{"id":95055,"date":"2026-01-28T07:25:16","date_gmt":"2026-01-28T07:25:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/95055\/"},"modified":"2026-01-28T07:25:16","modified_gmt":"2026-01-28T07:25:16","slug":"puuduliku-taristu-ja-suurriikide-huvita-jaavad-groonimaa-rikkused-maapoue-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/95055\/","title":{"rendered":"Puuduliku taristu ja suurriikide huvita j\u00e4\u00e4vad Gr\u00f6\u00f6nimaa rikkused maap\u00f5ue | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Maailma suurim saar Gr\u00f6\u00f6nimaa on t\u00f5usnud taaskord suurriikide huviorbiiti. P\u00f5hjuseks pole vaid saare strateegiline asukoht, vaid ka maap\u00f5ues peituv kraam. TT\u00dc geoloogid Alvar Soesoo ja Rutt Hints kinnitavad, et saare erakordne geoloogiline ehitus v\u00f5iks katta Euroopa haruldaste muldmetallide n\u00f5udluse nii m\u00f5nekski ajaks. Rikkuste kasutuselev\u00f5tt on aga keerulisem, kui esmapilgul paista v\u00f5ib.<\/p>\n

Geoloogiline lotov\u00f5it<\/p>\n

Gr\u00f6\u00f6nimaa geoloogiline potentsiaal tuleneb saare pikast ja mitmekesisest arenguloost, mis ulatub miljardite aastate taha. Tallinna Tehnika\u00fclikooli vanemteadur Rutt Hintsi s\u00f5nul moodustab Gr\u00f6\u00f6nimaa tuuma v\u00e4ga vana kontinentaalne maakoor, mis on \u00fcks iidsemaid maakooreplokke planeedil.<\/p>\n

Saare vanimad kivimid asuvad Isua rohekivimi v\u00f6\u00f6ndis ja nende vanuseks hinnatakse 3,8 miljardit aastat. Eriliseks teeb piirkonna asjaolu, et iidsed kivimid pole aja jooksul \u00fcleliia tugevalt moondunud. See v\u00f5imaldab Gr\u00f6\u00f6nimaal uurida Maa k\u00f5ige vanemate s\u00e4ilinud kontinentide osi.<\/p>\n

N\u00e4iteks p\u00e4rinevad just sellest varasest perioodist ehk arhaikumist piirkonna v\u00f6\u00f6dilised rauamaagid ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed kullavarud. See t\u00e4hendab, et Gr\u00f6\u00f6nimaa varane kuld tekkis ajastul, mil Maa sisemus oli oluliselt kuumem ja t\u00e4nap\u00e4evane laamtektoonika polnud veel v\u00e4lja kujunenud. Hintsi s\u00f5nul olid need ainulaadsed tingimused kriitilise t\u00e4htsusega: “T\u00e4nu sellele kujunesidki v\u00e4lja maagit\u00fc\u00fcbid, mida pole hiljem enam juurde tekkinud”.<\/p>\n

Mandrite rebenemine<\/p>\n

Nagu t\u00e4helepanelik lugeja v\u00f5ib eeldada, pole Gr\u00f6\u00f6nimaa alati olnud ka \u00fcksik saar keset ookeani. Professor Alvar Soesoo selgitas, et Gr\u00f6\u00f6nimaa kuulus geoloogiliselt pikka aega P\u00f5hja-Ameerika koosseisu, moodustades sellega \u00fchtse kontinendi. Viimane murdepunkt saabus umbes 60 miljonit aasta eest, kui vahev\u00f6\u00f6st kerkis \u00fcles nn kuum t\u00e4pp. Sama geoloogiline n\u00e4htus k\u00fctab t\u00e4nap\u00e4eval Islandi vulkaane. See tohutu soojusenergia avas tee P\u00f5hja-Atlandi ookeani tekkeks, rebides Gr\u00f6\u00f6nimaa lahti nii Kanadast, \u0160otimaast kui ka Norrast.<\/p>\n

Just see iidne \u00fchendus Skandinaaviaga ongi p\u00f5hjus, mis innustab geolooge lootusrikkalt Gr\u00f6\u00f6nimaa suunas vaatama. “Kui teame, et Rootsi ja Soome on maavarade poolest v\u00e4ga rikkad, siis v\u00f5ib sama eeldada ka Gr\u00f6\u00f6nimaa kohta,” t\u00f5des Soesoo.<\/p>\n

