ige selle j\u00e4rgi, milline on populatsioonide seisund, aga ka, et millised on n\u00e4iteks rahvusvahelised kokkulepped. Angerja puhul kindlasti tasub ka vaadata laiemat pilti, et kuidas teised liikmesriigid teda kaitsevad,” selgitas Kark.<\/p>\n
Ametniku s\u00f5nul k\u00e4ib praegu laiem protsess, mille k\u00e4igus vaadatakse \u00fcle k\u00f5ikide kaitseliikide kategooriad. Angerjas praegu Eestis kaitse all ei ole, aga Kargu s\u00f5nul vaadatakse ka see hinnang \u00fcle, sest angerja arvukus ja populatsioon on tugevas languses.<\/p>\n
Praegu ei ole kliimaministeerium kujundanud veel l\u00f5plikku seisukohta, kuna see protsess on veel pooleli. \u00dchtlasi oodatakse keskkonnaametist ettepanekuid ja l\u00f5plikku nimekirja, kuidas ja milliseid liike tuleks muuta.<\/p>\n
Kark m\u00e4rkis, et kuigi regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium on pakkunud v\u00e4lja leebemaid kaitsemeetmeid, ei ole need veel kinnitust leidnud. Ta lisas, et kindlasti saaks juba midagi angerjate h\u00fcvanguks \u00e4ra teha.<\/p>\n
Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi kalavarude valdkonna juht Herki Tuus t\u00f5i komisjonis v\u00e4lja, et nende eesm\u00e4rk on koostada t\u00e4iendav kaitsemeetmete pakett just selleks, et v\u00e4ltida angerja looduskaitse alla v\u00f5tmist. V\u00f5imalikud meetmed on n\u00e4iteks ajalise p\u00fc\u00fcgipiirangu pikendamine, \u00f5ngejadade keelustamine, alamm\u00f5\u00f5du \u00fchtlustamine ja kalakasvatustele asustamiskohustuse seadmine.<\/p>\n
Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse hinnangul ei muuda Eesti-sisene keeld suures plaanis midagi, kuna suures pildis on peamine probleem salakaubandus ja siinsed p\u00fc\u00fcgimahud on Euroopa v\u00f5rdluses pigem marginaalsed.<\/p>\n
“Tuleks vaadata \u00fcle veel v\u00f5imalikke t\u00e4iendavaid meetmeid kuni selleni v\u00e4lja, et miks mitte asustada n\u00e4iteks poolteist v\u00f5i kaks korda rohkem, kui seda praegu tehakse, nii et seal on erinevaid v\u00f5imalusi selleks, kuidas Eesti vaatest seda asja paremaks teha,” r\u00e4\u00e4kis Kruuse.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas asustamise suurendamiseks raha on, vastas Kruuse, et seda peab aruteludel otsustama. “Ka kalamehed on erinevates aruteluetappides v\u00e4lja n\u00e4idanud, et nad oleksid valmis ka v\u00f5ib-olla rohkem panustama,” lisas Kruuse.<\/p>\n
Maaelukomisjon j\u00e4lgib ministeeriumidevaheliste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kulgu ning plaanib teemat edasi arutada, et v\u00e4ltida kalurite sotsiaalmajanduslikku h\u00e4\u00e4bumist olukorras, kus probleemi kese asub v\u00e4ljaspool Eestit.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimaministeeriumi ning regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi vahel j\u00e4tkuvad arutelud angerjavarude kaitse \u00fcle, kus p\u00f5rkuvad keskkonnakaitselised eesm\u00e4rgid ja kohalike kalurite…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":94122,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[45809,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1155,6739,45810,28,29,19,25,3884,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-94121","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-angerjavarud","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kalandus","20":"tag-kalavarud","21":"tag-kliiimaministeerium","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-regionaal-ja-pollumajandusministeerium","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115965434437458894","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94121"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94121\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/94122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94121"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=94121"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=94121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}