Me r\u00e4\u00e4gime muutunud maailmast ja meist selles. Kas n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks ongi k\u00e4es see olukord, millest Kremlist saabudes r\u00e4\u00e4kisite, et me peame olema k\u00f5ikide laudade taga, kus meie tulevikku arutatakse? Kus me siis praegu asume \u2013 oleme me endiselt laua taga v\u00f5i juba men\u00fc\u00fcs?<\/p>\n
Ei, ma olen \u00fcsna kindel, et me oleme laudade taga. Ma arvan, et just nimelt see, et me panustame mitmes suunas \u2013 head suhted Ameerikaga, m\u00f5istmine l\u00f5unaeurooplaste suhtes \u2013, see k\u00f5ik m\u00e4ngibki ennast meile positiivselt k\u00e4tte. Ja v\u00f5ib-olla praegu on laudadest ja men\u00fc\u00fcdest imelikum r\u00e4\u00e4kida, aga natuke selline j\u00e4\u00e4pankadel h\u00fcplemise tunne on. Asuda j\u00e4\u00e4pangal nimega Euroopa Liit v\u00f5i veel paksemal osal nimega P\u00f5hja-Balti riigid, NB8, et k\u00f5ige halvem tunne ei ole, \u00fctleme nii.<\/p>\n
Ma loodan, et teil on \u00f5igus ja ma soovin tegelikult, et teil oleks \u00f5igus. Eelmisel n\u00e4dalal allkirjastas ka USA president Donald Trump Davosis rahun\u00f5ukogu asutamisdokumendi, kuhu Eestit ja teisi l\u00e4\u00e4ne liitlasi ei ole kaasatud. M\u00f5nda on k\u00fcll kutsutud, aga viisakalt on \u00f6eldud, et nende riikide p\u00f5hiseadus ei v\u00f5imalda seda. K\u00fcll on n\u00e4iteks seal Venemaa. Kui seal n\u00fc\u00fcd suuri asju hakatakse arutama ja otsuseid vastu v\u00f5tma, siis kes selle laua taga meid esindab?<\/p>\n
Senikaua, kuni seal ikkagi ei ole Euroopa suuri j\u00f5ude, senikaua ei saa seal ka Euroopast r\u00e4\u00e4kida. Tegelikult on Ameerika \u00dchendriigid mitu korda \u00fcritanud viimase aasta jooksul panna Euroopat olukorda, kus Ameerika, Venemaa ja v\u00f5ib-olla ka Ukraina lepivad midagi kokku ning eurooplastel tuleks sellega leppida. Me oleme juba aru saanud, et niimoodi see ei t\u00f6\u00f6ta kohe kindlasti mitte.<\/p>\n
Ebatraditsiooniline diplomaatia ja poliitika, nii nagu Trump seda teeb, on vastik kannatada ja ebamugav. Aga ideoloogilises m\u00f5ttes sundida Euroopat seisma omadel jalgadel olukorras, kus Ameerika saab aru, et maailm on multipolaarne \u2013 nad ei ole enam nii pikka aega nii palju v\u00f5imsamad kui n\u00e4iteks Hiina ja Hiina poolt koondatav mittedemokraatlike riikide plokk \u2013, siis ma arvan need tendentsid oleksid ilma Gr\u00f6\u00f6nimaata t\u00e4pselt samasugused. Lihtsalt kui Trumpi ei oleks, siis ilmselt ei oleks seda Gr\u00f6\u00f6nimaa arutelu sellisel viisil.<\/p>\n
Aga miks Trump ja Ameerika \u00dchendriigid nii teevad, mis nende huvi on?<\/p>\n
Mulle tundub, et nad saavad aru, et see aeg, kus Ameerika \u00fcksinda sai hakkama ja kehtestas korra k\u00f5ikidel kontinentidel \u2013 kui seda on \u00fcldse kunagi olnud \u2013, siis praegu see aeg kindlasti ei ole. Nad on tegelikult n\u00e4rvilised. Nad tahavad, et liitlased teeksid rohkem ja m\u00f5istaksid, et jutt sellest, et me \u00e4rkame aastaks 2040 ja oleme juba \u00fcsna valmis, lihtsalt ei rahulda mitte kedagi.<\/p>\n
Juba Shakespeare teadis, et aeg on liigestest lahti. Praegu on kaks l\u00e4henemist: \u00fched \u00fctlevad, et see k\u00f5ik, mida me praegu n\u00e4eme, on tulnud, et j\u00e4\u00e4da, ja see ongi uus normaalsus. Teised \u00fctlevad, et elame veel kolm aastat \u00fcle, siis Trump l\u00e4heb \u00e4ra ja tuleb tagasi see vana hea maailm. Kumba versiooni teie loodate?<\/p>\n
Ma ei tegele \u00fcldse sellise ennustamisega. Milleks? Mitte midagi ei ole muutunud aastast 2008, kui Venemaa tungis Gruusiale kallale. Euroopa peab tegema \u00fchte lihtsat asja: kaitsma iseennast niimoodi, et venelastel ei tekiks isegi mitte m\u00f5tet, et v\u00f5iks midagi siinkandis proovida. Me ei ole seda senimaani teinud.<\/p>\n
Just kuulasin Mark Rutte esinemist Euroopa Parlamendis, kes \u00fctles, et Euroopa siiamaani ei saa enda kaitsmisega hakkama. Ma arvan, et k\u00f5ik need sammud, mida me n\u00e4eme \u00fcha kiirenevas tempos, viivad sinnapoole, et Euroopa on valmis ennast kaitsma. Ja seda oleks tulnud teha niikuinii, s\u00f5ltumata t\u00e4iesti sellest, kas on Trump, milline on retoorika. Mille poolest siis see Obama jutt, et kulutage kaitsele kaks protsenti, erines? Ainult tooni poolest.<\/p>\n
Kas ei ole kurb, et peab niisugust tooni kasutama, enne kui Euroopa v\u00f5tab oma majandusliku v\u00f5imsuse kokku ja raatsib sellest midagi kulutada ka iseenda kaitsmisele v\u00f5rreldes rahudividendide perioodiga? Ma ei \u00f5igusta mitte kuidagi seda, mismoodi Ameerika \u00dchendriigid t\u00e4na suhtuvad Euroopasse. Ma arvan, et see teeb v\u00e4ga palju halba Ameerika \u00dchendriikide edasistele liitlassuhetele \u2013 j\u00e4rgmine 50 aastat ei usalda mitte keegi Ameerika \u00dchendriike, sellep\u00e4rast et nad on n\u00e4idanud, et kriitilisel hetkel v\u00f5ib olukord minna ettearvamatuks ja ebakindlaks. K\u00fcll aga ei muuda see mitte midagi selles, mida Euroopa peab tegema. Seep\u00e4rast ei olegi m\u00f5tet anal\u00fc\u00fcsida, et kui Trumpi l\u00e4heb \u00e4ra, siis tuleb asemele J.D. Vance v\u00f5i keegi muu.<\/p>\n
