Leedu n\u00f5uab v\u00e4lismaalastest toidukulleritelt algtasemel keeleoskust. Eesti seda ei plaani, sest A1 taseme testi ei ole olemas ja selle v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine oleks ebaproportsionaalne ning leides samas, et A2 taseme n\u00f5udmine oleks liig.<\/p>\n
Leedus peavad teenindussektoris t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lismaalased alates aasta algusest oskama leedu keelt A1 ehk p\u00e4ris algtasemel. Esimene kuu n\u00e4itab, et nende oskused on endiselt piiratud ja kaebuseid tuleb \u00fcha juurde.<\/p>\n
Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski s\u00f5nul v\u00f5ib see keeletase n\u00e4iteks toidukulleritele olla p\u00e4ris paras. “Kui me v\u00f5tame ette A1 taseme kirjelduse: oskab ennast ja teisi tutvustada, p\u00e4rida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade j\u00e4rele – see on selline \u00fcldine kirjeldus, aga see tegelikult on seotud ka otseselt kullerit\u00f6\u00f6ga, sest ta peab teadma, kuhu ta l\u00e4heb. Ta peab muidugi tundma ka t\u00e4hestikku, sest paljud kullerid v\u00f5ivad olla p\u00e4rit nendest piirkondadest, kus on teine t\u00e4hestik.” r\u00e4\u00e4kis Tomusk. “Esimene asi – sa pead tundma lihtsat s\u00f5navara, oskama aadressi k\u00fcsida, korrust, kas v\u00e4rav k\u00e4ib lahti kinni ja k\u00f5ik sellised asjad, nii et A1 tasemega saab kuller tegelikult t\u00e4iesti hakkama,” selgitas ta.<\/p>\n
A2 taseme eksami peab t\u00f6\u00f6taja Leedus tegema kahe aasta m\u00f6\u00f6dudes. Eestis alla A2 taseme riiklikult tunnustatud testi teha ei saagi.<\/p>\n
Tomusk t\u00f5i v\u00e4lja kahe taseme erinevused: “A2 on juba natukene keerukam tase ja selle puhul lisandub juba ka kirjutamise oskus.”<\/p>\n
Tema s\u00f5nul peaks tasemel A2 keelt oskama valvet\u00f6\u00f6tajad, piletikontrol\u00f6rid, uksehoidjad, k\u00e4skjalad, ametiasutuse tehnilist v\u00f5i abistavat laadi t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid t\u00e4itvad t\u00f6\u00f6tajad, k\u00fctjad, paljundajad ning teised sarnased t\u00f6\u00f6tajad. “\u00dches\u00f5naga inimesed, kes peavad isikutega mingil tasemel suhtlema, v\u00f5ib-olla natukene mingeid tabeleid t\u00e4itma,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Eestis on praegu keeleseaduse muutmise eeln\u00f5u riigikogu menetluses. Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna n\u00f5uniku K\u00e4tlin K\u00f5veriku s\u00f5nul oleks kulleritelt A2 tasemel eesti keele oskuse n\u00f5udmine p\u00f5hjendamatu piirang.<\/p>\n
Ka Tomuski s\u00f5nul v\u00f5iks A1 tase olla piisav, kuid see eeldaks eksami loomist, mis on v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6: “Praegu mulle tundub, et need kullerfirmad on oma t\u00f6\u00f6d suutnud niiviisi korraldada, et kliendid on enam-v\u00e4hem rahul. Kaebusi on kullerite kohta tulnud eelmisel aastal ikkagi suhteliselt v\u00e4he v\u00f5rreldes teiste nii-\u00f6elda teenindust\u00f6\u00f6tajatega.”<\/p>\n
Mullu esitati keeleametile kokku 700 kaebust, millest kuus olid kullerite, ligi 170 aga taksojuhtide kohta. Tomuski s\u00f5nul on murekoht selles, et k\u00fcmme aastat tagasi kaotati \u00e4ra n\u00f5ue t\u00f5endada keeleoskust teenindajakaardi taotlemisel.<\/p>\n
“K\u00fcmne aasta jooksul me oleme teinud seda nii-\u00f6elda tagantj\u00e4rele j\u00e4relevalve k\u00e4igus, see ei ole v\u00e4ga efektiivne, aga me teeme k\u00f5ik, mis me suudame, et ikkagi neid isikute kaebusi lahendada. Meil ju see peamine platvorm, Bolt, on \u00fcritanud ka omalt poolt \u00fcht-teist teha, et et taksojuhid keelt oskaksid, neil on oma v\u00e4ike keeletest. Seal puhul muidugi me t\u00e4pselt ei tea, kes selle testi sooritab,” \u00fctles keeleameti juht.<\/p>\n
K\u00f5veriku s\u00f5nul ei tooks keeleoskuse t\u00f5endamine teenindajakaardi v\u00e4ljastajale ehk kohalikele omavalitsustele olukorra h\u00fcppelist paranemist ja seep\u00e4rast peab ta t\u00f5husamaks j\u00e4relevalve tugevdamist ning vajadusel taksojuhi teenindajakaardi peatamist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Leedu n\u00f5uab v\u00e4lismaalastest toidukulleritelt algtasemel keeleoskust. Eesti seda ei plaani, sest A1 taseme testi ei ole olemas ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95235,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1327,5870,5867,8426,14512,28,29,19,25,8425,23,24,22,20,30],"class_list":["post-95234","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ilmar-tomusk","tag-katlin-koverik","tag-keeleamet","tag-keeleoskuse-noue","tag-kullerid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teenindajad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115972626367351449","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95234","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95234"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95234\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95235"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95234"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95234"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95234"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}