![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3167909h4e03.jpg\")
<\/p>\nEesti keeleteadlase Johannes Aaviku (1880\u20131973) keeleuuendus oli t\u00e4iesti ainulaadne ettev\u00f5tmine: s\u00fcsteemselt ja sihikindlalt otsis ta v\u00f5imalusi, kuidas eesti keelt puhastada, korrastada, rikastada ja kaunistada. Rikas keel on “kallis varandus, mille saamiseks maksab vaeva na\u0308ha ja millest vaimustet olla. Seepa\u0308rast uuendagem keelt! Uuendagem kirjakeelt! Uuendagem po\u0308o\u0308raselt!” \u2013 nii k\u00f5las tema meeldetuletus ja \u00fcleskutse k\u00f5igile eesti keele k\u00f5nelejatele.<\/p>\n
N\u00e4itleja, teatripedagoog ja t\u00f5lkija Anu Lamp (snd 1958) kirjutas Johannes Aaviku keeleuuendusm\u00f5tteist inspireerituna kongeniaalse ja s\u00fctitava teksti, mis sai 2006. aastal aluseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXII lennu lavakavale “Keeleuuenduse l\u00f5pmattu kurv”.\u00a0<\/p>\n
Raamatu l\u00f5ppu ongi lisatud valik teatritudengite stiiliharjutusena kirja pandud keeleuuenduslikku omaloomingut otsekui vastusena Aaviku 1961. aastal v\u00e4ljendatud m\u00f5ttele: “Ja ma loodan, et tulevikus ehk leidub siiski, t\u00f5useb m\u00f5ni noor, kes hakkab mulle abiliseks ja minu t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkama v\u00f5i v\u00e4hemalt \u00fcritama ja soovitama, propagandat tegema, et rohkem l\u00e4bi l\u00e4heks. Seda ma loodan.”\u00a0<\/p>\n
<\/p>\n
Katkend
Anu Lamp
“Johannes Aavik. Keeleuuenduse l\u00f5pmattu kurv”<\/p>\n
Vo\u0303ib imesid teha, kui tahame. Ja\u0308relikult vaja tahta, tahta ja veel kord tahta. Peab olema kirg keelt uuendada! Mil ma\u0308a\u0308ral keeleuuenduspyyded teostuvad, oleneb selle valimiku tahtest, kes rahvast esindab ja tooniandev on ta vaimlisis pyydeis. Kui uuendus teostub, siis saame keele, mille va\u0308a\u0308rtus on ko\u0303rge. See on kallis varandus, mille saamiseks maksab vaeva na\u0308ha ja millest vaimustet olla. Seepa\u0308rast uuendagem keelt! Uuendagem kirjakeelt! Uuendagem po\u0308o\u0308raselt! A\u0308rgem kartkem sel teel minna liig kaugele! Nii va\u0308ga kui katsuksimegi, ei saa me muud kui ainult liig va\u0308he keelt uuendada. Et liig palju la\u0308bi ei la\u0308he, selle eest hoolitseb juba meie to\u0303upa\u0308rane tuimus, loidus ja peenema maitse a\u0308raolek meie inimeste enamiku juures. Liialduste eest seega oleme kaitstud.<\/p>\n
Meie eesma\u0308rk olgu ko\u0303lavus, otstarbekohasus ja elegantne lyhidus!<\/p>\n
[—]<\/p>\n
Kunstliku keelearendamise po\u0303himo\u0303tte ja\u0308rele ei pea mitte yksi vo\u0303ima leksikoni puudutada, vaid ka syntaksi ja morfoloogia kallale tungida.<\/p>\n
Meie armas emakeel peidab endas fataalseid kakofoonia po\u0303hjusi, mis pesitsevad ro\u0303huoludes, ha\u0308a\u0308likute laadis, lyhikeste silpide ja\u0308rgnemistes ja mo\u0303nede ha\u0308a\u0308likute liig sagedais kordumistes. Iga vo\u0303rdlus itaalia keelega tundub naiivne, kui mitte iroonia. On so\u0303nu, kus koguni seitse vo\u0303i kaheksa nobedat silpi yksteisele ja\u0308rgneb: a\u0308rapo\u0303genemiselegi. See vahetpidamata ja yhetooniline nagu lyhikeste kuueteistkymnendikkude nootide ja\u0308rgnemine teeb so\u0303nad ja fraasid kahvatumaks, va\u0308rvituks, energiatumaks. Veel enam rikub keele ko\u0303lalist ilu samade ha\u0308a\u0308likute liig la\u0308hene ja sagedane kordumine: kannatamata, vabandamata. Need lo\u0303pmata a-d on midagi lamedat, laia, talupoeglikku. Ka u on ylivo\u0303rsund.<\/p>\n
Mis konsonantidesse puutub, siis on asi veel hullem. Sest sama vokaali kordumine ei ole nii vastik kui sama konsonandi. Viimased on just, mis meie keelt inestavad. Isea\u0308ranis kaks on neist syydi. Need on s ja t \u2013 eesti keele fataalsed ha\u0308a\u0308likud. S on sagedane lugematute us-, dus-, lus-, is-, lise-, mise-lo\u0303ppude to\u0303ttu. Ja justkui omist lo\u0303ppudest ei saaks veel kyllalt, siis kubiseb praegune keel lo\u0303pututest vo\u0303o\u0303rapa\u0308rastest -ismustest: organismus, idealismus, materialismus; ka vo\u0303o\u0303rapa\u0308rane is- ja us-lo\u0303pp on meie keele siirdund: tyypus, rytmus, kriisis, baasis. S hiilgab ka paljuse osastavas: majasid, kylasid, korterisi, gymnaasiumisi; ko\u0303ige silmatorkavamalt aga sisseytlevas, kus ta koguni pikk on: majasse, pesasse, veelgi hullem kui tyve enda lo\u0303pus ka s leidub: keerulisusesse, mitmekesisusesse!<\/p>\n
