{"id":94780,"date":"2026-01-27T19:52:16","date_gmt":"2026-01-27T19:52:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/94780\/"},"modified":"2026-01-27T19:52:16","modified_gmt":"2026-01-27T19:52:16","slug":"kairi-tamuri-meil-pole-vaja-os-i-parast-lahinguid-pidada-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/94780\/","title":{"rendered":"Kairi Tamuri: meil pole vaja \u00d5S-i p\u00e4rast lahinguid pidada | Arvamus"},"content":{"rendered":"

V\u00f5ib-olla ei seisne meie praegune rahutus<\/a> mitte \u00fcksikutes s\u00f5nades, vaid soovis, et eesti keelel oleks j\u00e4tkuvalt n\u00e4htav s\u00fcmbol. Seni on selleks olnud \u00d5S. Aga s\u00fcmbol ei pea olema kivisse raiutud raamat. S\u00fcmbol v\u00f5ib olla ka elav s\u00fcsteem, miski, mille sees ja mille kaudu me olemas oleme, kirjutab Kairi Tamuri.<\/p>\n

Eestlaste jaoks on p\u00fchad kaks asja: laulupidu ja \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat. Nendesse on juured ajanud meie eneseteadvus ja maailmam\u00f5istmine, neis on hoiul meie olemasolu.<\/p>\n

Kui miski on inimestele p\u00fcha, siis on see eriline ja puutumatu ning iga katse p\u00fchaks peetava juures midagi muuta tekitab tugevaid tundeid. Nii on l\u00e4inud ka uue eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatuga (\u00d5S).<\/p>\n

Kui K\u00f5netoru 7. jaanuaril sotsiaalmeediasse \u00d5S-i-teemalise postituse<\/a> tegi, ei osanud ilmselt keegi arvata, et sellest saab alguse rahvuslik pahameeletorm. Paljudel tekkis tunne, et eesti keelt on hakatud k\u00e4rpima ja puhastama ning et \u00d5S-i koostajad Eesti Keele Instituudist (EKI) on asunud j\u00f5uga inimeste keelekasutust muutma.<\/p>\n

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross algatas seepeale 22. jaanuaril petitsiooni<\/a>, mis n\u00f5uab, et vanad ja ausad eestikeelsed s\u00f5nad “munn”, “m\u00f6lakas” ja “tibla” leiaksid taas tee \u00d5S-i ning eesti kirjakeelde. Kuku raadio “Keskp\u00e4evatunnis”<\/a> (24.01.2026) j\u00f5udsid saatejuhid lausa selleni, et nimetasid EKI tegevust keelefa\u0161ismiks (ja soovisid seda s\u00f5na j\u00e4rgmises \u00d5S-is n\u00e4ha). Muidugi s\u00e4riseb teema ka sotsiaalmeedias ning inimesed on nimetatud s\u00f5nade \u00d5S-ist kadumise p\u00e4rast n\u00f6rdinud.<\/p>\n

Kui ma petitsiooni n\u00e4gin, arvasin, et tegu on naljaga. Aga kui ma “Keskp\u00e4evatundi” kuulasin, siis sain aru, et asi on l\u00e4inud \u00fcle v\u00f5lli ja igasugune arukuse piir on \u00fcletatud. Abi ei olnud ka EKI antud kommentaaridest<\/a>. Koer on jooksu pannud ning konti tema hammaste vahelt nii kergelt enam k\u00e4tte ei saa. Kuid ma teen proovi.<\/p>\n

Kui k\u00fcsin loengutes \u00fcli\u00f5pilastelt, et milliseid keeleallikaid nad kasutavad, siis tuleb \u00fcldjuhul vastuseks EKI. Kui \u00fctlen, et EKI on asutus, ning palun neil loetleda allikaid nimepidi, j\u00e4\u00e4dakse h\u00e4tta. \u00dchte s\u00f5naraamatut siiski teatakse \u2013 \u00d5S-i.<\/p>\n

Mis see \u00d5S siis on? Paljude jaoks on see raamat, kus on kirjas \u00f5ige eesti keel. \u00d5S aga ei ole terve kirjakeele s\u00f5naraamat, selles esitatakse \u00fcldjuhul k\u00f5igest 2\u20133 protsenti kasutusel olevatest eesti keele s\u00f5nadest.<\/p>\n

“Selleks, et meie keelekasutus vastaks kirjakeele normile, peame seda teadlikult korrigeerima ning sageli paluma abi keeletoimetajatelt.”<\/p>\n

Lisaks ei ole olemas \u00f5iget v\u00f5i valet eesti keelt. \u00d5ige all m\u00f5istetakse \u00fcldjuhul eesti kirjakeele normile vastavat keelt. Kuid normitud kirjakeel on vaid \u00fcks variant eesti keelest, see on kokkuleppeline ning p\u00e4rismaailmas seda p\u00f5him\u00f5tteliselt ei eksisteeri. Selleks, et meie keelekasutus vastaks kirjakeele normile, peame seda teadlikult korrigeerima ning sageli paluma abi keeletoimetajatelt. Oma igap\u00e4evaelus me kirjakeele normi nii rangelt ei j\u00e4rgi ja seda pole vajagi. Kirjakeele normist kinnipidamist eeldame eesk\u00e4tt ametlikus ja avalikus suhtluses.<\/p>\n

