![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3168719h8b8ct24.jpg\"\/)
Otse uudistemajast: Erik Roose Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nR\u00e4\u00e4gime t\u00f5en\u00e4oliselt kogu selle saate rahvusringh\u00e4\u00e4lingu rahastamisest. Otseseks ajendiks sai \u00fcks riigikogu kultuurikomisjoni istung, kus teie koos Sulev Valneriga selle n\u00e4dala alguses k\u00e4isite ja hiljem siis uudistest saime lugeda, et kultuurikomisjonil on tekkinud uus vaade rahvusringh\u00e4\u00e4lingu rahastamismudelile, mis siis, kui ma siin \u00f5igesti aru saan, kujutab endast sellist kolmeaastast avalik-\u00f5iguslikele kultuuriasutustele kehtivat rahastamise raamistikku \u2013 et s\u00f5lmitakse kolmeks aastaks halduslepingud, fikseeritakse see summa \u00e4ra. \u00dchest k\u00fcljest tundub nagu edasiminek, arvestades seda, kuidas siiamaani saab rahvusringh\u00e4\u00e4ling iga aasta viimastel kuudel teada, mis tema j\u00e4rgmise aasta eelarve on ja tihti ka p\u00e4ris aasta viimastel n\u00e4dalatel. Sellega v\u00f5rreldes see oleks justkui nagu edasiminek?<\/p>\n
No pigem me saame teada alustuseks, mis ta k\u00f5ik meil j\u00e4lle ei ole. Aga jah, see oli selline igal aastal ette n\u00e4htud kohtumine kultuurikomisjoniga, kus ringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu peaks andma \u00fclevaate, mis juhtunud on.<\/p>\n
Aga t\u00f5epoolest, ka see seadusemuudatuse plaan k\u00e4is sealt p\u00f5gusalt l\u00e4bi, mis liikus v\u00e4rskelt kultuuriministeeriumist valitsusse l\u00e4bivaatamiseks ja see t\u00f5esti n\u00e4eb ette v\u00e4iksed muudatused, et rahastamine, mis on \u00fcks p\u00f5hiline muudatus, peaks olema j\u00e4rjepidevam ja ettem\u00e4\u00e4ratum. Aga hetkel on veel vara r\u00e4\u00e4kida, mis sealt juhtub.<\/p>\n
Euroopa meediavabaduse m\u00e4\u00e4rus, mis juba eelmisest aastast kehtib kogu Euroopa Liidus, n\u00e4eb ette, et k\u00f5ikide avalik-\u00f5iguslike ringh\u00e4\u00e4lingute rahastamine peab olema piisav ja ettem\u00e4\u00e4ratud. Selle teise poolega me v\u00f5ib-olla enam-v\u00e4hem liigume edasi, aga selle piisavuse osas meil tegelikult mingit selgust praegu veel ei ole.<\/p>\n
Ma saan aru, et kui see peaks n\u00fc\u00fcd minema niimoodi, et selline rahastamismudel tekib, lisaks rahvusringh\u00e4\u00e4lingule veel rahvusraamatukogule ja rahvusooperile, siis see v\u00f5ib minna ka niimoodi \u2013 ma ei tea, mis see l\u00e4htepunkt on, kas 2026. aasta \u2013 et \u00f6eldakse, et siit n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmised kolm aastat teie eelarve ei v\u00e4hene, j\u00e4\u00e4b selliseks, nagu ta on. Arvestades seda, kui v\u00e4ike on rahvusringh\u00e4\u00e4lingu eelarve v\u00f5rreldes tema ette pandud \u00fclesannetega ja kuidas meil inflatsioon viimased aastad on kulgenud, siis see t\u00e4hendab ju tegelikult seda, et iga j\u00e4rgneva aastaga on k\u00fcll teada, kui palju rahvusringh\u00e4\u00e4lingul raha on, aga seda raha on p\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00e4rjest v\u00e4hem?<\/p>\n
