{"id":94673,"date":"2026-01-27T17:05:16","date_gmt":"2026-01-27T17:05:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/94673\/"},"modified":"2026-01-27T17:05:16","modified_gmt":"2026-01-27T17:05:16","slug":"putiniga-raakimine-ei-ole-rahustrateegia-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/94673\/","title":{"rendered":"Putiniga r\u00e4\u00e4kimine ei ole rahustrateegia \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

Tegelikult on need mured eksisteerinud kaua aega ja vaevalt oleks Euroopa eril\u00e4bir\u00e4\u00e4kija<\/a> esile toomine usaldusv\u00e4\u00e4rne kaitse s\u00e4\u00e4rase stsenaariumi vastu. Pealegi teeb juba avalik arutelu selle \u00fcle, kes mainitud rolli v\u00f5iks enda kanda v\u00f5tta, nii Euroopale kui ka Ukrainale praegu enam kahju kui kasu.<\/p>\n

Emmanuel Macron t\u00f5statas<\/a> idee taastada Euroopa Liidu diplomaatiline kontakt Kremliga esimest korda pika aja j\u00e4rel avalikult kuu aja eest, 2025. aasta detsembris. V\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et see juhtus vahetult p\u00e4rast seda, kui Prantsusmaa president viimasel hetkel loobus toetamast Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula van der Leyeni algatust Venemaa k\u00fclmutatud varad Ukrainale \u00fcle anda. <\/p>\n

See tagasit\u00f5mbumine oli teravas vastuolus Macroni k\u00f5igest kaks kuud varasema seisukohaga. Oktoobris toetas ta k\u00fclmutatud Vene riigivarade kasutuselev\u00f5tmist Ukraina h\u00fcvanguks ega esitanud vastuv\u00e4iteid kuni detsembris Br\u00fcsselis peetud tippkohtumiseni. Diplomaatilistes ringkondades k\u00f5neldi isegi, et Pariisi sammu tajuti<\/a> Berliinis reetmisena.<\/p>\n

Tulemusena valis Euroopa Liit niinimetatud B-plaani, mille j\u00e4rgi kogutakse kaheks aastaks vajaminevad 90 miljardit eurot laenu abil. Aga seegi valik n\u00e4ib \u00c9lys\u00e9e palee jaoks problemaatiline olevat. Prantsusmaal on riigiv\u00f5lg juba niigi suur, mist\u00f5ttu igasugune kasv annab opositsioonierakondadele lisamoona Macroni valitsuse r\u00fcndamiseks. Tema poliitiline positsioon on viimastel aastatel j\u00e4\u00e4nud \u00e4\u00e4rmiselt hapraks.<\/p>\n

Macroni Vene hetk<\/p>\n

Paradoksaalsel moel on just n\u00fc\u00fcd tekkinud soodsad tingimused, et s\u00fcvendada Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat \u2013 seda ideed on Macron propageerinud<\/a> juba v\u00e4hemalt 2017. aastast saati. Venemaa Ukrainasse tungimise ja Euroopa vastu peetava h\u00fcbriids\u00f5ja ning Donald Trumpi Ameerika \u00dchendriikide v\u00e4lispoliitika prioriteetide radikaalse \u00fcmberkorraldamise<\/a> taustal ei n\u00e4hta kaitsekulutuste j\u00e4rsku t\u00f5usu enam liigsena, vaid sammuna, milleks oleks ammu aeg olnud. Samuti on tagasi<\/a> p\u00e4evakorras Euroopa armee loomise idee.<\/p>\n

\n

Macroni seisukohad Euroopa strateegilise autonoomia kohta on tublisti v\u00e4hem ambitsioonikad, kui need v\u00f5ivad tunduda.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Tegelikkuses on Macroni seisukohad Euroopa strateegilise autonoomia kohta tublisti v\u00e4hem ambitsioonikad, kui need v\u00f5ivad tunduda. Need ei puuduta mitte Euroopa s\u00f5jalise j\u00f5u v\u00f5i geopoliitilise kaalu tegelikku tugevdamist, vaid pigem on asi s\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamises Ameerika \u00dchendriikidest, jaotades selle s\u00f5ltuvuse \u00fcmber teiste \u201ev\u00f5imukeskuste\u201c, sealhulgas Venemaa ja Hiina vahel. Isegi p\u00e4rast seda, kui Venemaa alustas t\u00e4iemahulist s\u00f5da, s\u00e4ilitas<\/a> ta kontakti Putiniga kauem kui enamik Euroopa liidreid \u2013 kuni augustini 2022. Ta \u00f5hutas<\/a> l\u00e4\u00e4nt mitte alandama Venemaad Ukrainas ja otsis<\/a> viise kaasata Hiinat probleemi vahendamisse, hoolimata sellest, et kulisside taga m\u00e4ngis Peking sisuliselt Moskva kasuks.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes teeb k\u00f5ik see Pariisist \u00fche n\u00f5rgema l\u00fcli Euroopa ridades ja Kremlis loetakse seda kutseks tingida Euroopa julgeoleku ja Ukraina suver\u00e4\u00e4nsuse \u00fcle. Seet\u00f5ttu kuulutaski<\/a> Putin otsemaid valmisolekut pidada dialoogi just nimelt Emmanuel Macroniga.<\/p>\n