Kuid siiski ko\u0303ige tyytavam konsonantidest, ko\u0303ige ninatargem, ko\u0303ige edevam, see, kes end igale poole vahele topib, on t (d). See on kaugelt hullem kui s. Ta on igal pool: kirjutatakse, parandatakse, jumalateta, karistatute, ametiteta. Ja nii saadab see edev ha\u0308a\u0308lik korda, et eestikeelsed laused sagedasti muud ei ole kui -tade -tate -teta -tuste -tatele -tatud -tetud -titeta -tusteta -tatuta jne. Yks tutetatetamine! See muudab eesti keele ko\u0303la konarlikuks, lohisevaks, labaseks, jo\u0303lbeks, veidraks, kuni vastikuseni tyytavaks. Teeb meele pa\u0308ris nukraks! Siiski, kui otsida, leidub iga to\u0303ve vastu abino\u0303usid. Peab oskama kakofooniaid a\u0308ra hoida. Siitpa\u0308a\u0308le vaja juhtno\u0308o\u0308riks teha: kui yhe aime jaoks kaks ehk enam vormisid on, siis tarvitusele vo\u0303tta see, mis paremini iluko\u0303la no\u0303udeid ta\u0308idab. La\u0308heksime koguni nii kaugele, et mo\u0303nele ajalooliselt va\u0308hem o\u0303igele vormile iluduse pa\u0308rast eeso\u0303iguse annaksime.<\/p>\n
Paljuse vormides vaja sid-lo\u0303puliste osastavate (majasid, tubasid, soosid, kasvandikkusid, ohvitserisid) asemel vo\u0303tta tarvitusele keeleajalooliselt vanemad ja lyhemad ha\u0308a\u0308liksa\u0308a\u0308duslikud vormid (maju, tube, soid, kasvandikke, ohvitsere). Vo\u0303rrelgu, kel va\u0308hegi on ko\u0303rva!<\/p>\n
“Neid vanasid, konarlikkusid teesid mo\u0308o\u0308da so\u0303ites vaatlesin saladuslikkusid maakohtasid, tumedaid metsasid, vaikseid ja\u0308rvesid, mille sile pind kandis kergeid yhemastilisi laevasid ja peegeldas paisuvaid purjesid, o\u0303rnasid udulisi pilvesid ning selgetel o\u0308o\u0308del sa\u0308ravaid ta\u0308htesid.” Ja: “Neid vanu, konarlikke teid mo\u0308o\u0308da so\u0303ites vaatlesin saladuslikke maakohti, tumedaid metsi, vaikseid ja\u0308rvi, mille sile pind kandis kergeid yhemastilisi laevu ja peegeldas paisuvaid purji, o\u0303rnu udulisi pilvi ning selgeil o\u0308il sa\u0308ravaid ta\u0308hti.” Tervega 12 -sid’i va\u0308hem! Milline vo\u0303it eufooniale! Nii hoiaksime alles ka esialgsema, eht rahvapa\u0308rase vormi. Sid-lo\u0303pulised partitiivivormid on keele unustamise ja puuduliku oskamise na\u0308htus!<\/p>\n
Edesi! Va\u0308ga mitmest so\u0303nast on ka s-itumad sisseytlevad vo\u0303imalikud. Na\u0308iteks rabasse ehk rappa. Nii kasutagem pigem keeleajalooliselt vanemaid vorme: sohu, sylle, pessa, prakku, majja, kiriku, Tartu, Peterburi. Veelgi inetum kui tyve lo\u0303pus endas s leidub: kysimusesse. Kolm s-i! Kuid siingi oleks abi vo\u0303imalik, kui otsustetaks us-so\u0303nus -usesse asemel lyhemat -usse hakata ytlema, seega mitte: kysimusesse, vaid kysimusse, mitte keerulisusesse, vaid keerulisusse, mitte mitmekesisusesse, vaid mitmekesisusse. Lyhike sisseytlev, lyhike illatiiv! O\u0308eldakse, niisugused vormid olevat kahjulikud olevaile keelereegleile, nad rikkuvat ka\u0308a\u0308ndkondade jaotust, neist olevat ha\u0308da grammatikale. Ha\u0308da siis reegleile ja grammatikalle! Kui need vormid on head eesti keelele, siis lubatagu neid ja muudetagu reegleid ja grammatikat!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti keeleteadlase Johannes Aaviku (1880\u20131973) keeleuuendus oli t\u00e4iesti ainulaadne ettev\u00f5tmine: s\u00fcsteemselt ja sihikindlalt otsis ta v\u00f5imalusi, kuidas eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":94565,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[10547,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,42445,28,29,7841,14413,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-94564","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-anu-lamp","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-johannes-aavik","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-loomingu-raamatukogu","23":"tag-lr-kuldsari","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115967640618652228","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94564","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94564"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94564\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/94565"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94564"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=94564"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=94564"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}