Just, aga selles loos on tegelikult ka demokraatia aspekt, mis on v\u00e4ga oluline. Kui vaadata seda, kuidas \u00fcks demokraatia toimib, siis ka USA-s on ju olemas senat ja esindajatekoda. Millest r\u00e4\u00e4gib vabariiklaste senaatorite ja kongresmenide – demokraatidest ma ei r\u00e4\u00e4gi, nad on praegu v\u00e4hemuses – suhteliselt malbe tegevus? Kuidas on niimoodi, et kaitsemehhanismid ei t\u00f6\u00f6ta ja parlament ei suuda asju kontrollida \u2013 \u00fcks inimene ei saa ju otsustada, kuidas k\u00e4itutakse Taaniga v\u00f5i teiste liitlastega. Kus on vabariiklased?<\/p>\n
Vabariiklased, nagu me teame, on oma punase joone taga. J\u00e4i mulje, et Donald Trumpile ka \u00f6eldi: kui asjad Gr\u00f6\u00f6nimaaga peaksid minema veelgi \u00e4gedamaks, siis v\u00f5ib-olla midagi tehakse. Aga samas ei v\u00f5i \u00fcldse kindel olla, et Donald Trumpi ei m\u00f5jutanud mitte vabariiklased, vaid turgude seisund. See reageerib kohe, kui ta on \u00fcle piiri l\u00e4inud.<\/p>\n
Minu arust see, mis toimub, n\u00e4itab, et demokraatia ei saa eksisteerida ilma julgete ja vabade inimesteta. See on minu arust universaalne p\u00f5him\u00f5te. Kui inimesed ei ole julged ja ei ole vabad, muretsevad n\u00e4iteks oma t\u00f6\u00f6koha v\u00f5i staatuse p\u00e4rast ega \u00fctle asju v\u00e4lja, siis demokraatia surebki.<\/p>\n
Demokraatia ei ole lihtsalt v\u00f5imude lahusus ja institutsioonide tasakaal \u2013 k\u00f5iki neid v\u00f5ime kannavad ju inimesed. Kui inimesed ei ole julged, siis demokraatia ei saagi eksisteerida. See on s\u00fcgav \u00f5ppetund.<\/p>\n
Te k\u00e4ite m\u00f6\u00f6da maailma ringi ja n\u00e4ete ka neid senaatoreid ja kongresmene, ka vabariiklaseid. Kuidas nad selgitavad seda, mis praegu Ameerika \u00dchendriikides toimub? Kuidas nad selgitavad omavahelistes vestlustes: miks see k\u00f5ik v\u00f5imalik on?<\/p>\n
“L\u00f5vid” on need, kes on otsustanud, et nad enam ei kandideeri \u2013 nemad r\u00e4\u00e4givad, kui halvasti k\u00f5ik on. Teised \u00fctlevad, et ebaviisakusi k\u00f5rvale j\u00e4ttes on see Ameerika kohanemine Hiina suureneva v\u00f5imuga ja p\u00fc\u00fcd panna liitlasi m\u00f5istma, et ajaloo l\u00f5pp ei tulnud. Tasakaalu saab omapoole nihutada ainult siis, kui sa kaalud rohkem.<\/p>\n
Loomulikult ei \u00f5igusta keegi siin Gr\u00f6\u00f6nimaa endale k\u00fcsimist sellises toonis ja paljusidki muid asju. Kui Trumpi k\u00f5net [Davosis] vaatasime, siis v\u00f5rreldes tema esimese presidendiajaga oleks see tol ajal olnud stand-up show materjal, aga t\u00e4na oli see Trump ise. Keegi seda ei \u00f5igusta.<\/p>\n
See ongi k\u00f5ige kurvem, et teatud instinktid, mille alusel Ameerika \u00dchendriigid t\u00e4na toimivad, seal on juures tohutu kaubanduslik transaktsionaalne m\u00f5tteviisi. Aga nii m\u00f5nedki p\u00f5him\u00f5tted on \u00f5iged ja kurb on see, et kui neid on meile esitatud viisakas toonis, me pole kuulanud.<\/p>\n
Aga teisalt j\u00e4llegi \u00f6eldakse, et Trumpil on mandaat ja tal on \u00f5igus seda k\u00f5ike teha, meeldib see meile v\u00f5i mitte. Kui palju te sellega n\u00f5us olete?<\/p>\n
Kindlasti on n\u00e4iteks Trumpil mandaat \u00f6elda, et liitlased ei teinud oma osa \u00e4ra v\u00f5i olid tagaridades Afganistanis, mis on lihtsalt vale.<\/p>\n
Vanasti oli niimoodi, et kui poliitik valetas, oli see k\u00f5ige suurem surmapatt. Ja siin on asjad nihkunud. T\u00e4nap\u00e4eval on valetamine poliitikaelu normaalne osa.<\/p>\n
Loomulikult see mulle ei meeldi, vanakooli inimene nagu ma olen, aga niimoodi see on. Meil j\u00e4\u00e4b \u00fcle ainult iseendale meelde tuletada, et Ameerika \u00dchendriikide relvaj\u00f5ududes ei leidu \u00fchtegi kindralit, kes ei teaks, mida tegid taanlased ja eestlased Helmandis, mida tegi Suurbritannia. Nad k\u00f5ik teavad seda ja tunnevad ennast \u00fcsna pahasti, kui niimoodi v\u00e4ljendatakse.<\/p>\n
Aga kui president Trump oma meeskonnaga Davosis ringi k\u00e4is, kas k\u00f5ik tahtsid teda kuulata, temaga kohtuda? Kas ta on meie aja \u00fcks suurimaid superstaare?<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriikide president on alati superstaar, \u00fcksk\u00f5ik kes ta on. Nii suure riigi juhid seda on. Kuulati ta ju \u00e4ra ja mitte viisakalt, vaid kui ta k\u00f5ne l\u00f5petas, siis isegi t\u00f5usti p\u00fcsti. Ennast mind seal saalis ei olnud, aga pean tunnistama, et v\u00e4ga raske oleks olnud ennast toolilt kergitada.<\/p>\n
Mis oli Trumpi s\u00f5num maailmale Davosis? Mis ta siis \u00fctles, kuidas me elama peame?<\/p>\n
Ta ei \u00f6elnud meile ju mitte midagi. Ta \u00fctles seda, mida k\u00f5ike ta on teinud Ameerika \u00dchendriikide h\u00fcvanguks ja et kui me igal pool mujal teeme ka seda, mida tema palub, et siis on meil maailma parim NATO. Ausalt \u00f6eldes ei olnud sealt midagi k\u00f5rva taha panna.<\/p>\n