See ongi peamine murekoht ka selle muutuva seaduse ruumis, et juhul kui kellegi poliitiku peas ongi see \u2013 et lahendasime selle ettem\u00e4\u00e4ratuse \u00e4ra, aga raha ongi teil aina v\u00e4hem ja v\u00e4hem v\u00f5i see on k\u00fclmutatud, siis tegelikult see oleks \u00fclisuur probleem.<\/p>\n
Kui rahastust laiemalt vaadata, siis alates Eesti Vabariigi taastamisest, kus meie avalik-\u00f5iguslikule raadiole ja televisioonile, mis olid tol ajal eraldi, andis maksumaksja 0,4 protsenti SKT-st ja selle me saime kaasa ENSV-st. Nii et tollased poliitikud, kui neid tohib nii nimetada v\u00f5i v\u00e4hemalt \u00fche partei liikmed, said aru, et meedia on oluline ja ta peab olema tugev. T\u00e4naseks oleme j\u00f5udnud 0,1 protsendini SKT-st ehk siis neli korda odavamalt maksumaksjale.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd SKT on v\u00f5ib-olla abstraktne, siis h\u00e4sti konkreetne on see, mida me n\u00e4itasime ka komisjonis \u00fchel graafikul. Me v\u00f5tsime aluseks 2008. aasta, kui t\u00e4nane rahvusringh\u00e4\u00e4ling oma uue seadusega loodi ning raadio ja televisioon kokku pandi, siis oli meie baaseelarve \u00fcmmarguselt 23 miljonit eurodes \u2013 tol ajal olid k\u00fcll kroonid, aga eurodes arvestatuna. T\u00e4naseks, kui me korrutame selle inflatsiooniga l\u00e4bi, siis on meil rahast 17 miljonit. Meil on reaalselt ostuj\u00f5u m\u00f5ttes kolmandik v\u00e4hem raha, kui oli 20 aastat tagasi ja ootused meile ei ole kuidagi v\u00e4henenud.<\/p>\n
Otse uudistemajast: Erik Roose Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Kordame selle uuesti \u00fcle. Et kui v\u00f5tame inflatsiooni arvestades aluseks 2008. aasta rahvusringh\u00e4\u00e4lingu eelarve, sest see oli see aasta, kus Eesti Raadio ja Eesti Televisioon esimest korda koos tegutsesid, siis see oli 27 miljonit. <\/p>\n
Kaksk\u00fcmmend kolm.<\/p>\n
Vabandust, 23 miljonit eurot ja t\u00e4naseks inflatsioonikordaja l\u00e4bi on sellest saanud 17 miljonit?<\/p>\n
Nii et tegelikult jah, et meil on kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4hem raha, et midagi osta. Kui ette kujutada, kui pension\u00e4ril oleks lihtsalt rahakotis k\u00fcll mingi teine kup\u00fc\u00fcr, aga ta saab kolmandiku v\u00e4hem omale kaupa osta \u2013 see on sama asi.<\/p>\n
Aga neid \u00fclesandeid on tegelikult ju selle ajaga juurde tulnud ja tegelikult rahvusringh\u00e4\u00e4lingu tegevus on, nagu loomulikult kogu meedia, orgaanilise arengu k\u00e4igus ju laienenud selle ajaga v\u00f5rreldes?<\/p>\n
Jah, seal on n\u00fc\u00fcd kaks asja selle arvutuses maha v\u00f5etud, n\u00e4iteks eraldi ETV+ (venekeelse TV-kanali – toim.) jaoks antud raha ja k\u00fcberturbe rahad, et lihtsalt v\u00f5rrelda sama teenust. Nii et seal natukene siis oleks juures, aga k\u00f5ik, mis on juures, on tegelikult nii-\u00f6elda etiketiga, et me selle eest teeme mingeid muid tegevusi.<\/p>\n
