![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3168707h06f9t24.jpg\"\/)
“Arkaadia” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n“Londonis me tantsisime valssi nagu hiired” \u2014 l\u00e4tlased olevat oma “Arkaadiat” lavastades p\u00fc\u00fcdnud m\u00f5istatada, mida autor selle lausega k\u00fcll m\u00f5tles. Kohtumisel Tom Stoppardiga vastanud tema, et ei midagi erilist, see v\u00e4ljend lihtsalt meeldis talle. “Arkaadia” eesti keelde t\u00f5lkinud Anu Lamp on \u00fches intervjuus \u00f6elnud, et Stoppard on muuhulgas ka osav manipuleerija ning “Arkaadia” puhul on olemas ilmne \u00fclem\u00f5tlemise oht: “Kui sinna seda seksuaalsust sisse, liha luiele ei tule, siis ta ei pruugi olla iga vaataja jaoks huvitav.”<\/p>\n
Kirjutan seda lugu ajal, mil “Arkaadia” autor ja \u00fcks 20. sajandi suurimaid dramaturge \u2014 Sir Tom Stoppard \u2014 teispoolsusesse lahkus. Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale ka k\u00f5ik tema surma puhul veel kord \u00fcle korrutatud \u00fcliv\u00f5rded, v\u00f5ib ikkagi kindel olla kahes: nimelt t\u00f5i Stoppard meie teadvusse travestia kui \u017eanri, ja nimelt Stoppard \u00f5petas meid m\u00e4ngima ajaga vaba m\u00e4ngu, tuues erinevate ajastute s\u00fcndmused orgaaniliselt \u00fchte ruumi kokku. Ajaloolised tegelased unistavad sellest, mis t\u00e4nap\u00e4evastele on t\u00e4iesti harilik. T\u00e4nap\u00e4evased uurivad ajaloolisi, ent omamata k\u00f5iki fakte, j\u00f5uavad tihtipeale ekslikele j\u00e4reldustele.<\/p>\n
Olen meelsasti lubanud Stoppardil endaga manipuleerida ning hirmu tundmata \u00fcle m\u00f5elnud. Sest see lihtsalt meeldib mulle.<\/p>\n
Ajalooline t\u00f5de ja aju<\/p>\n
“Arkaadia” tegevustik hargneb vaheldumisi aastatel 1809 ja 1812 ning “t\u00e4nap\u00e4eval”, pakkudes vaatajale v\u00f5imalust koos t\u00e4nap\u00e4eva teadlastega v\u00e4lja uurida ja t\u00f5lgendada s\u00fcndmusi, mis kunagi aset leidsid, ning j\u00e4lgida samal ajal tegelike s\u00fcndmuste k\u00e4iku omas ajas. Siinkirjutajale on nimelt see kiht “Arkaadiast” alati k\u00f5ige erutavam olnud. Kui palju me tegelikult ajaloost teame ja mil m\u00e4\u00e4ral segab meid kiusatus valged laigud iseenese tarkusest t\u00e4is kirjutada? Teha selliseid j\u00e4reldusi, mis meile sobiksid ja meeldiksid? See on v\u00e4ga k\u00f6itev m\u00e4ng, aga kas ka alati eetiline, on isek\u00fcsimus. Ajaloolised isikud ei saa end kaitsta tulevaste p\u00f5lvede valej\u00e4relduste eest.<\/p>\n
Nagu elus ikka, on t\u00f5de proosalisem, kui ajalukku vaadates uskuda tahaksime. Kiusatus asjaolusid endale sobivaks m\u00f5elda, teha j\u00e4reldusi, mida tahame n\u00e4ha, aga mis ei ole \u00f5iged, r\u00e4\u00e4gib m\u00f5ndagi meie aju salap\u00e4rase masinav\u00e4rgi kohta. Kui j\u00f5uame deduktiivselt, detektiivimeetodil, enda arvates kasuliku avastuseni, registreerib aju selle h\u00f5lpsasti kui v\u00f5imaliku t\u00f5e. Ja olles sellel pisut settida lasknud, leiab, et see ilmselt ongi t\u00f5de. See on hukatuslik, ent v\u00f5luv viis teadust teha. Kahjuks on tehnoloogia areng meilt selle v\u00f5imaluse n\u00fc\u00fcdseks peaaegu r\u00f6\u00f6vinud. \u00dcks inimlik element, oht ja v\u00f5imalus olla ekslik, on teadusest kadumas, kuna tehisaru teatab kohe, et siin on viga, ja prindib v\u00e4lja nelja s\u00f5rme ja kolme jalaga inimese.<\/p>\n
