Euroopas ja Eestis kogub hoogu arutelu, mida teha elektriautode akudega, kui need s\u00f5idukitele enam ei sobi, kuid on samas s\u00e4ilitanud kuni 80 protsenti oma algsest mahutavusest. \u00dcks v\u00f5imalus on anda neile teine elu elumajade energiasalvestitena, mis aitaksid tasakaalustada taastuvenergiast tingitud hinnak\u00f5ikumisi. Paraku valitseb Eestis selles valdkonnas regulatiivne segadus ja nn hall ala, mist\u00f5ttu v\u00f5ib akude n-\u00f6 nurgatagune paigaldus l\u00f5ppeda \u00f5nnetusega.<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja FinEst Targa Linna tippkeskuse<\/a> teadurite Jelizaveta Krenjova-Cepilova ja Noman Shabbiri s\u00f5nul on kriitilise t\u00e4htsusega m\u00f5ista taaskasutuse olemust. Probleemi ilmestab \u00fche nende intervjueeritud eksperdi kommentaar<\/a>: “\u00dcks asi on akupaki lahtiv\u00f5tmine, elementide v\u00e4ljavalimine ja nende p\u00f5hjal uue toote loomine. Teine asi on lihtsalt aku auto alt lahti kruvimine ja oma majja panemine, mida on Eestis samuti ette tulnud. Teise juhu puhul on mul inimeste p\u00e4rast t\u00f5sine mure.”<\/p>\n Muretsemiseks annab alust ka p\u00e4\u00e4steameti statistika. Viimase kolme aasta jooksul on Eestis registreeritud 93 akudest p\u00f5hjustatud hoonep\u00f5lengut. Liitiumioonakude kustutamine on seejuures tavap\u00e4rasest keerulisem, kuna traditsioonilised hapnikku piiravad s\u00fcsteemid ja vesi ei suuda kontrollida akup\u00f5lengus tekkivat suurt kuumust ning tuleohtlikke gaase. “Praegune suurim probleem on see, et me ei tea, mida me kasutatud aku n\u00e4ol paigaldame, olgu see siis autoaku v\u00f5i m\u00f5ni muu seade,” m\u00e4rkisid aruteludes osalenud eksperdid.<\/p>\n Vastavalt uutele eeskirjadele peaks elektriauto aku sihtotstarbe muutmisel algama menetlus, kus toote paigaldaja v\u00f5tab endale tootja vastutuse. See t\u00e4hendab, et paigaldaja peab tagama seadme ohutuse ja v\u00e4ljastama vajalikud dokumendid. “Iga sellise aku paigaldaja peab andma garantii ja tehnilise andmelehe, tehnilise energiaauditi v\u00f5i sisuliselt ohutusallkirja. Ma paneksin siinkohal kogu vastutuse paigaldajale,” leidis \u00fcks intervjueeritud ekspert.<\/p>\n Lisaks vastutusele on kriitiline k\u00fcsimus akude ajaloo ja andmete k\u00e4ttesaadavus. Praegu puudub paigaldajatel ligip\u00e4\u00e4s andmetele, mis n\u00e4itaksid aku tegelikku tervist. “Vaja on teadmisi aku ajaloo kohta. Autom\u00fc\u00fcjad ei pruugi teada, kas auto on osalenud \u00f5nnetuses v\u00f5i on seda kuskil n-\u00f6 nurga taga parandatud. Me ei tea veel, millist m\u00f5ju v\u00f5ib selline \u00f5nnetus akule avaldada,” nentisid paneelis osalenud eksperdid.<\/p>\n Esile t\u00f5usis ka kindlustusfirmade\u00a0vastumeelsus. Teise elu\u00a0saanud\u00a0akus\u00fcsteeme ei taheta kindlustada, kuna\u00a0puudu on vajalikud\u00a0standardid\u00a0ja\u00a0andmed riskide kohta.\u00a0<\/p>\n Majanduslikud ja tehnilised piirangud<\/p>\n Kuigi ringmajandus on \u00fchiskondlik eesm\u00e4rk, mille poole p\u00fc\u00fcelda, on akude uuskasutuse majanduslik pool praegu ebakindel. Uute akude hinnad on langenud, mis muudab vanade akude testimise ja \u00fcmberehitamise kulukaks.<\/p>\n \u00dcks uuringus osalenud ettev\u00f5tja jagas kogemust Soome idufirmaga, mis alustas Tesla akude taaskasutamisega, kuid loobus sellest peagi: “Uute akude hinnad on sedav\u00f5rd langenud, et nende taaskasutamine ei ole rahaliselt m\u00f5ttekas. Nad on n\u00fc\u00fcd keskendunud t\u00e4iesti uute akude tootmisele.”