T\u00f5epoolest, kui v\u00f5rrelda, siis tihti \u00f6eldakse, et kogu Euroopas on ringh\u00e4\u00e4lingute rahastus langustrendis, mis on t\u00f5si, ainult et seal on keskmine langus olnud 10 protsenti meie 30 vastu v\u00f5rreldavates skaalades. Nii et reaalselt kolm korda kiiremini on kukkunud meie v\u00f5imekus seda teenust osutada, v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopa Liidu ja ka kogu suure Euroopa, EBU (Euroopa ringh\u00e4\u00e4lingute liit \u2013 toim.) 47 riigi kolleegidega.<\/p>\n
Aga ma tuleks veel sammu v\u00f5rra tagasi. Te siin tsiteerisite seda Euroopa Liidu meediavabaduse m\u00e4\u00e4rust, mis \u00fctleb, et avalik-\u00f5igusliku ringh\u00e4\u00e4lingu rahastamine peab olema piisav ja etten\u00e4htav v\u00f5i kuidagi planeeritav. See on tegelikult ju selline suhteliselt b\u00fcrokraatlik, formaalne s\u00f5nastus, aga mida see tegelikult t\u00e4hendab, on see, et rahvusringh\u00e4\u00e4ling peaks olema poliitilistest otsustest l\u00fchiajaliselt ja pikaajaliselt s\u00f5ltumatu t\u00e4nu sellele, et tema rahastus ei s\u00f5ltu nendest l\u00fchiajalistest poliitilistest otsustest. <\/p>\n
Just.<\/p>\n
See on see, millest me tegelikult ju siin v\u00e4ga keegi, ka rahvusringh\u00e4\u00e4lingus, k\u00f5nelda ei taha, kuna me ise ju teame, et me ei ole poliitiliselt kuidagi oma sisu poolest s\u00f5ltuvad. Aga kui me j\u00e4tame kogu selle reaalse olukorra k\u00f5rvale ja vaatame puhtalt faktidele otsa, siis iga aasta j\u00e4rgmise aasta eelarve otsustatakse \u00fchem\u00f5tteliselt poliitilise otsustusprotsessi l\u00e4bi. <\/p>\n
Jah, t\u00e4pselt nii ongi. See oli veel \u00fcks \u00fcks detail, mida me oleme ajanud koos enne mainitud rahvusooperi ja rahvusraamatukoguga, kolmas on siis rahvusringh\u00e4\u00e4ling. Need kolm organisatsiooni on loodud parlamendi poolt maksumaksjale. Tegelikult t\u00e4na on nad \u00fcks sajakonna v\u00f5i 150 kulu\u00fcksusena kulureast lihtsalt kultuuriministeeriumi ja riigieelarve seletuskirjas, mida ma saan aru, peale Aivar S\u00f5erdi ja Anvar Samosti ka keegi nagu ei loe. Meie m\u00f5te oli see, et need kolm p\u00f5hiseaduslikku institutsiooni oleks eraldi prioriteedina v\u00e4lja toodud ja see v\u00f5ib-olla aitaks ka edasi sellest probleemist, et lihtsalt kogu aeg j\u00e4\u00e4me vaesemaks.<\/p>\n
Aga see s\u00f5ltumatus on ju tegelikult erakordselt oluline, seesama ajakirjanduslik s\u00f5ltumatus. Kui r\u00e4\u00e4kides kolmest oma seadust omavast avalik- \u00f5iguslikust institutsioonist, siis ma p\u00e4ris h\u00e4sti tegelikult isegi sellises d\u00fcstoopilises fantaasias ei kujuta ette, kuidas n\u00e4iteks rahandusminister v\u00f5i riigikogu liige l\u00e4heb rahvusooperi juhi juurde ja \u00fctleb, et tahaks rohkem sellist itaalia algup\u00e4ra ooperit n\u00e4ha j\u00e4rgmisel aastal. Aga tegelikult on \u00fcsna lihtne ette kujutada, kuidas seesama rahandusminister v\u00f5i noh, ma ei tea, mis iganes erakonna esimees tuleb Erik Roose juurde ja \u00fctleb, et aga teil on siin need uudised ikkagi kuidagi liiga v\u00e4he meie suhtes s\u00f5bralikud. Ja seda tegelikult see rahastamise s\u00f5ltumatus ju peakski p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4ltima? <\/p>\n