Stoppard k\u00f5rvutab “Arkaadia” tekstis reaal- ja humanitaarteadusi ja laseb vaatajal j\u00f5uda j\u00e4reldusele, et t\u00f5eline ja t\u00f5estatav on ikkagi ainult reaalteadus. Humanitaarvaldkond on ja j\u00e4\u00e4b vaieldavaks, subjektiivseks ja isiklikuks, kuna tugineb liiga sageli emotsionaalsele m\u00e4lule ja soovm\u00f5tlemisele. Omamoodi v\u00f5luv kompliment vaatajale on, et \u00fchel hetkel seab Stoppard publiku peaaegu jumala positsioonile \u2014 vaataja ju teab, milles professorid eksivad ja kuidas k\u00f5ik tegelikult juhtus.<\/p>\n
Kuidas t\u00fchistada Fermat’ teoreemi t\u00f5estust?<\/p>\n
“Arkaadia” Eesti esmalavastus toimus Tallinna Linnateatris (lavastaja Jaanus Rohumaa) aastal 1997. Tollal erutas nii selles tekstis kui ka lavastuses k\u00f5ik: erinevate ajastute p\u00f5imumine samas ruumis, teadusmaailma lahendamata m\u00f5istatuste lumm, aga ka tugev energeetiline ja peaaegu patune t\u00f5mme kahe peategelase (Thomasina ja Septimus Hodge) vahel. Endla t\u00e4navune lavastus j\u00e4ttis (eriti esimesel n\u00e4gemisel)mind aga vaatamata suurtele ootustele (v\u00f5i just nende t\u00f5ttu) \u00fcksk\u00f5ikseks. S\u00f5itlesin ennast, kuidas ma ometi nii tuimaks olen muutunud, et \u00fche oma lemmikn\u00e4idendi taaslavastus ei tekita minus eriti mingeid tundeid ega m\u00f5tteid. Korralik lavastus, perfektne vormistus \u2014 N\u00fcganenil polegi see kunagi teisiti. Ent klemmid ei l\u00e4inud kokku, \u00fchendused justkui ei toiminud ja v\u00e4hemasti mina j\u00e4lgisin laval toimuvat nagu ilma kireta m\u00e4ngu h\u00e4sti h\u00e4\u00e4lestatud klaveril. K\u00f5ik oli paigas, kena kujundus, korralikud n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d, ent see k\u00f5ik ei puudutanud hinge.<\/p>\n
N\u00e4hes vaheajal, kuidas p\u00e4ris suur hulk vanemat publikut mantlid haaras ja teatrist lahkus, m\u00f5tlesin esmalt, kas see v\u00f5ib olla see kuulus “teise etenduse” s\u00fcndroom. Sest tajusin ju minagi, et etendus ei tahtnud algul kuidagi k\u00e4ivituda. Stoppardi teksti j\u00e4lgimine n\u00f5uab vaatajalt kahtlemata vaimset pingutust, intensiivset kaasam\u00f5tlemist, “Arkaadia” pole mingi lihtne vaatamine.<\/p>\n
Otsustasin vaadata lavastust veel teistki korda. Seekord oli tegu viienda etendusega. Siis hakkasid vormuma k\u00fcsimused.<\/p>\n
Teatavad k\u00e4\u00e4rid ajam\u00f5iste t\u00f5lgendamisega tekkisid juba kavalehte sirvides. \u00dcheks tegevusajaks on m\u00e4rgitud “t\u00e4nap\u00e4ev”, ent siis kerkib ju k\u00fcsimus “t\u00e4nap\u00e4eva” teadlaste suhtest Fermat’ teoreemiga. Esimene “Arkaadia” j\u00f5udis Londoni Royal National Theatre’is publiku ette 1993. aastal, samal ajal ilmutas Andrew Wiles esmakordselt Fermat’ teoreemi osalise t\u00f5estuse. Sel hetkel oli see suur teadusuudis, ent Stoppard on \u00f6elnud, et tema sai sellest faktist teada alles p\u00e4rast esietendust. N\u00fc\u00fcdseks on see teema arvutite megakiire arengu t\u00f5ttu paraku oma salap\u00e4ra minetanud. J\u00e4in juurdlema, kas polnuks m\u00f5ttekam paigutada tegevustik “t\u00e4nap\u00e4eva” asemel aastasse 1993, sest kas ei kao praeguse, 2025. aasta teadmiste valguses n\u00e4idendist \u00fcks suur m\u00f5istatus?<\/p>\n