Pealegi suutis k\u00f5nej\u00e4rgselt 24 tunni sees Mark Rutte teda veenda, et Gr\u00f6\u00f6nimaa k\u00fcsimust on parem edasi arutada NATO lepingu raamistikus. Ma eeldan, et praegu tegelevad k\u00f5ik sellega, et need arutelud v\u00f5imalikult pikale ajaperioodile edasi l\u00fckata ja mitte kohe hakata selle teemaga uuesti tegelema. Seda palli l\u00f6\u00f6di m\u00f6\u00f6da teed edasi.<\/p>\n
Ma arvan, et Donald Trumpi k\u00f5ne ei ole see, mille \u00fcle me peaksime arutlema. Pigem \u00fctlesid meile \u00fcht-teist Mark Carney ja ka Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski.<\/p>\n
Aga muuseas, kus olid Euroopa liidrid? Miks oli tarvis Mark Rutte’t, kes ei ole \u00fchegi Euroopa institutsiooni teenistuses, mitte \u00fchegi Euroopa riigi riigipea? Miks need inimesed, kellele me palka maksame, ei aja neid asju korda?<\/p>\n
Mina kohtusin kolme volinikuga: Andrius Kubilius, Valdis Dombrovskis ja Marta Kos. Ehk siis laienemine, kaitse ja ma ei m\u00e4letagi millega see Dombrovskis praegu tegeleb [Inimeste h\u00fcvanguks toimiva majanduse volinik]. Nad olid Davosis loomulikult, sest Davos on majandusfoorum. Loomulikult oli seal kohal laienemisvolinik kohal. Ukraina liikumine Euroopa Liidu suunas on osa stabiilsema j\u00e4\u00e4panga kasvatamisest, mida me k\u00f5ik siin t\u00e4na otsime.<\/p>\n
Nii et Euroopa oli tegelikult kohal, aga s\u00e4ravaid k\u00f5nesid pidasid seekord lihtsalt teised.<\/p>\n
Aga mis siis ikkagi p\u00e4rast Trumpi tuleb? Mainisite nime J.D. Vance. Kui vaadata demokraatide tegevust, siis ega neil ei paista endiselt plaani olevat. Vahevalimisteni on natuke rohkem kui pool aastat. J\u00e4rgmised valimised ei ole ka m\u00e4gede taga, kolme aasta p\u00e4rast \u2013 see lendab nagu linnutiivul. Kas on v\u00f5imalus, et p\u00e4rast Trumpi tuleb Vance ja see on Trump steroididel?<\/p>\n
No siin on see vahe, et minu meelest Donald Trump on tehinguline, aga J.D. Vance’il on ideoloogia, mingisugune. Need on erinevad inimesed, aga ma ei tegeleks sellega. See on ennustamatu meie seisukohtalt. V\u00e4hemalt mina ei tunne, et oleksin nii tugev Ameerika \u00dchendriikide sisepoliitika tundja. Ma suhtlen k\u00fcll inimestega, kes sellest v\u00e4ga palju teavad, ja sellep\u00e4rast v\u00f5ingi \u00f6elda, et mingisugust veendumust, et asjad l\u00e4hevad nii v\u00f5i teisiti ei ole. Isegi kahte versiooni minu meelest ei eksisteeri.<\/p>\n
Nii et tegeleme oma asjaga siin Euroopas. Meil on vaja saada oma majandus toimima niimoodi, et meil oleks v\u00f5imalik selle majanduse seljast l\u00f5igata seda villa, mis v\u00f5imaldab kaitsekulusid korralikult teha ja seejuures ei sea sotsiaalset turumajanduslikku mudelit liiga suure surve alla. Selleta ilmselt Euroopa kodanikud ei tahaks elada<\/p>\n
Olen teiega n\u00f5us. Aga miks me oleme selle k\u00f5igega leppinud? Draghi raporti j\u00e4rgi innovatsiooni nii nagu sooviksmie Euroopas ei toimu. Maailma tehnoloogilist arengut suunavad Hiina ja USA. N\u00fc\u00fcd, kus USA on viibutanud hoiatuss\u00f5rme ja Hiina meile lihtsalt ei meeldi, mis on meie plaan?<\/p>\n
Mina ei pea peamiseks takistuseks Euroopa Liidu regulatsioone, mida tavaliselt esile tuuakse. Mina pean peamiseks takistuseks seda, et Euroopas on erinevalt Ameerika \u00dchendriikidest palju mehhanisme, kus avalik sektor p\u00fc\u00fcab ise v\u00f5tta vastutust innovatsiooni ja \u00e4ri eest l\u00e4bi toetuste.<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriikides me seda ei n\u00e4e. Me n\u00e4eme Ameerika \u00dchendriikides pigem seda, et eraettev\u00f5tted j\u00e4rjest rohkem ja rohkem teevad ka s\u00fcvateadusuuringuid. Nendel on kasutada palju kapitali, mis suudab taluda pikaajalist riski ja see viib nad meil eest \u00e4ra. Minu arust on esimene asi, mis tuleks korda teha, Euroopa kapitaliturud.<\/p>\n
Mis nendega juhtunud on?<\/p>\n
No midagi ei ole. Me oleme 20 aastat r\u00e4\u00e4kinud, et Euroopa kapitaliturg ei ole \u00fchtne ja ei olegi. Ameerika \u00dchendriikide mudel on selline, kus on tekkinud palju ressurssi sellest, et majandus on pikka aega kiiresti arenenud ja on tekkinud valmisolek investeerida puhtasse teadusesse.<\/p>\n
Euroopas on palju piiranguid kapitali vabale liikumisele. Meil on alati v\u00f5imalik kirjutada \u00fcks projekt ja taotlus selleks, et Euroopa Liit v\u00f5i oma riik meie \u00e4ri v\u00f5i
teadust rahastaks. See on paratamatult ajamahukam, kulukam ja
riik, selle s\u00f5na laiemas m\u00f5ttes ka Euroopa Liit, ei peaks v\u00f5tma vastutust selle eest, mis ei ole tema asi<\/p>\n
Euroopa Liidu asi on \u00fchisturg, euroala alleshoidmine ja t\u00e4na ka Ukraina toetamine ning kaitsekulude \u00fchine katmine. Riikide asi on pakkuda haridust ja tervishoidu. Mida kitsamalt me defineerime riigi, seda rohkem j\u00e4\u00e4b ruumi ja vabadust teha seda, mida kapital teeb USA-s.<\/p>\n