Seda peaks tagama jah. See oli hea n\u00e4ide aga ma tooksin nii-\u00f6elda vastun\u00e4ite. T\u00f5epoolest poliitikud, ma olen peaaegu kindel, et ka poliitikutest n\u00f5ukogu liikmed n\u00e4iteks rahvusooperis ei \u00fctle, et tehke oopereid rohkem ja operette v\u00e4hem. Ma arvan, et see oleks naeruv\u00e4\u00e4rne, meie kultuuriportaal teeks sellest uudise.<\/p>\n
Kuigi mine tea, mine tea. <\/p>\n
No ma siiski oleks seda kindlasti kuulnud Ott Maatenilt (rahvusooperi Estonia peadirektor \u2013 toim.). V\u00f5i Rahvusraamatukogule \u00f6elda, et no seda t\u00fc\u00fcpi kirjandust \u00e4rge ikka ostke v\u00f5i tellige muud. Aga meie puhul \u00f6eldakse, et noh, siin ikkagi seda on v\u00e4he, seda palju, poliitikat v\u00e4he ja “V\u00e4lisilma” palju. Seda juttu tuleb iga p\u00e4ev ja igalt poolt, seda peetakse kuidagi nagu tavap\u00e4raseks.<\/p>\n
Nii et selles m\u00f5ttes jah, ma \u00fctleks, et meil on probleem mitte ainult rahastusega, vaid ka tegelikult reaalse m\u00f5istmisega, mida t\u00e4hendab s\u00f5ltumatu meediaorganisatsioon ja siin tuleb sellega veel k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3168713h4cb0t24.jpg\"\/)
Erik Roose ja Anvar Samost Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Kui me n\u00fc\u00fcd sellest rahastuse ajaloost veel r\u00e4\u00e4kida, siis me r\u00e4\u00e4kisime, kuidas see summa on muutunud. Tegelikult on siin ju uuritud seda, v\u00e4hemalt \u00fche korra on riigikontroll teinud vist t\u00e4naseks k\u00fcmme aastat tagasi..?<\/p>\n
Umbes nii jah.<\/p>\n
.. on teinud anal\u00fc\u00fcsi rahvusringh\u00e4\u00e4lingu rahastuse kohta ja tegelikult meie rahastus on avalik, siin on sellest kirjutatud, r\u00e4\u00e4gitud palju. See n\u00e4eb tegelikult niimoodi v\u00e4lja, et on riigieelarvest vist kolmel real eraldatav summa, viimased aastad v\u00e4hemasti on niimoodi olnud, siis on mingi rida selliseid samuti avalikust rahast rahastatavaid projekte, mis on sihtotstarbelised. Toimetuse ja ajakirjanike vaatenurgast on see alati selline kahtlane teema, sellep\u00e4rast et mis iganes klausleid v\u00f5i tingimusi sinna sellesse konkreetsesse projekti v\u00f5i lepingusse ei kirjuta, vaatajale v\u00f5i auditooriumile v\u00f5ib alati j\u00e4\u00e4da mulje, et see, kes maksis, tellis ka selle saate v\u00f5i programmi v\u00f5i projekti ajakirjandusliku sisu. See on ka \u00fcks asi tegelikult, mis iseenesest ei peaks niimoodi olema. Ideaalis v\u00f5iks ju olla niimoodi, et rahvusringh\u00e4\u00e4ling saab mingisuguse pikaajalise mudeli alusel raha ja siis vastavalt rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seadusele ja vastavalt rahvusringh\u00e4\u00e4lingu \u00fclesannetele, rahvusringh\u00e4\u00e4ling ise otsustab, millist seadusele vastavat ja auditooriumi ootusi \u00f5igustavat programmi selle alusel toota?<\/p>\n