Juurdlen teatris haruharva t\u00e4pse tegevusaja \u00fcle. K\u00f5ige v\u00f5luvam on hoopis niinimetatud ambivalentne aeg, kui ei ole v\u00f5imalik \u2014 ega teki tahtmistki \u2014 t\u00e4pselt fikseerida, millal tegevus toimub. Kusjuures antud juhul pole sellel v\u00f5ib-olla \u00fcldse t\u00e4htsust, kuna Fermat’ teoreem ja selle t\u00f5estamine on n\u00e4idendis ainult \u00fcks k\u00f5rvalliin, efektne ja k\u00f6itev k\u00fcll, ent mitte k\u00f5ige olulisem. Aga miks ma sel teemal siis \u00fcldse (\u00fcle) m\u00f5tlen?<\/p>\n
K\u00f5ige olulisem on erootika<\/p>\n
K\u00f5ige olulisemad loo kandjad on Thomasina (Sonja N\u00fcganen) ja Septimus Hodge’i (Ott Raidmets) keerulised suhted omas ajas ja nende kaudu tekkivate k\u00f5rvalteemade t\u00f5lgendamine hilisemate (vahet pole, kas 20. sajandi l\u00f5pu v\u00f5i 21. sajandi esimese veerandi) teadlaste k\u00e4sitluses. Ehk siis, lavastus peab laskma meil koos Hannah’ga uuri\u00adda, avastada ja otsustada: kes on see hull erak, kes kunagi p\u00e4rast Thomasina ja Septimuse aega eraklas elas ja miks?<\/p>\n
Siin ongi konks. Endla “Arkaadia” Thomasinal polnud piisavalt karnaalset uudishimu ning Septimusel piisavalt varjatud ja mahasurutud kiindumust. Nende vahel polnud piisavalt erutavat keemiat, mis pannuks vaatajat neile kogu aeg ja k\u00f5igest hingest kaasa elama. Ei tekkinud soovi, et kui juba ajas tagasi r\u00e4nnatakse, siis ehk \u00f5nnestub muuta ka ajaloo kulgu ja saatuslik tulekahju \u00fcldse \u00e4ra j\u00e4tta.<\/p>\n
Paratamatult r\u00e4ndas ajas tagasi ka minu m\u00f5te \u2014 Jaanus Rohumaa “Arkaadia” on olnud ja j\u00e4\u00e4nud \u00fcheks mu lemmiklavastuseks. M\u00e4letan nii selgesti, missugune p\u00f5nev ootuse pinge t\u00e4itis mind alates Thomasina esimesest lausest: “Septimus, mis asi on karnaalne embus?” See pingest laetud \u00f5hkkond, mis nende kahe \u2014 lapse ja mehe \u2014 vahel esimesest hetkest peale tekkis, ja seda m\u00f5lema koosseisu puhul, tihenes kuni hetkeni, mil Septimus \u00f5petas Thomasinat valssi tantsima.<\/p>\n
Endla lavastuses oli Septimuse ja Thomasina vahelist s\u00e4det v\u00e4hev\u00f5itu, miski ei kasvatanud vaatajas valmisolekut nende suureks valsiks. Aga kui Julia ja Romeo vahel pole armastust, siis millest see n\u00e4idend r\u00e4\u00e4gib? Siis v\u00f5ibki juhtuda, et vaataja hakkab juurdlema t\u00e4iesti ebaoluliste teemade \u00fcle, nagu t\u00e4pne tegevusaeg v\u00f5i kummalised kujunduskarid, millest tuleb juttu edaspidi.<\/p>\n
