{"id":94416,"date":"2026-01-27T11:45:07","date_gmt":"2026-01-27T11:45:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/94416\/"},"modified":"2026-01-27T11:45:07","modified_gmt":"2026-01-27T11:45:07","slug":"googlei-tehisaru-tirazeerib-youtubei-tervisenou-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/94416\/","title":{"rendered":"Google’i tehisaru tira\u017eeerib Youtube’i tervisen\u00f5u | Tervis"},"content":{"rendered":"

Google’i otsinguteenuse automaatkokkuv\u00f5tteid uurinud tervishoiueksperdid leidsid<\/a>, et tervist puudutavates k\u00fcsimustes polnud k\u00f5ige sagedasemaks teabeallikaks mitte tervishoiuorganisatsioonide ega teadusajakirjade veebisaidid, vaid YouTube, nendib R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Interneti tekke ja olemuse kohta esitatud selgitused rajanevad valdavalt tehnoloogilistel asjaoludel. Formaalselt korrektne p\u00f5hjendus eirab interneti leviku ja populaarsuse taga olevat olemuslikumat asjaolu. Nendeks ei ole mitte tehnoloogilised, vaid inimlikud ajendid. V\u00f5ib ka \u00f6elda, et internet rajaneb kahel inimlikul alussambal. Nendeks on uudishimu ja surelikkus.<\/p>\n

Interneti maskotiks sobib kass. Soovitavalt tegemas midagi naljakat. Kassivideote alla koondunud sisu kajastab uudishimu, eelistatavalt millegi positiivselt erutava lootuses. Kui uudishimu toob inimesed internetti kasutama, siis sealt lahkutakse kahtlustusega, et hiljutised k\u00f5rvetised, silmade s\u00fcgelus ja nahaalune muhk on raske haiguse tunnused.<\/p>\n

Interneti kasutusmustris tulevad omakorda esile kolm t\u00fc\u00fcpilisemat vormi. K\u00f5ige suurema osa inimese t\u00e4helepanust saab \u00f5igupoolest t\u00e4helepanu k\u00f5rvalejuhtimine. Otsitakse midagi keskendumisele vastupidist. Sellist, mille ootus vabastab v\u00e4ikese dopamiinidoosi. Antud meelelahutuslikku tahku kajastabki kassivideote populaarsus.<\/p>\n

Teise tunnusliku interneti tarbimise ajendi tutvustamise eel olgu t\u00e4psustatud, et see temaatika asub e-posti kontrollimise ja otsingumootori kasutamise j\u00e4rel veebitegevuste populaarsuse edetabelis kolmandal kohal. Inimeste vajaduste ja huvide m\u00f5ttes on siiski teine koht, kuna ajalooliselt on sellega kokku puutunud \u00fcle 80 protsendi internetikasutajatest.<\/p>\n

Teisel kohal on nn paanika osakond ehk viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud terviseinfo. Kassipilte vaadatakse, kui tahetakse end h\u00e4sti tunda. Kui end halvasti tuntakse, vaadatakse tervisteemasid. Erinevalt meelelahutusest moodustab tervisealane internetik\u00fclastus suure, aga personaalsema, oluliselt v\u00e4hem jagatud ja seega varju j\u00e4\u00e4va interneti kasutusmustri.<\/p>\n

Kolmandaks on tingimuslikult rahakoti, s-o ostlemise ja rahanduse teemad. Ostlemine v\u00f5ib sageli reeta alateadlikku eneseravi. Ostuteraapia j\u00e4rgneb tihti p\u00e4rast seda, kui inimene on leidnud endale diagnoosi ja vaadatud rahunemiseks m\u00f5nda kassivideot.<\/p>\n

Arenenud riikide tervishoius\u00fcsteemid ei suuda rahuldada heaoluga harjuva ja vananeva populatsiooni teabe ega n\u00f5ustamise vajadusi. Tehtavate pingutuste tulemusel t\u00f5usevad teenuste hind ja pikenevad ravij\u00e4rjekorrad. V\u00e4\u00e4rtusahelate t\u00f5rked toovad pakkujate sekka IT-ettev\u00f5tted ning suhtlemisoskusega juutuuberid. Arstiabi k\u00f5rval on internet k\u00f5ige k\u00e4ttesaadavam, n\u00e4iliselt p\u00f5hjalik ja v\u00e4hemalt kasutamise ajal tasuta tervisealaste arvamuste allikas.<\/p>\n