Ma ei toeta sotsiaalsest turumajandusest loobumist \u2013 hea haridus igas koolis ja tervishoid k\u00f5ikidele on Euroopa olemus. Kui need on olemas, on inimestel ettev\u00f5tluse julgus. Aga kui lisada sinna tohutu kogus programme ja toetusi, siis see ei vii kuhugi. Eesti ettev\u00f5tetest on Skeleton n\u00e4ide, kes on suutnud selles maailmas osavalt toimetada.<\/p>\n
Siis on veel taksonoomia [ettev\u00f5tja kestlikkuse m\u00e4\u00e4ramine], millega oleme pannud paika reeglid, millele v\u00f5ib kapitaliturgudelt raha laenata ja millele mitte. USA n\u00f5uab, et Euroopa Liit v\u00f5taks need piirangud \u00e4ra, et saaks ka fossiilsesse t\u00f6\u00f6stusesse investeerida. Trumpi n\u00f5udmine on, et rohepoliitikaga tegelejaid peaks hoopis karistama. Taksonoomia on poliitiline sekkumine turumajandusse. Kuiv\u00f5rd targad on poliitikud otsustama, milline \u00e4ri on j\u00e4tkusuutlik?<\/p>\n
\u00dchelt poolt Euroopa plaan, et teeme rohelistele tehnoloogiatele sellise inkubaatori, et siis nad saavad siin meie juures areneda, odavamaks muutuda ja vallutada kogu maailma…<\/p>\n
See on eba\u00f5nnestunud.<\/p>\n
Ta on eba\u00f5nnestunud, aga samas ma arvan, et rohetehnoloogiaid arendavad eraettev\u00f5tted t\u00e4na v\u00f5rdlemisi kiiresti. Me ei saa p\u00e4ris t\u00e4pselt \u00f6elda,
et n\u00e4iteks Euroopa tegevused ei ole m\u00f5nek\u00fcmne aasta v\u00f5rra katal\u00fcseerinud kogu seda protsessi. N\u00e4iteks Google’il ja Microsoftil on samasugused rohe-eesm\u00e4rgid, sest tehisintellekti jooksutamine v\u00f5tab nii palju energiat, et see peaks olema CO2-neutraalne.<\/p>\n
Vastasel korral t\u00f5epoolest k\u00f5ik need temperatuuri t\u00f5usuk\u00f5verad \u00e4hvardavad minna v\u00e4ga ohtlikuks. Suured ettev\u00f5tted v\u00f5tavad ka ise seda vastutust, et seda
ei pea tegelikult tegema riiklikult.<\/p>\n
Aga j\u00e4llegi, kui Euroopa ei oleks mituk\u00fcmmend aastat siin keskel sellele t\u00e4helepanu osutanud, siis me ei oska \u00f6elda, kas nendel suurtel ettev\u00f5tetel t\u00e4na oleks need roheeesm\u00e4rgid.<\/p>\n
T\u00e4na ma olen veendunud, et ka siis, kui roheeesm\u00e4rke ei kehtesta v\u00f5i
ei rakenda, siis ettev\u00f5tted on teinud juba niiv\u00f5rd suuri kulutusi selleks,
et saada puhtamaks, et seda protsessi ei v\u00e4\u00e4ra nagunii. Mul on see tunne juba viis aastat.<\/p>\n
Ilmaaegu ei ole ka n\u00e4iteks \u00dchendemiraadid ja sellised naftariigid seadnud omale selliseid eesm\u00e4rke, et neeie osakaal maailma energiapakkumises peab j\u00e4\u00e4ma muutumatuks, ka uue puhtama energia energia kasutamise tingimustes. Kas t\u00e4na on \u00fcldse vaja enam mingeid piiranguid rakendada, mina ei oska \u00f6elda.
V\u00f5ib-olla ei ole, aga sama v\u00e4he oleks m\u00f5istlik hakata piirama rohelise energia investeeringuid, see oleks ju siis lihtsalt teistpidine ideoloogia.<\/p>\n
Mida vabamad saavad olla turud, seda, seda parem, sellest me oleme t\u00e4na juba r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n
V\u00f5tame Saksamaa autot\u00f6\u00f6stuse n\u00e4ite \u2013 nende majanduse \u00fcks mootoritest. See teeb meid murelikuks, sest kui Saksamaa majandusel on nohu, on muu Euroopa majandus gripis. Euroopa kapitaliga aidati kommunistlikul Hiinal rajada suured autotehased, mis on n\u00fc\u00fcd riigikontrolli all ja teevad dumpingut. Euroopas suletakse tehaseid, me ei ole enam konkurentsis. Mis on meie valikud kui see tootmine on Euroopast lahkunud? Me innustame riike, et investeerige kaitsesse, aga selge on see, et k\u00f5ikide Euroopa riikide majandustel on ikkagi probleem.<\/p>\n
No tegelikult ei ole. Tegelikult on niimoodi, et kui me t\u00e4na vaatame Euroopas tootmist, siis \u00fctleme, h\u00e4sti produktiivsed tehased, mis k\u00fcll on suhteliselt v\u00e4ikese t\u00f6\u00f6j\u00f5u pakkumisega, need suudavad Euroopas v\u00e4ga h\u00e4sti toimetada ja toimetavadki. Kas see oli \u00f5ige v\u00f5i vale, mis tehti autotehastega ja kuhu keegi on investeerinud, see on omaette arutelu. Ei ole m\u00f5tet \u00f6elda, et oleks ja poleks.<\/p>\n
T\u00e4na on selge, et hiinlastel olid ka k\u00f5ik arengud millestki p\u00f5hjustatud. Hiinas olid v\u00e4ga saastunud linnad. Elektriautod seal olid k\u00f5ikidele inimestele palju paremini arusaadavad. Neid oli vaja selleks, et v\u00e4hendada saastatust suurtes linnades.<\/p>\n
Kuigi hiinlased ei ole meist paremini lahendanud puhta elektritootmise teemasid,
