Eesti ei vaja praegu pessimismi poolt l\u00e4mmatatud argivaadet, vaid rohkem ambitsioonikust ja julgust otsustada. Me vajame usku, et siin on v\u00f5imalik kapitali kasvatada kiiremini kui mujal maailmas, kirjutab Allan Parik.<\/p>\n
Aasta alguses on lihtne j\u00e4\u00e4da kinni ebakindlusesse. Geopoliitika pakub iga p\u00e4ev uusi \u00fcllatusi, tehnoloogia muudab \u00e4rimudeleid kiiremini kui kunagi varem ning prognooside tegemine on keerulisem. Ometi n\u00e4itab majanduse tegelik liikumine, et segases keskkonnas ei kao v\u00f5imalused, vaid need lihtsalt vahetavad vormi.<\/p>\n
Tagasivaade eelmisele aastale on selles m\u00f5ttes k\u00f5nekas. Maailmamajanduse kasv p\u00fcsis \u00fcle kolme protsendi, mis on arvestatav tulemus tavalisest ebastabiilsemas keskkonnas. M\u00e4rgiline on, et tegemist ei olnud nii-\u00f6elda ootame-vaatame aastaga.<\/p>\n
Ettev\u00f5tete \u00fchinemiste ja omandamiste maht maailmas ulatus ligi 4,5 triljoni dollarini, mis on \u00fcks k\u00f5rgemaid tasemeid viimase nelja aastak\u00fcmne jooksul. Need tehingud ei piirdunud ainult tehisaru- v\u00f5i tehnoloogiasektoriga. Aktiivsed olid ka tervishoid, tarbekaubad, logistika ja energeetika.<\/p>\n
See n\u00e4itab, et kapital liigub ka siis, kui maailm on rahutu. Tegelikult just siis liigubki.<\/p>\n
Uus aasta ei alanud lihtsalt. USA poliitika, sealhulgas Donald Trumpi ettearvamatus, t\u00f5stab ebakindlust. K\u00fcsimusi on rohkem kui vastuseid: olgu need Hiina v\u00f5imalikud j\u00e4rgmised sammud, Ladina-Ameerika arengud v\u00f5i t\u00fcli Gr\u00f6\u00f6nimaa p\u00e4rast ja selle m\u00f5ju Euroopa ning Ameerika edasistele suhetele.<\/p>\n
Sellises olukorras muutub prognoosimine paratamatult ebat\u00e4psemaks. Kuid ajalugu n\u00e4itab, et just segases vees on v\u00f5imalik luua uusi \u00e4rimudeleid ja ehitada \u00fcles tulevasi edulugusid.<\/p>\n
Segased ajad kiirendavad muutusi<\/p>\n
Austria majandusteadlase Joseph Schumpeteri kirjeldatud loovpurustamine on praegu v\u00e4ga selgelt n\u00e4htav. Selle p\u00f5hjal areneb majandus pideva uuenemise kaudu: uued ning t\u00f5husamad tehnoloogiad, \u00e4rimudelid ja ettev\u00f5tted suruvad vanad v\u00e4lja. Paljud maailma suurimad riskifondid ning t\u00f6\u00f6stusgrupid on saanud alguse v\u00f5i uue hoo sisse kriisiaegadel v\u00f5i turup\u00f5hjades, n\u00e4iteks Blackstone, IBM v\u00f5i Samsung. See ei ole juhus, vaid s\u00fcsteemi loomulik osa.<\/p>\n
“N\u00e4eme maailmas hiiglaslikke investeeringuid energeetikasse ja tuumaenergia \u00fcha selgemat tagasitulekut.”<\/p>\n
\u00dcks keskseid muutusi puudutab energeetikat. Tehisaru areng ei ole pelgalt tarkvara- v\u00f5i andmekeskuste teema, vaid see on j\u00e4rjest enam energiak\u00fcsimus. Tehisaru areneb keskustena ja nende t\u00f6\u00f6kindel toimimine eeldab juhitavat ning stabiilset energiavarustust. Seet\u00f5ttu n\u00e4eme maailmas hiiglaslikke investeeringuid energeetikasse ja tuumaenergia \u00fcha selgemat tagasitulekut. Need otsused m\u00f5jutavad tarneahelaid, geopoliitikat ning kapitali liikumist l\u00e4hematel aastatel.<\/p>\n
Samal ajal seisab Euroopa silmitsi mitme v\u00e4ljakutsega: aeglane majanduskasv, kasvavad kaitsekulud ja vajadus v\u00f5tta suurem vastutus globaalses julgeolekus. Euroopa fookus majanduse j\u00e4tkusuutlikul arendamisel v\u00f5ib pikemas vaates osutuda siinseks konkurentsieeliseks. Energiat\u00f5husamad ning vastupidavamad ettev\u00f5tted on paremini valmis tulevasteks kriisideks.<\/p>\n