T\u00e4pselt nii see enamikes Euroopa riikides, EBU liikmetes, k\u00e4ibki. T\u00f5si, seal sellele kolmele reale lisandub n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmine m\u00f5ni aasta ka meie uue telekompleksi raha, nii et see on nagu neli rida. Aga see on eraldi teema ja see on v\u00f5ib-olla reaalne p\u00e4ris asi, mis v\u00f5ib-olla ei puutu p\u00e4ris sellesse n\u00e4itesse, millest me r\u00e4\u00e4kisime.<\/p>\n
Aga t\u00f5epoolest selleks, et p\u00e4riselt normaalselt ja tavap\u00e4raselt, nii nagu k\u00f5ik meie kolleegid v\u00f5i enamus Euroopas t\u00f6\u00f6tavad, peaks see t\u00e4pselt nii olema. V\u00f5ib-olla l\u00e4hme veel korra h\u00e4sti konkreetseks, et kui palju see siis maksma l\u00e4heb. Tegelikult keskmiselt Euroopas, laiemalt, suures Euroopas, l\u00e4heb see teenus maksumaksjale maksma 50 eurot aastas.<\/p>\n
Eestis l\u00e4heb see maksma 30 eurot aastas per capita iga Eesti inimese kohta. Ehk siis, kui see viia p\u00e4eva peale, siis see hind on kaheksa senti p\u00e4evas v\u00f5i kaks ja pool eurot kuus. Kaks ja pool eurot kuus, [on see,] mis iga Eesti inimene maksab tegelikult [ja see] on v\u00e4hem kui mis tahes ajalehe tellimine, videoplatvorm v\u00f5i mis iganes \u2013 tegelikult reaalset kaupa on rohkem. Nii et mina \u00fctleks, et ka see h\u00fcpoteetiline v\u00e4ide, mida sageli kasutatakse ja v\u00f5ib-olla ka \u00f5igesti, et erasektor on efektiivsem kui avalik, siis siin tegelikult see jutt ei p\u00e4de \u2013 me oleme tegelikult t\u00f5hus, kvaliteetne ja maksumaksjale k\u00f5ige s\u00e4\u00e4stlikum pidada.<\/p>\n
Kui vaadata sedasama n\u00e4idet, mida te siin t\u00f5ite enne Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu p\u00fcsihindadesse arvutatud eelarve kohta, siis p\u00f5him\u00f5tteliselt sama asja, mida tehti 2008. aastal 23 miljoniga, teeme n\u00fc\u00fcd 17 miljoniga?<\/p>\n
Ostuj\u00f5u m\u00f5ttes.<\/p>\n
Ostuj\u00f5u m\u00f5ttes. See on ju efektiivsuse m\u00f5ttes v\u00f5iks \u00f6elda, et t\u00e4iesti uskumatu n\u00e4ide!<\/p>\n
Me olemegi. Kui k\u00fcsida, et kuidas see on v\u00f5imalik, et see numbri klapi, siis see ongi k\u00e4inud l\u00e4bi \u00fchelt poolt efektiivsuse t\u00f5usu, l\u00e4bi k\u00e4rbete \u2013 meil on oluliselt v\u00e4hem t\u00f6\u00f6tajaid, ajakirjanikke, teisi t\u00f6\u00f6tajaid, tugistruktuuri t\u00f6\u00f6tajaid, kui oli viis-k\u00fcmme v\u00f5i 15 aastat tagasi, oluliselt v\u00e4hem. Aga kuskil on see piir, kust maalt alates noh\u2026 keegi peab ju stuudios olema! See on punkt \u00fcks.<\/p>\n