<\/p>\n Kasutatud akude rakendamine s\u00f5ltub seega praegu suuresti sellest, kas see suudab pakkuda mingit lisav\u00e4\u00e4rtust v\u00f5i teenida ettev\u00f5tte mainet.<\/p>\n Lisaks, kuna elektriautode osakaal on Eestis endiselt v\u00e4ike, vaid alla viie protsendi, tekib ka kasutatud akusid v\u00e4he. P\u00f5hjamaades on pikaaegsed toetused tekitanud seevastu massilise elektriautode kasutuse. See omakorda on loonud pinnase ettev\u00f5tetele, kes keskenduvad akude demonteerimisele ja \u00fcmberehitamisele.<\/p>\n Kui v\u00f5rrelda Eestit naaberriikide Soome, Rootsi ja Norraga, joonistub v\u00e4lja selge kontrast riiklikus valmisolekus ja tehnilises toes. Uuringud n\u00e4itasid, et sealne edumaa ei tulene mitte paremast tehnoloogiast, vaid just toimivast tugis\u00fcsteemist, mis Eestis alles lapsekingades on.<\/p>\n Suurim erinevus seisneb testimisv\u00f5imekuses. Kui Eestis puudub praegu akrediteeritud asutus, mis suudaks kasutatud akude seisukorda ja ohutust p\u00e4devalt hinnata, siis P\u00f5hjamaades on olukord teine. Norras ja Rootsis on teadusasutused, nagu RISE ja SINTEF, loonud spetsiaalsed laborid ning protokollid, et hinnata akude tegelikku eluiga ja turvalisust.<\/p>\n Eestis tekitab sellise sertifitseeritud kontrolli puudumine n\u00f5iaringi. Ametiasutused ei julge lubasid v\u00e4ljastada, sest keegi ei suuda ametlikult kinnitada, kas vana aku on ohtlik j\u00e4\u00e4de v\u00f5i kasutusk\u00f5lblik toode.<\/p>\n Teine kriitiline l\u00f5he puudutab ligip\u00e4\u00e4su andmetele. Ohutu taaskasutuse nurgakiviks on teadmine aku ajaloost \u2013 mitu laadimists\u00fcklit see on l\u00e4binud ja kas see on osalenud avariides. Norra ettev\u00f5tted on saavutanud autotootjatega parema koost\u00f6\u00f6, saades sageli otsese ligip\u00e4\u00e4su aku juhtimiss\u00fcsteemi andmetele.<\/p>\n Eestis on see info aga reeglina k\u00e4ttesaamatu, mis muudab aku seisukorra hindamise omamoodi ennustamism\u00e4nguks. Siinkohal n\u00e4evad eksperdid Eestil siiski v\u00f5imalust kasutada oma tugevat e-riigi taristut, et luua turvaline platvorm vajalike andmete vahetamiseks.<\/p>\n Ka tuleohutuse vallas on l\u00e4henemised erinevad. P\u00f5hjamaades on ranged n\u00f5uded, nagu automaatsed kustutuss\u00fcsteemid ja pidev termoseire, juba integreeritud teise eluea s\u00fcsteemidesse. Seal kasutatakse sensorite v\u00f5rgustikke, mis suudavad ohtu varakult tuvastada.<\/p>\n Tulevikuvaates soovitavad Jelizaveta Krenjova-Cepilova ja Noman Shabbir luua Eestis riikliku t\u00f6\u00f6grupi ja investeerida testimislaboritesse, et tagada akude ohutu teine elu. Potentsiaal on olemas, kuid see eeldab selgeid reegleid, et innovatsioon ei toimuks inimeste turvalisuse arvelt. Tulevikus v\u00f5iksid ka Eestis olla mobiilsed testimis\u00fcksused, mis aitaksid tagada, et koduseinale paigaldatav energiasalvesti on turvaline ja t\u00f6\u00f6kindel.<\/p>\n Eestis on p\u00e4\u00e4steamet v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud esialgse juhendi “Esimeste tuleohutusn\u00f5uete tagamine hoones akupankade paigaldamisel”, mis seab n\u00f5uded akuruumi tulep\u00fcsivusele ja ventilatsioonile. Dokument ei ole veel kohustuslik, kuid see on aluseks riikliku standardi loomisele.<\/p>\n