Stoppardi tekst on kahtlemata mitmel tasandil erootiline. Erootika on \u00f5hus Thomasina ja Septimuse vahel, erootika h\u00f5ng heljub \u00fcmber Bernard Nightingale’i (M\u00e4rt Avandi) kuju, mahasurutud iha pulbitseb ka sinisukk Hannah Jarvises (Saara N\u00fcganen). Ent tegeliku lihapatu on Stoppard peitnud teadlikult lava taha, kuigi sellest r\u00e4\u00e4gitakse palju. See on rohkem varjamise kui n\u00e4itamise m\u00e4ng. Seet\u00f5ttu m\u00f5jusid \u00fcsna j\u00f5hkra valenoodina nii Septimuse tahvlile joonistatud “karnaalse embuse” pilt (millega sai muidugi palju nalja nende tegelaste puhul, kes seda m\u00e4rkama pidid) kui ka majaproua kleidisabade alla pugemine.<\/p>\n
Briti uurijad on kirjutanud sadade kaupa uurimusi, mille fookuseks on olnud nii erootika kui ka kom\u00f6\u00f6dia element “Arkaadias”. Ka nalja on n\u00e4idendist ikka leitud ja selle olemasolu on tunnistanud ka autor ise. K\u00fcll aga tundub siinkirjutajale, et “Arkaadiat” lavastades ei tohiks nalja teha, selle v\u00e4ljam\u00e4ngimisele ekstra t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, karaktereid teadlikult karikeerida. Nali peaks tulenema sellest, et inimesed oma t\u00f5siduses k\u00e4ituvad kummaliselt ja see k\u00f5ik tundub k\u00f5rvalt (v\u00f5i saalist) vaadates naljakas.<\/p>\n
Kukkumisoht<\/p>\n
Elmo N\u00fcganen on vaieldamatult \u00fcliandekas lavastaja. Suurep\u00e4rane lugude jutustaja, kelle empaatiline tundeilm liigutab ja naerutab, v\u00f5lur, kelle lavastustes kasvavad kujundid orgaaniliselt loost v\u00e4lja ega m\u00f5ju kunstlikult k\u00fclge poogituna. Kui lihtsalt loodi “Kolmes musket\u00e4ris” lavale tuhatnelja kappavad hobused ilma hobuseid tegelikult lavale toomata; kui m\u00f5jusaks kasvas lavastuses “Pianoola ehk mehhaaniline klaver” alasti klaveri sisikond kujunduselemendina; kui inimsaatusi kiljudes p\u00f6\u00f6ravalt m\u00f5jusid trammir\u00f6\u00f6pad lavastuses “Karin. Indrek. T\u00f5de ja \u00f5igus. 4.”.<\/p>\n
“Arkaadia” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n
R\u00f6\u00f6pad v\u00f5i relsid on n\u00fc\u00fcd ka Endla laval, l\u00f5igates lava peale ehitatud lisalava kolmeks. Esimesel vaatamisel haaras suure osa mu t\u00e4helepanust see, kuidas tegelased p\u00fc\u00fcdlikult \u00fcle nende r\u00f6\u00f6baste astusid. See oli nii ilmselge ja r\u00f5hutatud, et pani arvama: erineva ettevaatlikkuse kraadiga \u00fcle r\u00f6\u00f6baste astumine viib l\u00f5puks kuhugi v\u00e4lja, sellel on mingi t\u00e4hendus. Viiendal etendusel olid n\u00e4itlejad oma kummalise takistusrajaga juba rohkem harjunud ja mulle hakkas tunduma, et “m\u00e4ngult” neid relsse vist ikka olemas ei ole. Aga miks nad siis ilmselgelt keset p\u00f5randat on? Kas nad ei v\u00f5iks olla sellisel juhul p\u00f5randa sees? Sellised ebaolulised k\u00fcsimused segasid vaatamist. Ja kujundiks need relsid ei kasvanudki. I vaatuse l\u00f5pus t\u00f5stavad siis veel 13-aastane Thomasina ja Augustus\/Gus (Tair Tiitus) laua laval teisipidi ja panevad r\u00f6\u00f6bastele, kus see siis hiljem, sugugi mitte \u00fcllatuslikult, edasi-tagasi liikuma hakkab. Ent see on vaid efektne v\u00f5te, mille t\u00e4hendus j\u00e4\u00e4b \u00e4hmaseks. Korra ka k\u00f5nnitakse tasakaalu otsides neil relssidel, ent mingit hingematvat j\u00e4reldust ei hargne sealtki.<\/p>\n