Ja teine, et me oleme p\u00fc\u00fcdnud, kuigi see on j\u00e4lle ka v\u00e4ga raske, aga tehnoloogia arenguga k\u00f5ik j\u00e4rgmised p\u00f5lvkonnad on alati ka efektiivsemad ja s\u00e4\u00e4stlikumad. Aga me oleme j\u00f5udnud sellisesse kohta, kus tegelikult reaalselt enam, ka peale viimast k\u00e4rbet, mis oli kaks miljonit pluss eelmine aasta, eelmises eelarves ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4i samaks see k\u00e4rbe v\u00f5i juurde ei pandud ega maha ei v\u00f5etud. Eraldi teema oli, et natuke anti veel palgafondi. Aga see palgafondi andmise jutu v\u00f5iks ka \u00e4ra klaarida. Et kui [kultuurit\u00f6\u00f6taja] miinimumpalgaga, keda on k\u00f5ige suurem grupp meie kollektiivis, kui neile panna 120 eurot kuus juurde \u00fcks kord kolme aasta kohta, siis k\u00f5ik saavad aru, et siin mingit tohutut t\u00e4nulikkust paraku on raske nii minul kui mu kolleegidel poliitikute suunas n\u00e4idata.<\/p>\n
Nii et tegelikkuses me oleme t\u00f5esti organisatsioonina teinud tohutuid pingutusi, aga n\u00fc\u00fcd on see koht, kus peale k\u00e4rbet tegelikult meil on v\u00f5etud \u00e4ra v\u00f5imekus teha mis tahes suuri \u00fclekandeid. Tegelikult algavad kohe-kohe ol\u00fcmpiam\u00e4ngud, selle raha oleme v\u00f5tnud ekstra, rahastust meil selleks pole \u2013 me oleme selle k\u00e4rpe kokku kraapinud. Aga tulevikus suurv\u00f5istlused, ol\u00fcmpiam\u00e4ngud k\u00e4ivad t\u00e4nase rahastusega meile \u00fcle j\u00f5u. Me ei saa neid teha v\u00f5i selleks, et \u00fcle kahe v\u00f5i nelja aasta neid asju teha, peame me massiivselt m\u00f5ned programmid kinni panema, hakkame raha koguma.<\/p>\n
Nii et tegelikult kui k\u00fcsida poliitikutelt, kas ol\u00fcmpiat peaks Eesti inimene n\u00e4gema, seda kajastama, siis vastus on jah. Aga kui k\u00fcsida raha – me r\u00e4\u00e4gime tegelikult j\u00e4lle kas kaheksa senti v\u00f5i m\u00f5ni sent p\u00e4evas juurde. Tegelikult kui sellest kaheksa sendi pealt edasi minna, siis tegelikult kui me poliitikute kaudu v\u00f5i mingi mudeli kaudu saaks mitte kaheksa, vaid \u00fctleme 12 senti iga p\u00e4ev, need on reaalsed numbrid, siis oleks me t\u00e4iesti rahul. Aga isegi ka k\u00fcmne sendi puhul v\u00f5iks taastada selle, kus me olime. Nii et need summad tegelikult, mida on vaja v\u00f5rreldes selle pidevalt [meediast] l\u00e4bi k\u00e4inud mingi kahe miljardiga, mis iga aasta kuidagi nagu kuskil \u00e4ra kaob – \u00fcle j\u00e4\u00e4b, et need summad te<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3168728h8654t24.jpg\"\/)
Otse uudistemajast: Erik Roose Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
gelikult on naeruv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n
No kui vaadata siin teisi Euroopa avalik-\u00f5iguslikke ringh\u00e4\u00e4linguid, kes ka p\u00e4riselt t\u00e4idavad avaliku \u00f5iguslikku funktsiooni, kes ei ole, nagu meil siin j\u00e4tkuvalt m\u00f5ned poliitikud armastavad \u00f6elda, riigitelevisioon, vaid on p\u00e4ris ajakirjanduslikult s\u00f5ltumatud meediaorganisatsioonid, siis seal on Eesti tegelikult erakordne erand. Kui ma vaatan ringi, et kui palju on neid avalik-\u00f5iguslikke meediaorganisatsioone, kelle