on nad roheenergia abil siiski linnakeskkonna puhtamaks tegemise teinud paremini \u00e4ra, sest nende h\u00e4da oli lihtsalt suurem.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd tuleb siis selle olukorraga kohaneda ja m\u00f5elda, mida me siin Euroopas tahame saavutada. Aga \u00fcks on selge: t\u00e4na Euroopas, kui tahta v\u00f5tta n\u00e4iteks tehisintellekt v\u00f5i lihtsad andmekeskused, siis peab tootma elektrit ja peab tootma puhast elektrit. Sellep\u00e4rast lihtsalt, et ka need suured ettev\u00f5tted, kes ehitavad neid keskusi tegelikult eelistavad puhast elektrit. J\u00e4rjest n\u00e4idatakse ka, et tegelikult on need puhta elektri tootmisv\u00f5imsused t\u00e4na ka \u00fcsna konkurentsiv\u00f5imelised.<\/p>\n
Kui me Eestis oleksime 100% taastuvat energiat \u00e4ra teinud, siis TT\u00dc teadlaste s\u00f5nul oleks see v\u00e4ga kallis, sest optimumpunkt on 70 protsendi ringis. V\u00f5ib-olla ongi l\u00e4inud h\u00e4sti, et me ei ole uisap\u00e4isa kiirustanud?<\/p>\n
V\u00f5ib-olla oleksime me suutnud toota puhast energiat, saades selleks Euroopa Liidust toetusi, kui oleksime olnud arenduses kiiremad. Me ei tea seda. Elering \u00fctleb t\u00e4na, et optimum ei ole veel saavutatud, j\u00e4relikult oleks v\u00f5inud kiiremini liikuda k\u00fcll.<\/p>\n
Elektri hind on ju suureks probleemiks. Ida-Virumaal on meil suured t\u00f6\u00f6stustarbijad, n\u00e4iteks r\u00e4\u00e4kides kuulsast magnetitehasest, kes \u00fctlevad, et selle hinnaga ei ole v\u00f5imalik konkurentsis p\u00fcsida. See on paha lugu, kui \u00e4ri ajamist takistab odav elekter.<\/p>\n
Jah, aga sellep\u00e4rast ongi v\u00e4ga paha lugu, et me ei ole juba 15\u201320 aastat m\u00f5elnud, kuidas suur energiapilt kokku jookseb. Euroopas on energiatootmise arendamine j\u00e4etud riikidele, mis t\u00e4hendab, et riigid konkureerivad omavahel. Sellegipoolest oleksime pidanud seadma selged eesm\u00e4rgid, et olla v\u00f5imelised igal ajahetkel ise oma energiat tootma.<\/p>\n
Rohetiigri esimene energiateekaart valmis viis aastat tagasi ja seal \u00f6eldi t\u00e4pselt: tuleb panna taastuvaid v\u00f5imsusi, ehitada gaasiturbiine ja t\u00f5sta salvestusv\u00f5imsust. See on ammu teada ja me lihtsalt ei ole seda teinud. Siin ei maksa kedagi teist peale iseenda s\u00fc\u00fcdistada.<\/p>\n
Kui m\u00f5elda viimasele kolmele v\u00f5i viiele aastale Eesti poliitikas, siis kuiv\u00f5rd h\u00e4sti me oleme oma aega kasutanud? Alles aasta tagasi r\u00f5\u00f5mustasid koalitsioonipoliitikud pikkade otsuste \u00fcle. M\u00f6\u00f6dus paar n\u00e4dalat, koalitsioon kukkus aga ja need otsused t\u00fchistati.<\/p>\n
Ei kasuta h\u00e4sti. Ma olen r\u00e4\u00e4kinud kadunud k\u00fcmnendist, aga n\u00fc\u00fcdseks on tegemist juba kadunud kahe dekaadiga. Peame n\u00fc\u00fcd gaasi p\u00f5hja panema. Tuumajaama puhul on k\u00fcsimus, kas seda on m\u00f5istlik ehitada Eestisse v\u00f5i pigem Olkiluotosse, kus eeldused on loodud.<\/p>\n
Teine argument on see, et elektritootmine peab olema v\u00f5imalikult hajutatud \u2013 ukrainlased \u00fctlevad, et k\u00f5ik, mis on suurem kui 50 megavatti, on vale. Kui ehitada tuumajaama, ei ole seda m\u00f5istlik teha 300 v\u00f5i 600 megavati p\u00e4rast, aga puuduvad \u00fchtsed toetusmehhanismid regiooni teenindamiseks. Me ei ole olnud head regionaalsed kokkuleppijad. N\u00fc\u00fcd teevad Poola, Leedu ja P\u00f5hjamaad energeetikas kiiremaid samme ja me j\u00e4\u00e4me turuhinna v\u00f5tjaks.<\/p>\n
Kas Soome tuumajaama miinus ei ole see, et elekter peab Soome lahe \u00fcletama?<\/p>\n
On palju miinuseid, ka tootmise kontsentreerumine. Mulle l\u00e4heb korda see, kui ukrainlased \u00fctlevad: tehke v\u00e4ikesi v\u00f5imsusi. See t\u00e4hendab v\u00e4ikseid gaasijaamu, mis saavad t\u00f6\u00f6tada ka biogaasi peal. V\u00e4ikesed kiirelt k\u00e4ivituvad jaamad mitmes kohas tundub m\u00f5istlik lahendus. Lisaks on meil puidu koostootmisjaamu ja loomulikult salvestid. Paldiski salvesti on asi, mida meil on endiselt vaja, ja see, et me pole suutnud rahastusmudelit v\u00e4lja pakkuda, on avaliku ja erasektori koost\u00f6\u00f6 n\u00f5rkus.<\/p>\n
Tehnoloogiline s\u00f5ltuvus \u2013 eelmisel n\u00e4dalal kirjeldati, kuidas Prantsusmaa kohtunikule Nicolas Guilloule kehtestati USA poolt sanktsioonid. Ta ei saa enam maksta kaartidega ega kasutada Microsofti teenuseid, sest ta aitas tagaotsitavate nimekirja panna \u00fche Iisraeli poliitiku. Kas maailmas asjad nii k\u00e4ivadki, et eurooplasena v\u00f5id \u00fchel hetkel teenustest ilma j\u00e4\u00e4da?<\/p>\n
Praeguses maailmas ei ole see sugugi haruldane. Ka USA-s on administratsioon \u00fcritanud keelata ettev\u00f5tetel v\u00e4rvata demokraatide endisi n\u00f5unikke. See ei ole normaalne, et suur administratiivne j\u00f5ud on \u00fche kodaniku vastu. See on vastuolus isikuvabaduste p\u00f5him\u00f5tetega.<\/p>\n
Meilikonto on asendatav, aga kui sul ei ole v\u00f5imalik iPhone’i osta, on see probleem.<\/p>\n
Azure’i asemel v\u00f5id sa pilveteenusteks kasutada teisi pakkujaid. Globaalsed ettev\u00f5tted ongi hakanud tegema koost\u00f6\u00f6d kohalike partneritega, et USA administratsioon ei saaks neid teenuseid m\u00f5jutada. Ettev\u00f5tted ei ole huvitatud Euroopa turu kaotamisest. Ka India turg satub aeg-ajalt surve alla. Ettev\u00f5tted eelistavad tariife sanktsioonidele, sest tariif muudab hinda, aga sanktsioon peatab teenuse t\u00e4ielikult. See h\u00fcplik asjakorraldus ei ole globaalsete ettev\u00f5tete huvides.<\/p>\n