Muus osas moodustab kujunduse (kunstnik Kristjan Suits) v\u00f5imas raamatukogutuba, mille tagaseinas avaneb video abiga vaade udusesse inglise tagaaeda ja vajadusel tekitatakse ka puuleht \u2014 mis n\u00e4ib k\u00fcll lehena, kuid ei ole seda tegelikult mitte, nagu seletab Valentine (Nils Mattias Steinberg). Ja see m\u00f5te k\u00f5lksub t\u00f5epoolest kokku t\u00e4nap\u00e4evaga. Kas mitte sellega ei tegele me oma peas praegusel ajal p\u00e4evast p\u00e4eva? See, mida arvuti v\u00f5i tehisaru teeb, v\u00f5ib k\u00fcll n\u00e4ida t\u00f5eline, p\u00e4ris, aga ei ole seda mitte.<\/p>\n
M\u00f5nev\u00f5rra arusaamatuks j\u00e4\u00e4vad ka erinevad astmestikud ja tasapinnad, mis visuaalselt kujundusele midagi juurde ei lisa. V\u00f5ib-olla on neisse peamiselt tahapoole langevatesse astmelistesse pindadesse koos r\u00f6\u00f6bastega peidetud lavastaja m\u00f5te, et iga samm, mille me elus astume, v\u00f5ib olla ohtlik, isegi hukatuslik, ja et me v\u00f5ime v\u00e4ga kergesti v\u00e4\u00e4ratada. Ja sealt edasi tuleb muidugi t\u00f5demus, et elu on habras.<\/p>\n
Igatahes ronitakse lavastuses mitmel korral jalgupidi lauale ja redeli otsa, mis suurendab kuklas kummitavat pidevat kukkumise ohtu veelgi. Kaunis vaatepilt on lavas\u00fcgavuses teiste stseenide taustal kitsal poomil tasakaalu hoidev Thomasina, otsekui k\u00f5ige p\u00f5hjus, mis on alati kohal, n\u00e4hakse seda v\u00f5i mitte.<\/p>\n
V\u00e4ga lummavalt m\u00f5jus lavastuse l\u00f5pp. Pigem vaikne h\u00e4\u00e4bumine kui\u00a0grande finale. Septimus \u00f5petab Thomasina tantsima patust valssi, kohe-kohe peab t\u00fcdruk saama seitseteist aastat vanaks. Ruum pimeneb, ent k\u00fc\u00fcnlad j\u00e4\u00e4vad p\u00f5lema.<\/p>\n
Me ju k\u00f5ik pelgame seda, mis v\u00f5ib juhtuda, kui p\u00f5levad k\u00fc\u00fcnlad j\u00e4relvalveta j\u00e4etakse. Tark lavastaja teab, et tulesid ja vilesid pole vaja, ja j\u00e4tab vaataja oma alateadvusega kahekesi.<\/p>\n
Vaikiv inimene ei pruugi olla tumm<\/p>\n
V\u00f5rreldes lavastuse ajaloolise osaga, mille suhtev\u00f5rk peaks olema kogu loo m\u00f5istmise aluseks, on t\u00e4nap\u00e4eva tegelased ning nendevahelised suhted m\u00f5istetavamad ja inimlikumad ning panevad rohkem kaasa elama.<\/p>\n
K\u00f6itvaima ning peenima rolli teeb Saara N\u00fcganen Hannah Jarvisena \u2014 pole teda sellise poolkuivikust vanat\u00fcdrukuna varem n\u00e4inud. Tema Hannah on m\u00f5ttet\u00e4pne, enesekindel ja ennast juba teostanud ning t\u00f5estanud, keskeale l\u00e4henev naine, kes m\u00f5jub lavastuse algupoolel \u00e4\u00e4rmiselt enesekindla ja k\u00f5igutamatuna. Juba kuivanud, ent ometi veel \u00f5itsele puhkemata lill. Tarkuse ja karj\u00e4\u00e4rihimu tagant kumab aga l\u00e4bi \u2014 ikka veel \u2014 ka printsi ihalus ja ootus. V\u00f5luv on j\u00e4lgida, kuidas Hannah erinevate tegurite ja tegelaste m\u00f5jul \u00fcha hapramaks ja haavatavamaks muutub, millised peened pool- ja veerandtoonid tema m\u00e4ngus helisema hakkavad.<\/p>\n