Dialoogi taasavamise ohud<\/p>\n

\u00dcleskutsete juures taasalustada kontakte Kremliga torkab silma, et neis puudub selge eesm\u00e4rgitunnetus. K\u00fcsimusele, miks on sellist kaasatust vaja, oleks lihtsam vastata, kui Venemaa oleks vaenutegevuse l\u00f5petanud ja Putin siiralt valmis l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama. Selle asemel on asjad arenenud risti vastupidises suunas. Venemaa j\u00e4tkab massiivseid l\u00f6\u00f6ke Ukraina linnade pihta ja paneb s\u00fcstemaatiliselt toime s\u00f5jakuritegusid tsiviilelanike vastu. Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i, ehkki ta pole Macroni algatust avalikult t\u00f5rjunud, kordas<\/a> hiljuti uuesti, et Putin ei ole huvitatud rahust, vaid Ukraina edasisest h\u00e4vitamisest.<\/p>\n

Putiniga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kogemusi on juba k\u00fcllaldaselt ja ausalt \u00f6elda ei saa neid pidada edukaks. Viimase aasta kestnud kontaktide jooksul pole ei Donald Trump \u2013 kes lubas<\/a> Vene-Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petada 24 tunniga \u2013 ega tema meeskond suutnud Kremlilt ainsatki j\u00e4releandmist v\u00e4lja pigistada. Moskva keeldub kompromissidest ja j\u00e4tkab panuste t\u00f5stmist. Euroopa erisaadiku nimetamine seda loogikat \u00f5igupoolest ei muudaks.<\/p>\n

Kontaktide taastamine Euroopa ja Kremli vahel tooks praegustes oludes paratamatult kaasa v\u00f5rdlusi Donald Trumpi l\u00e4henemisviisiga ja Kiievis v\u00f5idaks seda pidada Ukrainast eemaldumiseks. Putiniga dialoogi algatades tegi Trump selgeks, et \u00f5iglane ja kestev rahu Ukrainas ei ole USA jaoks enam esmat\u00e4htis. Ta n\u00e4itas \u00fcles ka valmisolekut maha kaubelda Ukraina iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus ning Euroopa julgeolek, et saavutada \u201ekiire tehing\u201c ja naasta tavasuhtluse juurde Moskvaga. Sisuliselt n\u00e4hakse<\/a> Macroni algatust alternatiivina \u00f5iglase rahulepingu saavutamisele. Selle aluseks n\u00e4ib olevat s\u00f5num: kui s\u00f5da ei \u00f5nnestu l\u00e4hikuudel peatada, tuleks Euroopal Putiniga kokkuleppele j\u00f5uda tema tingimustel.<\/p>\n

Surve, mitte jutt<\/p>\n

Praeguses olukorras on Euroopa t\u00f5mbamine vaidlusse selle \u00fcle, kes peaks teda esindama l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Putiniga, ennatlik ja kahjulik. S\u00e4\u00e4rane arutelu iseenesest annaks m\u00e4rku Euroopa n\u00f5rkusest ja julgustaks Moskva p\u00fc\u00fcdeid Euroopa \u00fchtsust \u00f5\u00f5nestada. Kui Kreml soovib Euroopa Liiduga r\u00e4\u00e4kida, on juba olemas Euroopa Komisjoni president Ursula van der Leyen, Euroopa \u00dclemkogu eesistuja Ant\u00f3nio Costa ja isegi v\u00e4lisasjade ja julgeolekupoliitika k\u00f5rge esindaja Kaja Kallas. Kahjustada Euroopa Liidu institutsioonilisi raame v\u00f5i luua paralleelseid struktuure lihtsalt seep\u00e4rast, et Vene diktaatorile Euroopa Liidu praegune juhtkond ei meeldi, on vastuv\u00f5etamatu.<\/p>\n

\n

Euroopa t\u00f5mbamine vaidlusse selle \u00fcle, kes peaks teda esindama l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Putiniga, on ennatlik ja kahjulik.<\/p>\n<\/blockquote>\n

President Macron on varem \u00f6elnud<\/a>, et Prantsusmaa p\u00fc\u00fcab seada Ukraina positsioonile, \u201emis lubab rahu \u00fcle l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida parimatel tingimustel\u201c, samal ajal kui Giorgia Meloni on r\u00f5hutanud<\/a>, et Itaaliast ei saa kunagi n\u00f5rka l\u00fcli L\u00e4\u00e4ne liidus Venemaa agressiooni vastu. Kui Pariis ja Rooma j\u00e4\u00e4vad nendele lubadustele kindlaks, peab prioriteediks olema Venemaa-vastaseid sanktsioone edasi karmistada ja oluliselt suurendada toetust Ukrainale.<\/p>\n

Selles m\u00f5ttes v\u00f5iksid nii Prantsusmaa kui ka Itaalia praegusest m\u00e4rksa enam panustada. Ukraina toetuseks eraldatud SKP osakaalu poolest p\u00fcsivad<\/a> nad Euroopas mahaj\u00e4\u00e4jate seas, vastavalt vaid 0,291 ja 0,145 protsenti. Just nende n\u00e4itajate mitmekordne suurendamine ja mitte rutakas naasmine l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste juurde Vladimir Putiniga tugevdaks Euroopa julgeoleku arhitektuuri ja avaks viimaks ometi tee \u00f5iglase rahu suunas Ukrainas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tegelikult on need mured eksisteerinud kaua aega ja vaevalt oleks Euroopa eril\u00e4bir\u00e4\u00e4kija esile toomine usaldusv\u00e4\u00e4rne kaitse s\u00e4\u00e4rase stsenaariumi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":94674,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,8130,28,29,95,19,25,23,24,262,22,20,5843,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-94673","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liit","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kaitse-ja-julgeolek","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-ukraina","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-valispoliitika","31":"tag-venemaa","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115968155505587779","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94673","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94673"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94673\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/94674"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94673"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=94673"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=94673"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}