L\u00f5puks ju kaotavad need ettev\u00f5tted, sest kui suured riigid ei riski enam Microsofti v\u00f5i Apple’iga asju ajada, on see probleem.<\/p>\n
Ettev\u00f5tted jagunevad kaheks: need, kes \u00fcritavad poliitilist hoovust \u00e4ra kasutada, ja need, kes l\u00e4htuvad demokraatliku maailma printsiipidest. Nad usuvad, et pikaajaliselt on see aktsiahinnale kasulikum, sest nad hajutavad riskid ega s\u00f5ltu \u00fchestki administratsioonist.<\/p>\n
Riigikaitsega on sama lugu \u2013 aastaid on USA \u00f6elnud, et tundke ennast turvaliselt, me kaitseme teid. N\u00fc\u00fcd saame aru, et see pole nii lihtne. Kas peaksime liikuma Euroopa armee poole?<\/p>\n
Ma ei n\u00e4e selleks vajadust. T\u00e4na on v\u00f5imekusi, mida Ameerika on pakkunud ja eurooplaste oma pusle ei tule kokku, aga me oleme NATO sees v\u00f5imelised tugevdama Euroopa iseseisvat v\u00f5imekust. Ameerika \u00dchendriigid lausa ootavad seda. Euroopa on parim rahastamises \u2013 Euroopa eelarve rahadel ei ole rahvust ja on v\u00f5imalik teha arukaid otsuseid.<\/p>\n
Kaitsestruktuur peab olema ikkagi NATO. K\u00fcll aga n\u00e4en NATO sees tekkimas plokke nagu P\u00f5hja-Balti koos \u00dchendkuningriigiga (JEF). P\u00f5hjala ja Balti riigid kokku on 30 miljonit inimest ja majanduslikult suur regioon. Need on arenguteed, mida peame vaatama.<\/p>\n
Kui heas seltskonnas me oleme, kui \u00fchtsed me oleme? Me r\u00e4\u00e4gime siis
P\u00f5hjalast ja Baltist ja tegelikult ma lisaks sinna ka Poola, sest
midagi pole teha, meie riigikaitse seisukohast on Poola v\u00e4ga oluline.
Kui tugevalt saab praegu ennast NATO idatiib tunda?<\/p>\n
Oleme v\u00e4ga heas seltskonnas. Soome ja Rootsi liitumine on tohutu v\u00e4\u00e4rtus. Alexander Stubb \u00fctles Davosis, et neil on miljon v\u00e4lja\u00f5petatud meest, kes suudavad Arktikas s\u00f5dida. Selline enesekindel peabki olema.<\/p>\n
Ja siis on l\u00e4tlased, kes peavad ajateenijate leidmiseks loterii korraldama.<\/p>\n
Ja prantslased, kes on alles alustamas inimeste armeeteenistusse kutsumist. Meil ei ole m\u00f5tet teha v\u00e4hem sellep\u00e4rast, et l\u00e4tlased ei suuda. Soomlased on alati teinud palju. Keegi ei k\u00fcsi seal, kui palju L\u00e4ti teeb \u2013 Soome ja pikk idapiir on vaja \u00e4ra kaitsta. Kui keegi teeb liiga v\u00e4he, siis ei saa selle p\u00e4rast nutma j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Aga kuidas Venemaa ja Putin aru saaksid, et selle seltskonnaga ei ole m\u00f5tet ennast proovile panna?<\/p>\n
See ongi meie eesm\u00e4rk: et ta m\u00f5tleks, et NATO kirdenurgas on piisavalt tugevad relvaj\u00f5ud, mis peavad vastu, kuni aeglasem osa j\u00e4rele j\u00f5uab. See on eesm\u00e4rk, mida peame hoidma. Kindral Merilo arusaam on, et selline v\u00f5imekus peab meil igal ajahetkel olema. S\u00f5japidamine muutub ja sellega tuleb kogu aeg tegeleda.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4gi vajab lisaraha veel p\u00e4ris pikka aega. See tuleb millegi arvelt \u2013 saame sotsiaalkulusid v\u00e4hem teha. Kui kaua \u00fchiskond seda vastu v\u00f5tab?<\/p>\n
Kindral Herem on \u00f6elnud, et turvaline majanduskeskkond on see, kus me laseme venelased puruks enne, kui nad meie territooriumile j\u00f5uavad. Kaitsekulutused on osa meie stabiilsest majanduskeskkonnast. Kui investorid n\u00e4evad, et piirkond on v\u00f5imeline ennast kaitsma, siis ei ole p\u00f5hjust karta siin \u00e4ri teha.<\/p>\n
Ettev\u00f5tjad \u00fctlevad, et riigieelarvest on aru saada, kuhu raha kulub, aga mitte seda, kust see tuleb. V\u00f5etakse laenu, mis tuleb tagasi maksta. Milline on teie mure \u2013 kas Kristen Michal peaks ausalt v\u00e4lja \u00fctlema, kust raha tuleb?<\/p>\n
Kristen Michal kindlasti m\u00f5tleb, mis juhtub hetkel, kui turud hakkavad reageerima Eesti v\u00e4lisv\u00f5lale ja intressid l\u00e4hevad k\u00f5rgemaks. See hetk ei ole veel l\u00e4hedal, sest meie v\u00f5lakoormus ei ole veel v\u00e4ga suur, kuigi trend on hirmutav.<\/p>\n
Tihtipeale on mul k\u00fcsimus, miks me \u00fcldse raha teatud asjadele kulutame. Ma toetaks julgemalt toimetamist EAS-is \u2013 ideaaljuhul on meil seal ainult garantiifond ja majade soojustamise toetus. Mul on j\u00e4tkuvalt k\u00fcsimus n\u00e4iteks erivajadusega laste kohta: kui arstid, kool ja vanemad on n\u00f5us, miks peab ikka Rajaleidjas koosk\u00f5lastamas k\u00e4ima? Meil on ettev\u00f5tjate n\u00f5ukogu, aga kes vaatab erivajadusega lapsevanemale jalgu j\u00e4\u00e4vaid regulatsioone?<\/p>\n
Valitsus otsustas j\u00e4tta inimestele, kes teenivad \u00fcle 2100 euro, kuus 100 eurot rohkem k\u00e4tte. Mis tunne on olla v\u00f5itja?<\/p>\n