Hannah’ suhe Valentine’iga \u2014 emalik ja tema tundeid mitte t\u00f5siselt v\u00f5ttev \u2014 on liigutav, tekitab kaastundetulva nende m\u00f5lema vastu ja sunnib endalt k\u00fcsima: miks ei suudeta sageli vastu v\u00f5tta seda armastust, mida kandikul pakutakse? Sellele on vastukaaluks Hannah’ provokatiivselt erootiline suhe Bernard Nightingale’iga. Jah, r\u00e4\u00e4gitakse kunstist ja kirjandusest: erakust, Ezra Chaterist, isegi Byronist. Kasutatakse neid s\u00f5nu, kuid tegelikult r\u00e4\u00e4gitakse ju muust. V\u00f5i v\u00e4hemasti ka millestki muust. Ja siis, kui Hannah n\u00e4eb, et Bernard on l\u00e4binisti v\u00f5lts ja pealiskaudne, muutub provokatsioon lausa v\u00e4ljakutseks.<\/p>\n
Hannah’st mitte v\u00e4hem h\u00f5rk ja \u00f5rn pole ka Nils Mattias Steinbergi Valentine Coverly, justkui \u00fcleni oma teadusmaailma uppunud, ent esmapilgul siiski igati r\u00f5\u00f5msameelne ja meeldivalt\u00a0 suhtlev inimene. Tasapisi avanevad sellegi tegelaskuju ebakindlus, k\u00f5iges kahtlemine, t\u00f5elised tunded. Ja v\u00f5ib-olla koguni miski, mida me t\u00e4nap\u00e4eval diagnoosida oskame \u2014 Valentine (nagu ka tema vaikiv vend Gus) ei talu valju h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n
Gus ja Augustus Coverly kaksiktegelaskuju (Tair Tiitus) n\u00e4itab ses kirjandusteadlaste paljus\u00f5nalises maailmas tasakaaluks, kui palju s\u00f5nadest v\u00e4\u00e4rtuslikum on vaikimine. Vaikiv inimene m\u00e4rkab ja teab rohkem, tema tundlikkus on suurem. Ja vaikiv inimene ei pruugi sugugi olla tumm.<\/p>\n
Valentine \u00fctleb “Arkaadias”: “Meil on veel aega, kuni enam ei ole aega. Seda aeg t\u00e4hendabki.”<\/p>\n
Stoppard on surnud, Fermat’ teoreem pole enam lahendamatu m\u00f5istatus\u2026 Kas kaose ajastu, kus meist enam midagi ei s\u00f5ltu, on n\u00fc\u00fcd l\u00f5plikult p\u00e4ral?<\/p>\n
Aga kas te m\u00e4letate? Londonis me tantsisime valssi nagu hiired.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Londonis me tantsisime valssi nagu hiired” \u2014 l\u00e4tlased olevat oma “Arkaadiat” lavastades p\u00fc\u00fcdnud m\u00f5istatada, mida autor selle lausega…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95122,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[13881,37,33,35,2991,9205,173,34,36,26798,140,177,6635,6637,13880],"class_list":{"0":"post-95121","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-arkaadia","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-elmo-nuganen","13":"tag-endla-teater","14":"tag-entertainment","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-gerda-kordemets","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-teater","20":"tag-teater-muusika-kino","21":"tag-temuki","22":"tag-tom-stoppard"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115972001275416358","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95121"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95121\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95121"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95121"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}