rahastus on poliitiliselt s\u00f5ltumatuks tehtud \u2013 kas siis kogutakse selle jaoks eraldi maksu, kas on seatud s\u00f5ltuvus riigieelarve rahastus mingisugusest indeksist, mis moodustub mingite statistiliste n\u00e4itajate v\u00f5i muutuste p\u00f5hjal, kas on pandud elektriaktsiisi sisse mingi komponent nagu n\u00e4iteks Portugalis ja m\u00f5nes muus riigis \u2013 me oleme erand siin. V\u00f5ib-olla siin tasub seda ka \u00f6elda, et Eesti ei ole t\u00fc\u00fcpiline oma avalik-\u00f5igusliku ringh\u00e4\u00e4lingu rahastamise poolest ja kui meile meeldib \u00f6elda, et me oleme v\u00e4ga edumeelne paljudes k\u00fcsimustes, teeme k\u00f5iki asju palju \u00f5igemini kui m\u00f5ni meie n\u00e4iteks l\u00f5unapoolne naaber, aga selles k\u00fcsimus me tegelikult ei tee.<\/p>\n
Nii ongi. Neid on ikkagi v\u00e4ga n\u00e4puotsaga sellest ligi 50 [EBU] liikmest, kes nii selgelt ootavad aasta viimaste p\u00e4evadeni, et saada teada [oma eelarve]. Meil t\u00f5esti v\u00f5ib-olla oktoobri-novembrikuus on teada, aga riigieelarve kinnitatakse ikkagi l\u00f5puks detsembris. Need mudelid on erinevad, kaasa arvatud n\u00e4iteks minu meelest Hispaanias on nii, kus suur osa tuleb \u00fcldse telekommunikatsiooni ettev\u00f5tete kasumist v\u00f5i k\u00e4ibest mingi v\u00e4ike protsent, mis on \u00fcks loogika v\u00f5i ka elektriarved nagu on Portugalis, Itaalias, vist ka Armeenias.<\/p>\n
Nii et \u00fches\u00f5naga erinevad mudelid, aga see \u00fcldistus on see, et tegelikult absoluutne enamus s\u00f5ltumata riigikorrast, oled sa Ungari v\u00f5i Suurbritannia v\u00f5i Soome, siis s\u00f5ltumata sellest meetodist absoluutselt k\u00f5ik on leidnud, et avalik-\u00f5iguslikku teenust kui sellist, s\u00f5ltumata rahandusmudelist, on meile vaja. Nii et natuke see meetod on tehniline k\u00fcsimus, aga Eesti on selles m\u00f5ttes kindlasti mitte edumeelne, vaid finantspoliitilises m\u00f5ttes pigem seal teises otsas.<\/p>\n
Olemuslikult l\u00e4bi selle viimase 30-35 aasta ei ole meie \u00fchiskond v\u00f5i just poliitikud eesk\u00e4tt j\u00f5udnud sellega sinna kohta, et otsustame \u00fcksk\u00f5ik mis mudeli \u00e4ra ja see ongi kokku lepitud, pikaajaline ja s\u00f5ltumatu. Kuidagi on selline \u2013 et katsuge hakkama saada, raha k\u00fcll pole, aga pidage vastu \u2013 oli niisuguse Vene poliitika meem kunagi. Aga minule ei tee see enam nalja, sest see on meie p\u00e4ris elu, olukord on p\u00e4riselt ka \u00fcliproblemaatiline. Tegelikult me ju tahame neid suuri laulupidusid, ol\u00fcmpiaid, k\u00f5iki neid teha.<\/p>\n
No me tahaksime ka tegelikult iga\u00f5htuseid uudiseid. Ja seda, et telefonist oleks v\u00f5imalik uudiseid lugeda, mis on kvaliteetsed, usaldusv\u00e4\u00e4rsed. Ja et Vikerraadiost oleks v\u00f5imalik midagi kuulata juhul, kui muud vahendit k\u00e4ep\u00e4rast ei ole.<\/p>\n