Veelgi olulisemad on aga s\u00fcndmused, mis muutsid geoloogiliselt ainulaadseks Gr\u00f6\u00f6nimaa l\u00f5unaosa. T\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogiajanu taltsutamiseks on kriitilise t\u00e4htsusega sealsed haruldased muldmetallid. T\u00e4psemalt vallandas nende maardlate tekke mandri rebenemine ehk riftistumine, mille k\u00e4igus s\u00fcndisid haruldased kaaliumirikkad leelismagmad.<\/p>\n

Erinevalt tavalistest magmadest, mis tekivad vahev\u00f6\u00f6 ulatuslikul \u00fclessulamisel, toimis seal Hintsi s\u00f5nul teistsugune mehhanism: “Nende eriliste magmade puhul sulas \u00fcles vaid v\u00e4ga v\u00e4ike kogus vahev\u00f6\u00f6kivimitest ning tekkisid haruldased magmat\u00fc\u00fcbid”. Just see geoloogiline erip\u00e4ra rikastas magmat n\u00e4iteks nioobiumi ja lantanoididega. Kuuma t\u00e4pi m\u00f5ju oli aga mandrite liigutamisest laiem. Sellega kaasnenud intensiivne vulkanism ja basalditeke panid aluse protsessile, kus magmast eraldusid sulfiidsed sulamid. Tagaj\u00e4rjeks olidki Gr\u00f6\u00f6nimaa nikli-, vase- ja plaatinamaardlad.<\/p>\n

Lihtsustatult \u00f6eldes l\u00f5id need keerulised geoloogilised s\u00fcndmused signatuuri, mis praegu iga kaevandusfirma juhi suu vett jooksma paneb \u2013 Gr\u00f6\u00f6nimaa maap\u00f5ues istuvad k\u00f5rvuti nii klassikalised t\u00f6\u00f6stus- ja v\u00e4\u00e4ris- kui ka haruldased muldmetallid.<\/p>\n

Gr\u00f6\u00f6nimaa pinnas. Autor\/allikas: Annie Spratt\/Unsplash License<\/p>\n

Mida geoloogiline mitmekesisus praktikas t\u00e4hendab?\u00a0<\/p>\n

Ehkki ka nikkel, raud ja vask on t\u00e4nap\u00e4eval olulised, ihalevad huvilised peamiselt just Gr\u00f6\u00f6nimaa haruldaste muldmetallide j\u00e4rele. Professor Alvar Soesoo selgitas, et sellesse gruppi loetakse tavaliselt 17 elementi, mis moodustavad omakorda t\u00e4nap\u00e4evase tipptehnoloogia vundamendi. “Tegemist on elementidega, mis on h\u00e4davajalikud kogu meie k\u00f5rgtehnoloogias \u2013 alates arvutitest, ekraanidest ja telefonidest kuni magnetite ja tuulikute tootmiseni,” loetles Soesoo.\u00a0<\/p>\n

N\u00e4iteks vajatakse neod\u00fc\u00fcmi nii tuulikute ehitamisel kui ka laserite valmistamisel. Lantaan ja tseerium leiavad kasutust klaasit\u00f6\u00f6stuses ja katal\u00fcsaatoritena. Raskemate muldmetallide hulka kuuluv samaarium on samas oluline tuumatehnoloogias.<\/p>\n

Nende ressursside kasutuselev\u00f5tt seisab aga vastamisi keeruka loodusliku v\u00e4ljakutsega. Needsamad haruldased geoloogilised protsessid, mis rikastasid kivimeid vajalike muldmetallidega, t\u00f5stsid neis ka uraani sisaldust.<\/p>\n

Rutt Hintsi s\u00f5nul kogunesid need elemendid samades protsessides ja on n\u00fc\u00fcd kivimites lahutamatult seotud. Seet\u00f5ttu esinebki enamikes Gr\u00f6\u00f6nimaa haruldaste muldmetallide leiukohtades kaasuva komponendina uraan. “Paraku rikastub sellistes s\u00fcsteemides sageli ka uraan, mis muudab haruldaste muldmetallide maakide v\u00e4\u00e4rindamise raskemaks \u2013 tuleb tegeleda ka radioaktiivsete elementidega,” nentis Hints.<\/p>\n

Olukord muutus veelgi keerulisemaks 2021. aastal, kui Gr\u00f6\u00f6nimaa valitsus keelas uraanimaagi uuringud. Keskkonnahoiust ja ohutuskaalutlustest kantud otsus peatas mitmed projektid, mille juures oli uraan osutunud oluliseks kaasnevaks komponendiks.<\/p>\n