Mina olen alati tundnud vastutust ja toetanud erinevaid organisatsioone. Kui meie maksukoormus on 35 protsenti ja Euroopa keskmine 48 protsenti, siis see vahe ongi j\u00e4etud \u00fchiskonnale, et saaksime ise teha olulisi asju \u2013 toetada v\u00e4hiravifondi v\u00f5i pillifondi. Need on erinevad asjad, aga inimene saab ise valida. Ma kindlasti j\u00e4tkan seda praktikat.<\/p>\n
Kui ma m\u00f5tlen selle peale, et tulevikus, et riik v\u00f5tab minu eest v\u00f5lgu ja soovib, et see tagasi makstakse koos intressidega, siis t\u00f5en\u00e4oliselt peame me rohkem maksma. Meil s\u00fcveneb regionaalne ebav\u00f5rdsus, hariduslik kihistumine on iseseisvuse taastamisest \u00fcks suurimaid ja s\u00fcndivusega meil on tegelikult asjad ikka v\u00e4ga pahasti.<\/p>\n
Mul on neli last ja p\u00e4ris hea CV ja mitte keegi ei ole minu k\u00e4est k\u00fcsinud, et millest ma selle 35 aasta jooksul, kus ma olen lapsi kasvatanud ja t\u00f6\u00f6d teha \u00fcritanud, olen k\u00f5ige rohkem puudust tundnud. \u00c4kki need on n\u00e4iteks pikap\u00e4evar\u00fchmad, \u00e4kki on see lasteaed kus vanemad ei tunneks kohustust olla 16:55 juba kohal. \u00c4kki on need lasteaiar\u00fchmad, kus sa saad ka komandeeringusse minna, j\u00e4tta lapse sinna \u00fcheks-kaheks \u00f6\u00f6ks. Meil v\u00f5iks olla \u00fchiskond, mis ei vaataks sellele pahasti<\/p>\n
M\u00f5ned lihtsad n\u00e4ited,, mis tegelikult aitaksid inimestel aru saada, et vanemlusl\u00f5iv ei pea olema nii suur. Me peaks tegelema selle vanemlusl\u00f5ivuga meie \u00fchiskonnas.<\/p>\n
Kas v\u00f5i see, et et kui ma p\u00e4ris palju olen ka koos perega veetnud aega Kesk-Euroopas. Mul on kuidagi tunne, et mu lapsed on seal teretulnumad. Istud vaba\u00f5hukontserdil ja sinna on tehtud selline ala, mis v\u00e4ga ei sega kontserti kuulamist, kus v\u00e4ikest lapsed jooksevad kogu aeg m\u00e4est \u00fcles-alla ja
saavad hea f\u00fc\u00fcsilise vormi, aga vanemad naudivad kontserdi ja k\u00f5ik on rahul,
eks ole.<\/p>\n
\u00dchiskonnas on nii palju asju, mis ei ole raha, mida tegelikult saaks teha paremini, selleks et meil oleks rohkem lapsi.<\/p>\n
Mis teie soovitus on, kuidas s\u00fcndivusest ja juurdekasvu teemast r\u00e4\u00e4kida. Mulle tundub, et see on natukene probleemseks muudetud teema. Kusagilt kostuvad kohe h\u00e4\u00e4led, et \u00e4rge sundige naisi s\u00fcnnitama, aga tegelikult see tundub debati tapmisena. Probleem on, aga lahendused on ka olemas..<\/p>\n
Ei ole ju, ma just kirjeldasin tervet hulka lahendusi, mida Eesti riigis ei ole olemas. Vabandust, ei ole olemas. Ja neid lahendusi ei saa osta raha eest.<\/p>\n
Nende suunas saab ju liikuda?<\/p>\n
Saaks, aga mina t\u00e4na seda ei n\u00e4e. Seda debatti tuleb pidada, aga siis tulebki seda pidada mitte toonis, et miks meil on nii v\u00e4he lapsi, vaid et mida me saaks teha selleks, et neid lapsi oleks lihtsam administratiivselt toetada. Hakkame sellest peale, et et kui sul on neli last, siis sa oled neli korda olnud v\u00e4ga mures,
kas sa saad talle lasteaiakoha siis. Ja neli korda oled sa olnud mures, kas sa saad koolikoha, mis on vastavalt sinu soovile kodul\u00e4hedane v\u00f5i v\u00f5ib-olla sul on m\u00f5ni teine ambitsioon. Need on k\u00f5ik sellised mured, mida tegelikult peaks saama paremini lahendada.<\/p>\n
V\u00f5i kui sul on laps haige, siis n\u00e4iteks on maailmas riike, kes pakuvad sellisel juhul lapsevanemale v\u00f5imaluse kutsuda med\u00f5de koju, mitte t\u00e4ishinna eest, vaid doteeritud viisil. Ise saad sa minna t\u00f6\u00f6le. Veel \u00fcks n\u00e4ide, minu lapsed k\u00e4isid Luksemburgis s\u00f5imes. Seal oli t\u00e4iesti tavaline, et laps, kes oli juba r\u00f5\u00f5mus ja paranenud v\u00f5ttis oma antibiootikumid kaasa ja l\u00e4ks lasteaeda nendega.<\/p>\n
S\u00fcgisel on presidendivalimised. Kas Kadrioru tee t\u00f5mbab tagasi?<\/p>\n
Ma \u00fcldiselt ei oska sellel teemal \u00fcldse kaasa r\u00e4\u00e4kida. Sellega peab tegelema riigikogu, ma ei suhestu sellega.<\/p>\n
Aga kui Lauri Hussar tuleb teie juurde 68 allkirjaga ja \u00fctleb, et ainult jah-s\u00f5na on puudu. Kas te annaksite talle selle jah-s\u00f5na?<\/p>\n
68 [h\u00e4\u00e4lt] ei ole kindlasti piisav. Eelmine kord oli mul h\u00e4\u00e4li vist 90 ja tuli 80. Samad probleemid olid ka Alar Karisel, nii et 68 h\u00e4\u00e4lt ei ole meie riigikogus veel mitte mingisugune valuuta, see on \u00fcks asi.<\/p>\n
Teiseks on poliitikud mulle \u00f6elnud, et Washingtonis ja Davosis oleks tore, kui meil oleks Kaljulaid, aga siseriiklikult on ta jube t\u00fc\u00fctu. Seet\u00f5ttu r\u00e4\u00e4givad minuga sellel teemal ainult ajakirjanikud.<\/p>\n
Kas kahetsete ka seda, et olete suhteliselt “t\u00fc\u00fctu”?<\/p>\n
Et kas siis oleks parem olla vait, et siis saad kauem oma koha peal istuda? No nii vana ma ka ei ole, et toolist lahti ei suudaks lasta.<\/p>\n
Aga miks muutuvad m\u00f5ned poliitikud selliseks? <\/p>\n