Kui varasemalt oli \u00d5S-il veidi laiem otstarve ning seep\u00e4rast leidus seal ka murdelist s\u00f5navara, vulgarisme jms, siis uue, \u00d5S 2025 funktsioon on t\u00e4psustunud, see esitab peamiselt neutraalse keele ja ametliku suhtluse ehk ametikeele infot ja s\u00f5navara. Miks just ametikeele? Aga sellep\u00e4rast, et keeleseadus<\/a> n\u00f5uab ametikeeles kirjakeele normi j\u00e4rgimist ja \u00d5S on eesti kirjakeele normi rakendamise korra<\/a> j\u00e4rgi eesti kirjakeele normi alus. Muude valdkondade keelekasutuse kohta keeleseaduses sellist n\u00f5uet ei ole.<\/p>\n

Kuna uue \u00d5S-i eesm\u00e4rk<\/a> on esitada peamiselt neutraalset s\u00f5navara ja anda infot ametikeele kohta, siis on ju t\u00e4iesti m\u00f5istlik, et \u00d5S-i fookuses on “maksuk\u00fc\u00fcr”, mitte “munn”. Ei tasu n\u00e4ha ka poliitilisi tagam\u00f5tteid selles, kui vanade ausate vulgarismide asemel troonivad \u00d5S-is n\u00fc\u00fcd b\u00fcrokraatlikud uudiss\u00f5nad, sest \u2013 tuletades uuesti meelde \u00d5S-i funktsiooni \u2013 s\u00f5naraamatu r\u00f5huasetus on neutraalsel ja ametisuhtluses kasutataval keelel ning viimases on sellised s\u00f5nad nagu kerksuskeskus, sinimajandus ja k\u00f5nnikoosolek v\u00e4gagi kasutusel (erinevalt m-t\u00e4hega algavatest v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4nud vulgarismidest).<\/p>\n

Kui \u00d5S 2025 on pigem ametliku suhtluse s\u00f5naraamat, siis kus on kirjas \u00fclej\u00e4\u00e4nud eesti keel?<\/p>\n

Eesti keel kogu oma ilus ja valus, \u00f5ites ja rikkuses on \u00fcleval EKI \u00fchends\u00f5nastikus (\u00dcS), mis asub S\u00f5naveebi portaalis<\/a>. \u00dcS-is on olemas k\u00f5ikm\u00f5eldavad eesti keeles kasutusel olevad s\u00f5nad ning neid lisandub sinna kogu aeg juurde. Samuti ajakohastatakse pidevalt m\u00e4rks\u00f5nadega seotud keeleinfot (nt t\u00e4hendusi). Lisaks on EKI v\u00e4lja andnud hulga muidki s\u00f5naraamatuid (nt eesti murrete s\u00f5naraamat, Eesti kohanimeraamat) ning S\u00f5naveebis on \u00dcS-ile lisaks k\u00f5iksugu erialas\u00f5nastikke ja terminibaase, kokku \u00fcle 160. Ainult loetagu!<\/p>\n

“Keskp\u00e4evatunni”<\/a> saates v\u00f5rdles Priit H\u00f5bem\u00e4gi \u00d5S-i omaaegse suurteose ehk Wiedemanni s\u00f5naraamatuga ning v\u00e4itis, et viimase k\u00f5rval kahvatuvad k\u00f5ik \u00d5S-id. Aga \u00d5S pole kunagi olnud m\u00f5eldud asendama Wiedemanni s\u00f5naraamatut.<\/p>\n

\u00d5S sai \u00fcle saja aasta tagasi alguse vajadusest \u00fchtlustada avalikku keelekasutust ning alguses oli plaanis v\u00f5tta \u00d5S-i ainult need s\u00f5nad, mille \u00f5igekirjutus v\u00f5i s\u00f5nakuju keelekasutuses k\u00f5ikusid. Wiedemanni s\u00f5naraamatuga tulnuks v\u00f5rrelda \u00dcS-i ning sel juhul ei kahvatuks miski. Me v\u00f5ime olla r\u00f5\u00f5msad ja rahul, sest eesti keel elab ja k\u00e4rab endiselt. Seega pole vaja pahandada, kuna miski pole eesti keelest kustutatud, k\u00f5ik s\u00f5nad on kenasti alles. Lihtsalt tuleb teada, kust neid otsida.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla ei seisne meie praegune rahutus mitte \u00fcksikutes s\u00f5nades, vaid soovis, et eesti keelel oleks j\u00e4tkuvalt n\u00e4htav ja k\u00e4egakatsutav s\u00fcmbol. Seni on selleks olnud \u00d5S. Aga s\u00fcmbol ei pea olema kivisse raiutud raamat. S\u00fcmbol v\u00f5ib olla ka elav s\u00fcsteem, miski, mille sees ja mille kaudu me olemas oleme.<\/p>\n

Me ei pea \u00d5S-i p\u00e4rast lahinguid pidama. Me peame \u00f5ppima eristama s\u00f5naraamatute rolle ja v\u00f5tma aega, et endale need selgeks teha. Kui me tahame, et eesti keel kestaks, siis ei hoia me teda elus mitte vihastades, vaid kasutades. V\u00f5ib-olla on aeg nihutada oma p\u00fcha fookust mitte \u00fchele raamatule, vaid keelele endale. Elavale, muutlikule ja visa loomuga eesti keelele.<\/p>\n