Keskpangad \u00fcle maailma on viimase kolme aastaga suurendanud oma kullareserve kokku umbes 3000 tonni v\u00f5rra. Suurimate ostjate seas on olnud Hiina, India, T\u00fcrgi, Poola, Brasiilia, Kasahstan ja mitmed teised riigid.<\/p>\n
Eelmise aasta oktoobriks oli keskpankade k\u00e4es ametlikult 36 300 tonni kulda. Referentsiks \u2013 kokku on ajaloo jooksul kaevandatud umbes 220 000 tonni kulda. Seega on keskpankade k\u00e4es ca 17 protsenti maa peal leiduvast kullast.<\/p>\n
Suurimate kullavarudega riikideks on USA, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina.<\/p>\n
Eesti on kullavarude poolest maailma viimaste seas<\/p>\n
Allpool olevalt interaktiivselt kaardilt on n\u00e4ha, millised on Euroopa riikide kullavarud. Euroopas on suurimad kullavarud Saksamaal, ulatudes 3359 tonnini. Enam kui 2000 tonni kulda on ka Itaalial, Prantsusmaal ja Venemaal.<\/p>\n
Selgub, et Eesti kullavarud on j\u00e4tkuvalt maailma \u00fched v\u00e4ikseimad. Meil on kokku vaid 256,6 kilogrammi kulda, mida kohalik keskpank hoiab enda s\u00f5nul \u201eajaloolistel\u201c, mitte \u201efinantsilistel\u201c p\u00f5hjustel.<\/p>\n
L\u00e4hinaabritega v\u00f5rreldes on meie kullareservid j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga tagasihoidlikud. Kohalik keskpank ei ole soovinud varasid kullas hoiustada \u2013 Eesti reservidest moodustab kuld vaid 1,5 protsenti. V\u00f5rdluseks Soomes on see protsent 26, Rootsis 23, L\u00e4tis 14 ja Leedus 11.<\/p>\n
Kusjuures suurriikidel on kulla osakaalud varudes veelgi suuremad. N\u00e4iteks Saksamaal ja Prantsusmaal on kulla osakaal riigi reservides vastavalt 81 ja 78 protsenti.<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem kulda elaniku kohta on \u0160veitsil<\/p>\n
J\u00e4rgmisel interaktiivsel graafikul on n\u00e4idatud, kui palju on Euroopa riikidel kulda \u00fche elaniku kohta. Eesti riigil on kulda elaniku kohta vaid 0,19 grammi. K\u00f5ige enam on kulda elaniku kohta \u0160veitsil \u2013 119 grammi inimese kohta.<\/p>\n
Kusjuures Eesti taasiseseisvumisel ulatusid Eesti kullavarud umbes 11,7 tonnini. Reservid otsustati suuremas osas aga maha m\u00fc\u00fca. Untsi eest saadi 90ndate alguses keskmiselt 367 eurot \u2013 t\u00e4naseks on kulla untsi hind enam kui k\u00fcmme korda k\u00f5rgem. Keskpanga s\u00f5nul oli kulla hind liiga k\u00f5ikuv selleks, et tagada fikseeritud kursiga krooni stabiilsus. Samas j\u00e4\u00e4b antud selgituse puhul aga l\u00f5puni arusaamatuks, miks oli vaja \u00e4ra m\u00fc\u00fca praktiliselt k\u00f5ik kullavarud. T\u00e4naseks hoiab Eesti Pank reservidena enamalt jaolt riigiv\u00f5lakirju.<\/p>\n
Antud statistikast joonistub v\u00e4lja \u00fcks huvitav asjaolu \u2013 nimelt on \u00dchendkuningriigi kullavarud teiste suurriikidega v\u00f5rreldes \u00fcsna tagasihoidlikud. P\u00f5hjus peitub selles, et \u00dcK endine peaminister Gordon Brown k\u00e4skis sajandivahetusel keskpangal pool \u00dchendkuningriigi kullast maha m\u00fc\u00fca. M\u00fc\u00fck toimus aastatel 1999-2002 ning keskmiselt saadi untsi eest 276 dollarit. Praeguseks kaupleb unts k\u00f5rgemal 4500 dollari tasemest.<\/p>\n
Maailma riikide edetabel<\/p>\n
Kui vaadata terve maailma edetabelit, siis n\u00e4eme, et arenevate riikide kullavarud on v\u00f5rreldes l\u00e4\u00e4neriikidega endiselt suhteliselt madalad. Osakaalu kasvuks on veel tublisti ruumi. Enamik arenevate riikide reservidest on hetkel j\u00e4tkuvalt dollaris ja euros nomineeritud v\u00f5lakirjades.<\/p>\n
K\u00f5igi riikide reservidest on kulda paigutatud praeguseks ca 26 protsenti. Veel k\u00fcmme aastat tagasi oli see n\u00e4itaja k\u00f5igest 10 protsenti. V\u00f5rdluseks 1970ndatel oli kulla osakaal keskpankade reservides 70 protsendi juures. Kasvuruumi on seega veel tublisti.<\/p>\n
<\/p>\n 23.01.2026 <\/p>\n Millistes riikides kaevandatakse enim h\u00f5bedat? <\/p>\n