Demokraatia p\u00fcsib julgetel inimestel. Presidendi, \u00f5iguskantsleri ja riigikontrol\u00f6ri \u00fclesanne on julgelt kaitsta demokraatiat ja isikuvabadusi ning \u00f6elda, kui toimub raha raiskamine. Soovitan valijal vaadata, et valitaks julgeid inimesi.<\/p>\n
Muuseas, mitmed poliitikud ja ametnikud valmistuvad t\u00e4na Urmas Reinsalu v\u00f5imule tulekuks. P\u00fc\u00fctakse m\u00f5elda skeeme, kuidas seadusi “Reinsalu-kindlaks” teha. Kui arukaks te seda peate, et valimisi niimoodi kadetakse, et p\u00fc\u00fctakse mingeid kaitsem\u00fc\u00fcre rajada?<\/p>\n
M\u00f5ttetu ajaraisk. Iga seadust saab muuta. On asju, millega ma ei ole n\u00f5us, ja asju, mis on viinud meid makromajanduslikult halvemasse kohta. Kui riigiv\u00f5lg j\u00e4tkab kasvamist, tuleb v\u00e4line maailm ja \u00fctleb, et nii edasi ei saa.<\/p>\n
On teil ettekujutus, ida t\u00e4hendab spordile ja laiemalt kultuurile see, et veebikasiinodelt j\u00e4eti maksuraha kogumata?<\/p>\n
Esiteks on Kultuurkapitali spordiosa mikroskoopiline. Teiseks suudab Rahandusministeerium hinnata maksumuutuste m\u00f5ju paremini kui EOK. Valdavalt rahastatakse sporti riigieelarvest, mitte ainult hasartm\u00e4ngumaksust.<\/p>\n
Ja hea uudis on see, et \u00fckski taliol\u00fcmpiam\u00e4ngude medal ei j\u00e4\u00e4 selle raha taha?<\/p>\n
Vot seda n\u00fc\u00fcd k\u00fcll ei saa juhtuda, jah loomulikult. Meie koondis on v\u00e4lja kuulutatud, varustuse kastid on Ol\u00fcmpiakomitee n\u00f5upidamise ruumist.
See n\u00e4eb v\u00e4lja nagu p\u00e4kapiku t\u00f6\u00f6tuba ja ma arvan, et meie sportlased l\u00e4hevad hea tujuga ning teevad h\u00e4id sooritusi.<\/p>\n
See on muidugi naljakas, kuidas edu spordis on defineeritud ainult l\u00e4bi medalite. Mulle meenub ka \u00fcks legendaarne intervjuu. Marko Kaljuveer, toonane Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu sporditoimetuse juht, k\u00fcsis Londoni ol\u00fcmpiam\u00e4ngude avamisel toonaselt presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt, et: noh, et mis see \u00f5nnestumine on? Ta ise defineeris selle niimoodi, et et kui tuleb medal on h\u00e4sti, kui kaks, siis on suurep\u00e4rane, ja kui kolm, siis on \u00fcle ootust h\u00e4sti, Kui klassikud on defineerinud edu spordis, siis kas te olete sellega n\u00f5us, et kaks on suurep\u00e4rane ja \u00fcks on h\u00e4sti?<\/p>\n
Ma pigem \u00fctleksin, et kui sportlane teeb oma parima soorituse, siis koht s\u00f5ltub juba teistest. Loomulikult on medal laiemale avalikkusele oluline ja tekitab emotsiooni. See on omav\u00e4\u00e4rtus \u2013 tulla korraks v\u00e4lja geopoliitilisest reaalsusest ja tunda r\u00f5\u00f5mu spordisaavutuse \u00fcle.<\/p>\n
Venemaa sportlased on ka ol\u00fcmpial kohal. Oma lippu nad lehvitada ei saa,
aga see p\u00e4ev saabub \u00fcha l\u00e4hemale. On see paratamatu?<\/p>\n
Kirjutasime Balti ol\u00fcmpiakomiteede presidentidega ROK-ile kirja, aga meile \u00f6eldi p\u00f5him\u00f5tteliselt, et minge metsa. See ei t\u00e4henda, et me v\u00f5itlust edasi ei pea. Spordi administratiivne s\u00fcsteem on seda v\u00f5itlust kaotamas, aga me ei loobu ilma v\u00f5itluseta.<\/p>\n
Kui Eesti sportlane satub siiski venelasega m\u00f5nes mat\u0161is kokku, siis mida me praegu teeme? Lubame ikkagi ju selle v\u00f5istluse \u00e4ra v\u00f5idelda ja v\u00f5ita?<\/p>\n
Nagu ma Spordiaasta T\u00e4htede galal \u00fctlesin, siis: paneme sinise-kollase lindi juustesse ja katsume v\u00f5ita. See, et sportlane sellesse olukorda satub, ei ole tema s\u00fc\u00fc. See on meie s\u00fc\u00fc, kes me ei ole suutnud seda asja \u00e4ra hoida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Me r\u00e4\u00e4gime muutunud maailmast ja meist selles. Kas n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks ongi k\u00e4es see olukord, millest Kremlist saabudes r\u00e4\u00e4kisite,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":94641,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,33136,324,37,33,35,34,36,31,32,21,12879,46012,28,29,95,1555,19,25,18617,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-94640","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-davos","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-j-d-vance","tag-kersti-kaljluaid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mark-carney","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendi-valimine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115968025894069639","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94640","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94640"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94640\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/94641"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94640"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=94640"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=94640"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}