Soesoo t\u00f5i n\u00e4itena L\u00f5una-Gr\u00f6\u00f6nimaa Kvanefjeldi piirkonna. Tegemist on \u00fche maailma perspektiivikama leiukohaga, kuhu investeeriti ligi 100 miljonit dollarit. Kuna sealsetes kivimites on uraani kontsentratsioon arvestatav, tuli peatada ka arendust\u00f6\u00f6, mille osas Euroopa Liit lootusi hellitas. Hintsi s\u00f5nul on Gr\u00f6\u00f6nimaa ja Euroopa keskkonnanormid p\u00f5hjendatult k\u00f5rged. Samas t\u00e4hendab see, et radioaktiivseid aineid sisaldavate maakide ohutu t\u00f6\u00f6tlemine on suur ja kulukas v\u00e4ljakutse.<\/p>\n

Gr\u00f6\u00f6nimaa v\u00f6\u00f6diline pinnas. Autor\/allikas: H\u00e5vard Berland\/ CC BY-SA 3.0<\/p>\n

Geopoliitiline m\u00f5\u00f5de<\/p>\n

Samal ajal kui Euroopa otsib tasakaalu keskkonnakaitse ja toorainen\u00f5udluse vahel, on teised suurriigid tegutsenud m\u00e4rksa otsustavamalt. Alvar Soesoo s\u00f5nul on eriti etten\u00e4gelik olnud Hiina, mis l\u00f5i tugeva aluse kriitiliste toorainete hankimiseks ja saavutas kontrolli suurema osa sektori \u00fcle juba 1980. aastatel.<\/p>\n

Sama strateegiline huvi ulatub otsapidi ka Arktikasse. Soesoo t\u00f5i v\u00e4lja, et Taani kolleegid m\u00e4rkavad alatasa Hiina geoloogilisi ekspeditsioone, mis ametlikes dokumentides ei kajastu.\u00a0<\/p>\n

Ka Rutt Hintsi s\u00f5nul on Hiina ettev\u00f5tted olnud osanikud suurtes Gr\u00f6\u00f6nimaa arendusprojektides, n\u00e4iteks sealsamas n\u00fc\u00fcdseks peatatud Kvanefjeldi uraani ja haruldaste muldmetallide projektis. “Hiina vaatlebki t\u00f5en\u00e4oliselt haruldaste muldmetallide kaevandusi kogu maailmas strateegilise pilguga \u2013 et neil oleks kontroll v\u00f5tmet\u00e4htsusega leiukohtade \u00fcle,” lisas Hints.<\/p>\n

Selles valguses pole USA president Donald Trumpi plaan soetada Gr\u00f6\u00f6nimaa sugugi juhuslik. Soesoo hinnangul m\u00f5istab Trumpi administratsioon pudelikaela olemust ning kasutab n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalust piirkonda strateegiliste ressursside nimel survestada. Soesoo m\u00e4rkis, et Ameerika \u00dchendriigid on p\u00f6\u00f6ranud juba t\u00e4helepanu ka Gr\u00f6\u00f6nimaa veevarudele. Sealne j\u00e4\u00e4kilp sisaldab ligi 2000 triljonit tonni puhast joogivett, mis on samuti strateegiline loodusvara.<\/p>\n

Nalunaqi kullakaevandus. Autor\/allikas: James St. John\/ CC BY 2.0<\/p>\n

J\u00e4\u00e4 sulab<\/p>\n

Samas ei vasta teadlaste s\u00f5nul t\u00f5ele president Trumpi v\u00e4ide, nagu oleks kogu Gr\u00f6\u00f6nimaa endiselt kaetud paksu j\u00e4\u00e4kilbiga, mis teeks kaevandamise seal justkui v\u00f5imatuks. Alvar Soesoo t\u00f5i v\u00e4lja, et Gr\u00f6\u00f6nimaal on juba praegu j\u00e4\u00e4vaba ala pindala ligikaudu 410 000 ruutkilomeetrit, mis on v\u00f5rreldav umbes \u00fcheksa Eestiga. “Selle ala saab n\u00fc\u00fcd detailselt l\u00e4bi uurida ning valida v\u00e4lja k\u00f5ige paremad kohad oluliste metallide tootmiseks. Rohkem j\u00e4\u00e4d ei pea selleks \u00e4ra sulama,” kinnitas professor.\u00a0<\/p>\n

Tegelik takistus on hoopis maisem: puudub infrastruktuur. Rutt Hintsi selgitas, et Gr\u00f6\u00f6nimaa rannikualad on k\u00fcll suuresti j\u00e4\u00e4vabad, kuid logistiliselt on sealne keskkond \u00f5udusunen\u00e4gu. “Probleem seisneb selles, et kaevandamine n\u00f5uab nii materjali- kui ka transpordiv\u00f5rgustikku \u2013 teid, laevade ligip\u00e4\u00e4su \u2013, samuti inim- ja energiaressurssi,” loetles ta.<\/p>\n