Eesti ja Baltikumi vaates on oluline eristada meediapilti ning tegelikku olukorda. Panganduse pilk n\u00e4itab, et olukord ei ole kaugeltki lootusetu. Eraisikute s\u00e4\u00e4stud ja investeeringud kasvavad. Kodulaenude aktiivsus p\u00fcsis eelmisel aastal k\u00f5rgel. Samuti n\u00e4eme \u00e4rilaenude tugevat kasvu ning laenude kvaliteet on p\u00fcsinud v\u00e4ga heal tasemel. Praegu on t\u00f6\u00f6s ligi kaks korda rohkem finantseerimisprojekte kui aasta tagasi. See viitab majanduse ettevaatlikule, kuid selgele elavnemisele.<\/p>\n
M\u00e4rgid taastumisest on juba olemas<\/p>\n
Ka ettev\u00f5tjate ootused on muutumas. K\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et pessimistide osakaal v\u00e4heneb ning usk kasvu taastumisse suureneb. Euribori langus on hakanud toetama ettev\u00f5tete investeerimisv\u00f5imekust, eriti Eestis, kus ettev\u00f5tjate ja majapidamisete laenukoormused on l\u00f5unanaabritest suhteliselt suuremad. Siiski ei tasu l\u00e4hiajal oodata intressim\u00e4\u00e4rade edasist langust, kuna turgude ootus on pigem vastupidine ning ennem n\u00e4hakse intressim\u00e4\u00e4rade vaikset \u00fclespoole liikumist.<\/p>\n
L\u00fchikeses vaates domineerivad poliitilised ja k\u00fcberriskid. Pikas vaates on suurimad riskid seotud kliima ning keskkonnaga. Just seal peituvad j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi suurimad \u00e4riv\u00f5imalused. See n\u00f5uab kapitali, tehnoloogiat ja julgust otsustada.<\/p>\n
Eesti ei vaja praegu pessimismi poolt l\u00e4mmatatud argivaadet, vaid rohkem ambitsioonikust ja julgust otsustada. Me vajame usku, et siin on v\u00f5imalik kapitali kasvatada kiiremini kui mujal maailmas. Segases maailmas ei pea j\u00e4\u00e4ma ootama paremaid aegu, vaid neid saab ise kujundada.<\/p>\n
Optimism ei t\u00e4henda riskide eitamist. See t\u00e4hendab valmisolekut neid juhtida. Just see hoiak eristab neid majandusi ja ettev\u00f5tteid, kes kriisidest tugevamana v\u00e4lja tulevad, neist, kes j\u00e4\u00e4vad ootama, millal pilved hajuvad.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti ei vaja praegu pessimismi poolt l\u00e4mmatatud argivaadet, vaid rohkem ambitsioonikust ja julgust otsustada. Me vajame usku, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":94482,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[45952,131,130,37,33,35,1849,34,36,3721,3228,17910,16324,2198,7326,19528,3693,392,3659,325],"class_list":{"0":"post-94481","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-allan-parik","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-energeetika","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euribor","18":"tag-kaitsekulud","19":"tag-kodulaenud","20":"tag-majandusareng","21":"tag-majanduskasv","22":"tag-majanduspoliitika","23":"tag-riskifondid","24":"tag-saastud","25":"tag-toostus","26":"tag-tuumaenergia","27":"tag-usa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115967243333760190","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94481","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94481"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94481\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/94482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94481"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=94481"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=94481"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}