K\u00f5ik on liikumises, sealhulgas v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemid ja inimeste suhtumine autoriteeti ning asjatundlikkusse. T\u00e4nap\u00e4eva patsiente julgustatakse olema informeeritud, tegelema iseseisva ennetusega ja olema oma ravis senisest aktiivsem osapool. Uus normaalsus, mida isegi arst ootab, on enne arsti juurde minekut tutvuda inforuumis oma s\u00fcmptomite ja probleemiga.<\/p>\n

Inimlik vajadus on ka \u00e4rimudelite kandvaks teljeks. Tervisealase teabe vajadust asusid esmalt rahuldama otsingumootorid ja tervisefoorumid. Teabe saamine n\u00f5udis sellegipoolest p\u00e4ris palju personaalset vaeva. Selle t\u00f5rke leevendamises leidsid omale v\u00f5imaluse YouTube’i kanalites tervisealast teavet pakkuvad suunamudijad.<\/p>\n

Nende eesm\u00e4rk pole kellegi ravi, vaid v\u00f5ita inimeste t\u00e4helepanu. Selle eest kukub tema rahakassasse kilisev m\u00fcnt. T\u00e4helepanumajanduse \u00e4rimudeli loogika on lihtne. T\u00e4helepanu saadakse uudsuse, vastuolude ja kiireid lahendusi lubava enesekindlusega. Arsti k\u00fclastamine ja tema ajaprooviga meditsiiniline n\u00f5uanne tundub selle k\u00f5rval liiga aeglane ja tingimuslik.<\/p>\n

Tervisealase teabe demokratiseerumise tee v\u00e4rskeim vorm on tehisintellekti pakutavad n\u00f5uanded. Need on personaalsed, s\u00fcnteesivad keerulist teavet, t\u00f5lgivad ravialase keele arusaadavamaks, v\u00e4hendavad ebakindlushetkedel kognitiivset koormust ja toetavad selgitustega kontrollitunnet. Plusside poolele v\u00f5ib lisada, et n\u00f5uanne on neutraalne, rajaneb autoriteetsetetel allikatel ega p\u00e4rine kl\u00f5psude kogumisest huvitatud juutuuberi k\u00e4est.<\/p>\n

Vimase osas on siiski vara r\u00f5\u00f5mustada. Google’i TI-agent pakub otsinguteenuse lehel omapoolse kokkuv\u00f5tliku vastuse. Seda tehakse igasuguste otsingute puhul. Teadlasi huvitas<\/a> just tervisealastele p\u00e4ringutele lisatud kokkuv\u00f5te. Nad kontrollisid \u00fcle 50\u00a0000 tervisealase p\u00e4ringu juurde esitatud kokkuv\u00f5tte allikaid. Selgus, et k\u00f5ige sagedasemaks teabeallikaks polnud tervishoiuorganisatsioonide ega teadusajakirjade veebisaidid, vaid YouTube.<\/p>\n

Tegemist on uue algusega. Tervisealase teabe otsimine muutub tasahilju aktiivseks n\u00f5ustamiseks. Oodata on seni p\u00f5hilist vastutust kandvate tervishoiu organisatsioonide vastuseisu. Pahandamine ega traagilised juhtumid ei asenda kasvavat vajadust. Seda teeb internet, mis rahuldab uudishimu ja tuletab meelde surelikkust.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Google’i otsinguteenuse automaatkokkuv\u00f5tteid uurinud tervishoiueksperdid leidsid, et tervist puudutavates k\u00fcsimustes polnud k\u00f5ige sagedasemaks teabeallikaks mitte tervishoiuorganisatsioonide ega teadusajakirjade…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":94417,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,3024,814],"class_list":{"0":"post-94416","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-google","16":"tag-tehisaru"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115966897241528356","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94416"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94416\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/94417"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94416"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=94416"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=94416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}