Kiri peegeldab kasvavat muret, et \u00dclemaailmse Satelliitnavigatsioonis\u00fcsteemi (GNSS) sihilik segamine ei ole enam \u00fcksikjuhtumina esinev tehniline probleem, vaid P\u00f5hja-Euroopa vete julgeolekeskkonnas p\u00fcsiv n\u00e4htus. See segamine, mida piirkonna valitsused seostavad laialdaselt Venemaa tegevusega, \u00f5\u00f5nestab k\u00f5igi selle m\u00f5ju all olevas piirkonnas navigeerivate aluste ohutust. Satelliitidel p\u00f5hinevad asukoha-, navigatsiooni- ja ajastusandmed on t\u00e4nap\u00e4evase laevanduse alus, mis toetavad kokkup\u00f5rgete v\u00e4ltimist, liikluse koordineerimist ja h\u00e4daolukordadest teatamist, ning selle segamist peetakse merel otseselt eluohtlikuks, \u00f6eldakse kirjas.<\/p>\n
Lisaks GNSS-i segamisele on keskne mure Automaatse Identifitseerimiss\u00fcsteemi (AIS) ebaaus kasutamine. Spoofing, AIS-i v\u00f5ltsimine v\u00f5i sihilik v\u00e4ljal\u00fclitamine, mida seostatakse \u00fcha rohkem Venemaa varilaevastiku tegevusega, kahandab rannikuv\u00f5imude ja teiste meres\u00f5itjate olukorrateadlikkust. Selline k\u00e4itumine suurendab kokkup\u00f5rkeohtu, raskendab otsingu- ja p\u00e4\u00e4stetegevust ning h\u00e4gustab vastutust, eriti kui alused tegutsevad kriitilise t\u00e4htsusega taristu l\u00e4hedal v\u00f5i tiheda liiklusega laevateedel.<\/p>\n
Uute regulatoorsete raamistike pakkumise asemel r\u00f5hutavad rannikuriigid vajadust j\u00f5ustada olemasolevat rahvusvahelist \u00f5igust rangemalt. Avalduses korratakse, et k\u00f5ik navigatsioonivabadust kasutavad alused peavad t\u00e4itma t\u00e4ielikult Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioone ja \u00dcRO<\/a> mere\u00f5iguse konventsiooni (UNCLOS). M\u00f5ningaid Venemaaga seotud aluseid s\u00fc\u00fcdistatakse \u00fcha rohkem nende eiramises.<\/p>\n Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse n\u00f5udele, et alused tegutseksid \u00fche selgelt eristatava lipu all. Laevu, mis kasutavad mugavuse jaoks mitut lippu, mida seostatakse sageli Venemaa varilaevastiku tegevusega, v\u00f5idakse UNCLOS-i j\u00e4rgi kohelda riigituna. Laev kaotab sellega kaitse, mida normaalses olukorras annab lipuriigi jurisdiktsioon.<\/p>\n T\u00e4ita tuleb ka dokumentatsiooni ja sertifitseerimisn\u00f5udeid. Alustel peab olema kehtiv klassisertifikaat ja kindlustus.<\/p>\n Lipuriikidele tuletatakse meelde nende vastutust tagada, et nende lipu all olevad laevad vastaksid enne merele minekut rahvusvahelistele standarditele. Kirjas viidatakse eraldi kohustusele uurida puudusi ja keelata laevadel merele minek, kui n\u00f5udeid ei t\u00e4ideta.<\/p>\n Sama rangelt n\u00f5utakse kirjas \u00f5iget k\u00e4itumist merel. AIS-i ning Kaugmaa Identifitseerimise ja J\u00e4lgimise (LRIT) seadmete pidevat t\u00f6\u00f6tamist nimetatakse kohustuslikuks nagu ka korralikku valvet sillal ning mereliiklusteenuste ja laeva raporteerimiss\u00fcsteemide \u00f5iget kasutamist. Need s\u00e4tted tugevdavad \u00f5iguslikku baasi sekkumiseks, kui Venemaaga seotud alused liiguvalt \u201epimedalt\u201c, ei raporteeri endast v\u00f5i v\u00e4ldivad sihilikult kontakti merendusv\u00f5imudega.<\/p>\n Kirjas puudutakse ka keskkonnakaitset, mis peegeldab t\u00f5sist muret saasteohu p\u00e4rast, mida varilaevastiku tankerid endast kujutavad. Detailides n\u00f5utakse, et alustel oleksid heaks kiidetud nafta- ja merereostuse h\u00e4daolukorraplaanid, et v\u00f5ime teavitataks laevalt laevale lasti pumpamisest ja et teatataks kohe mistahes leketest.<\/p>\n Kiri annab m\u00e4rku poliitilisest \u00fchtsusest Venemaa laevandustegevuse kontrolli alla v\u00f5tmiseks. Korrates kollektiivselt \u00fcle \u00f5iguslikud ootused, panevad allkirjastanud aluse karmimale sadamariikide kontrollile, tihedamale luureandmete jagamisele ja tolerantsi v\u00e4hendamisele aluste suhtes, mis osalevad ebaausas v\u00f5i destabiliseerivas tegevuses.<\/p>\n Kirja on allkirjastanud Belgia<\/a>, Eesti<\/a>, Holland<\/a>, Island<\/a>, Leedu<\/a>, L\u00e4ti<\/a>, Norra<\/a>, Poola<\/a>, Prantsusmaa<\/a>, Rootsi<\/a>, Saksamaa<\/a>, Soome<\/a>, Suurbritannia<\/a> ja Taani<\/a>,<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (7)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kiri peegeldab kasvavat muret, et \u00dclemaailmse Satelliitnavigatsioonis\u00fcsteemi (GNSS) sihilik segamine ei ole enam \u00fcksikjuhtumina esinev tehniline probleem, vaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95120,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[5410,26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,21,1356,2407,1694,28,29,114,115,95,19,1437,2563,111,25,52,889,51,113,660,264,23,24,22,795,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-95119","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-belgia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-holland","21":"tag-island","22":"tag-laanemeri","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-lati","26":"tag-leedu","27":"tag-maailm","28":"tag-news","29":"tag-norra","30":"tag-pohjameri","31":"tag-poola","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-prantsusmaa","34":"tag-rootsi","35":"tag-saksamaa","36":"tag-soome","37":"tag-suurbritannia","38":"tag-taani","39":"tag-top-stories","40":"tag-topstories","41":"tag-uldised-uudised","42":"tag-uro","43":"tag-uudised","44":"tag-venemaa","45":"tag-viimased-uudised","46":"tag-world","47":"tag-world-news","48":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95119"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95119\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95120"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95119"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95119"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}