{"id":95185,"date":"2026-01-28T10:32:08","date_gmt":"2026-01-28T10:32:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/95185\/"},"modified":"2026-01-28T10:32:08","modified_gmt":"2026-01-28T10:32:08","slug":"leht-hiina-aitab-venemaal-toota-tuumavoimekusega-huperhelikiirusega-rakette-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/95185\/","title":{"rendered":"Leht: Hiina aitab Venemaal toota tuumav\u00f5imekusega h\u00fcperhelikiirusega rakette | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Hiina tarnib Venemaale seadmeid, mis Briti v\u00e4ljaande The Telegraph uurimise kohaselt v\u00f5imaldavad toota tuumav\u00f5imekusega h\u00fcperhelikiirusega rakette, mida president Vladimir Putin kasutab L\u00e4\u00e4ne \u00e4hvardamiseks.<\/p>\n<p>Sel kuul tulistas Venemaa Ukraina l\u00e4\u00e4neosas asuva Lvivi pihta ligi 13 000 kilomeetrit tunnis liikuva raketi, mille kohta kasutab nime &#8220;Ore\u0161nik&#8221;.<\/p>\n<p>Tegemist on v\u00e4idetavalt ballistilise raketiga, mida on lahingutegevuses kasutatud vaid kahel korral ning mis suudab lennu ajal v\u00e4lja lasta kuus l\u00f5hkepead. Need l\u00f5hkepead paigaldatakse rakettidele, mis suudavad tabada Euroopat v\u00e4hem kui 20 minutiga.<\/p>\n<p>The Telegraphi uurimisest selgub, et l\u00f5hkepeade ehitamiseks kasutatakse spetsiaalseid Hiina tootmispinke ja t\u00f6\u00f6riistu.<\/p>\n<p>Kokku on Hiina tarninud Venemaale 10,3 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses seadmeid, et aidata Moskval relvatootmist laiendada.<\/p>\n<p>Venemaa kasutab s\u00f5jatehastes Hiina tehnoloogiat<\/p>\n<p>V\u00e4ljaande hinnangul on Vene s\u00f5jatehnika tootmismahtude kasv osaliselt tingitud \u00fchest konkreetsest Hiinas valmistatud CNC-karusselltreipingist.<\/p>\n<p>Ukraina luure tuvastas selle seadme riiklikus Votkinski tehases, mis on Venemaa t\u00e4htsaim raketit\u00f6\u00f6stusettev\u00f5te ja millele kehtivad \u00dchendkuningriigi, USA, EL-i ning Jaapani sanktsioonid. Votkinskis toodetakse lisaks nn Ore\u0161nikule ka ballistilisi rakette Iskander-M ja kontinentidevahelisi rakette Topol-M.<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcsist selgub, et Hiina on tarninud miljardite dollarite v\u00e4\u00e4rtuses muidki komponente, mida Moskva vajab t\u00e4ppisrelvade ja h\u00e4vitajate kokkupanemiseks.<\/p>\n<p>Need komponendid kuuluvad kauba nimekirja, mida saab kasutada s\u00f5jategevuse toetamiseks ja mille eksport Venemaale on 39 riigi poolt keelatud.<\/p>\n<p>Hiina pole aga kunagi l\u00e4\u00e4ne sanktsioonidega liitunud. Kaubandusandmeid j\u00e4lgiva Import Genius kohaselt on riik Venemaale tarninud v\u00e4hemalt 4,9 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses mikrokiipe ja m\u00e4lukaarte, mida kasutatakse t\u00e4ppisrelvades ja h\u00e4vitajates.<\/p>\n<p>Muu hulgas on Hiina tarninud 130 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses kuullaagreid, mis on asendamatud lennukite ja muude s\u00f5idukite ehituses.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5ik, mis liigub, vajab kuullaagreid,&#8221; \u00fctles Carnegie m\u00f5ttekoja anal\u00fc\u00fctik Michael Kofman. &#8220;On selge, et ilma ligip\u00e4\u00e4suta Hiina majandusele ja turule oleks Venemaal olnud v\u00e4ga raske seda s\u00f5da nii kaua j\u00e4tkata.&#8221;<\/p>\n<p>Strateegiline s\u00f5ltuvus Hiinast<\/p>\n<p>Sissetungi esimese kolme aasta jooksul saatis Hiina Moskvasse v\u00e4hemalt 3,1 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses t\u00f6\u00f6pinke. See tehnoloogia on Ukrainale ja L\u00e4\u00e4nele m\u00e4rksa ohtlikum kui Iraani saadetud suurt\u00fckim\u00fcrsud, kuna Hiina pingid toetavad pikaajalist tootmissuutlikkust, n\u00e4iteks Alabuga majandustsoonis, kus toodetakse Iraani Shahed-droonide kohalikke versioone.<\/p>\n<p>Lisaks on Hiina tarninud v\u00e4hemalt 97 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses piesoelektrilisi kristalle, mida kasutatakse radarites, ning 42 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses relvadele paigaldatavaid optilisi sihikuid.<\/p>\n<p>Hiinast p\u00e4rit import on v\u00f5imaldanud Putinil hoiduda l\u00e4\u00e4ne sanktsioonidest, et ehitada rohkem selliseid relvi nagu mandritevahelised ballistilised raketid, suurendada Venemaa enesevarustatust ning kaitsta riigi kaitsev\u00f5imekust \u00fclemaailmsete piirangute eest.<\/p>\n<p>&#8220;Venemaa on viimase paari aasta jooksul muutunud Hiinast palju s\u00f5ltuvamaks,&#8221; \u00fctles \u00dchendkuningriigi konfliktide uurimiskeskuse Open Source Centre vanemanal\u00fc\u00fctik Gary Somerville, kes tegeleb Moskva s\u00f5jaliste tarnete uurimisega.<\/p>\n<p>The Telegraphi 2025. aasta uurimus tuvastas, et Hiina ettev\u00f5tted tarnisid aastatel 2023\u20132024 otse v\u00e4hemalt 55 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses osi ja materjale Venemaa droonit\u00f6\u00f6stusele. See oli periood, mil Moskva rajas oma kodumaise drooniprogrammi jaoks mahukat logistilist taristut.<\/p>\n<p>Toodud rahalisi n\u00e4itajaid peetakse tegelikust mahust v\u00e4iksemaks. Peking ega Moskva ei avalda t\u00e4pseid kaubandus- ja tolliandmeid. Samuti liigub \u00fcha rohkem saadetisi l\u00e4bi kolmandate riikide, mis kaupu impordivad ja seej\u00e4rel Venemaale edasi ekspordivad, varjates nii ostuahelat ja hiilides k\u00f5rvale sanktsioonidest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiina tarnib Venemaale seadmeid, mis Briti v\u00e4ljaande The Telegraph uurimise kohaselt v\u00f5imaldavad toota tuumav\u00f5imekusega h\u00fcperhelikiirusega rakette, mida president&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95186,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,326,28,29,95,19,6990,25,46269,23,24,262,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-95185","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hiina","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-oresnik","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-telegraph","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-ukraina","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-venemaa","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115972272427026505","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95185","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95185"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95185\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95185"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95185"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95185"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}