Kuna taristu puudub, peaks iga potentsiaalne kaevandaja ehitama ise teed ja sadamad, mis n\u00f5uab omakorda kolossaalseid alusinvesteeringuid. See t\u00f5stab sisenemisk\u00fcnnise erainvestoritele liiga k\u00f5rgeks ja asetab eelisseisundisse riiklikult toetatud suurfirmad, n\u00e4iteks Hiina ettev\u00f5tted.<\/p>\n

Gr\u00f6\u00f6nimaa rannik. Autor\/allikas: Dylan Shaw\/ Unsplash License<\/p>\n

Eesti ja \u00fchine geoloogiline minevik<\/p>\n

Hoolimata suurriikide heitlusest Arktika ressursside p\u00e4rast, on suures pildis v\u00e4ike koht ka Eestil. Nimelt on meil Alvar Soesoo s\u00f5nul Gr\u00f6\u00f6nimaa kontekstis lauale panna Sillam\u00e4e tehas: “See on Euroopa Liidu \u00fcks paremaid ja v\u00e4heseid kohti, kus haruldaste muldmetallide oksiide maagist v\u00e4lja toodetakse.” Just selles v\u00e4\u00e4rindamise etapis v\u00f5iks eestlaste kogemustest ja teadmistest Euroopa varustuskindluse tagamisel kasu olla.\u00a0<\/p>\n

Lisaks t\u00f6\u00f6stusele seovad Eestit ja Gr\u00f6\u00f6nimaad kattuvused geoloogilised ajaloos. Gr\u00f6\u00f6nimaa arengut m\u00f5jutanud protsessid j\u00e4tsid oma j\u00e4lje ka siia. “Meie geoloogilises ajaloos on Gr\u00f6\u00f6nimaaga mitmeid \u00fchisjooni ja kattuvusi, kuigi t\u00e4nap\u00e4eval asub Gr\u00f6\u00f6nimaa meist ilmselgelt \u00fcsna kaugel,” m\u00e4rkis Rutt Hints. Soesoo lisas, et n\u00e4iteks tekkis L\u00f5una-Gr\u00f6\u00f6nimaa kuld selliste protsesside tagaj\u00e4rjel, mis sarnanevad Eesti aluskorra kivimeid vorminud muutustele.\u00a0<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes l\u00f5ikuvad aga Gr\u00f6\u00f6nimaal t\u00e4nap\u00e4eva maailma kesksed v\u00e4ljakutsed: kuidas leida tasakaal rohep\u00f6\u00f6rdeks vajalike maavarade kaevandamise, geopoliitiliste kempluste ja Arktika hapra elukeskkonna s\u00e4ilitamise vahel. “Kindlapeale on saare t\u00e4htsus ajas vaid kasvamas. Gr\u00f6\u00f6nimaa on t\u00e4na ikkagi \u00fcks v\u00e4heseid piirkondi maailmas, kus on s\u00e4ilinud sedav\u00f5rd suured ressursid, mis on veel lisaks detailselt l\u00e4bi uurimata,” r\u00f5hutas Soesoo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailma suurim saar Gr\u00f6\u00f6nimaa on t\u00f5usnud taaskord suurriikide huviorbiiti. P\u00f5hjuseks pole vaid saare strateegiline asukoht, vaid ka maap\u00f5ues…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95056,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[46189,11651,26,27,37,33,35,34,36,31,32,315,46191,2409,10184,21,326,11578,21823,46190,28,29,39961,95,26018,19,25,46188,44153,264,5593,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-95055","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aktika","9":"tag-alvar-soesoo","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-geoloogia","20":"tag-geoppoliitika","21":"tag-groonimaa","22":"tag-haruldased-muldmetallid","23":"tag-headlines","24":"tag-hiina","25":"tag-jaa","26":"tag-kaevandamine","27":"tag-kvanefjeld","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-liustikud","31":"tag-maailm","32":"tag-maardla","33":"tag-news","34":"tag-populaarseimad-lood","35":"tag-rutt-hints","36":"tag-sulamine","37":"tag-taani","38":"tag-tallinna-tehnikaulikool","39":"tag-top-stories","40":"tag-topstories","41":"tag-uldised-uudised","42":"tag-usa","43":"tag-uudised","44":"tag-viimased-uudised","45":"tag-world","46":"tag-world-news","47":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95055","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95055"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95055\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95056"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95055"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95055"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95055"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}