Jah, siin on veel \u00fcks asi, mida v\u00f5ib veel v\u00e4ga l\u00fchidalt markeerida. Tegelikult, milleni on viinud ka selline [hoiak], et andsime k\u00fcmme eurot ja saime vastu kolm minutit saadet – see on viinud selleni, et tegelikult kaudkulusid poliitikud ja kontrollijad enam v\u00e4ga ei n\u00e4e, sest televisioon, raadio, uudiste-ettev\u00f5te on tegelikult t\u00e4nap\u00e4eval IT-ettev\u00f5te. Selleks on vaja k\u00fcberturbes\u00fcsteeme, seal on vaja tehnoloogilist v\u00f5imekust ja reaalselt – ma pean selle v\u00e4lja \u00fctlema \u2013 et tegelikult osaliselt ol\u00fcmpiat me rahastame enda investeeringute amortisatsiooni arvelt, mis t\u00e4hendab seda, et meie v\u00f5imekus olla raudselt iga \u00f5htu kell \u00fcheksa eetris AK-ga, ei ole enam \u00fcldse nii h\u00e4sti tagatud, kui ta oli veel aasta kaks-kolm tagasi. Nii et, et varem v\u00f5i hiljem, loodetavasti hiljem peale, peale seda juhatust, aga juhtub see, et meie eeter on \u00fchel hetkel pime, sellep\u00e4rast et meil ka tehnoloogiline pool lihtsalt ei ole tagatud.<\/p>\n
No mis see mudel siis Eesti osas nagu k\u00f5ige otstarbekam on? Ma saan aru, et meil on n\u00fc\u00fcd l\u00e4inud sel n\u00e4dalal otses m\u00f5ttes kultuuriministeeriumist valitsusse rahvusringh\u00e4\u00e4linguseaduse muudatused, mis noh, sarnanevad vist selle, mis kultuurikomisjoni arutelul olid.<\/p>\n
No need sama ongi, jah.<\/p>\n
Aga kui n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida objektiivselt ja t\u00e4iesti s\u00f5ltumatult sellest seadusest, mis see ideaalne mudel oleks Eesti tingimustes, rahastusmudel?<\/p>\n
No isiklikult minule meeldib tegelikult Leedu mudel. Aga natuke sarnased m\u00f5nes m\u00f5ttes on veel ka Prantsusmaal ja Norras, kus siis reaalselt ongi kokku lepitud, et mingi protsent mingist maksust \u2013 Leedu puhul n\u00e4iteks \u00fcksikisiku tulumaksu mingi v\u00e4ike-v\u00e4ike osa ja aktsiiside mingi v\u00e4ike osa, see protsent sellest v\u00f5i osakaal sellest siis selle j\u00e4rgi arvutatakse ja rahandusministeerium selles kannab \u00fcle ja sellel nagu ei debateerita.<\/p>\n
Leedu on n\u00fc\u00fcd selles m\u00f5ttes teist mudelina v\u00e4ga hea, aga seal on poliitiline [olukord] t\u00e4na \u2026<\/p>\n
Et seal tahetakse seda mudelit tagasi p\u00f6\u00f6rata?<\/p>\n
Ja mitte ainult, seal tahetakse ka seadust muuta, et pidevalt saaks vajadusel v\u00e4ga lihtsalt ka juhtkonda maha v\u00f5tta ja k\u00f5ike muud. Tegelikult see \u00f5ppetund on j\u00e4lle selles, et ka hea mudel agressiivse ja pahatahtliku poliitika vastu iseenesest ei kaitse.<\/p>\n
Aga kui on m\u00f5lemad sambad nii-\u00f6elda l\u00f6\u00f6gi all, siis on eriti raske ja see on tegelikult Eestis. Teistpidi j\u00e4lle \u2013 ega siis meie enda n\u00f5ukogu, meie enda kultuurikomisjon parlamendis, nende \u00fcldine suhtumine on tegelikult pigem positiivne. Aga me k\u00f5ik teame, et raha pole ju nende k\u00e4es, raha on \u00fches teises kohas, mida me k\u00f5ik teame. Ja kui veel korra natukene v\u00f5lanalja teha, siis tegelikult meie n\u00f5ukogu roll on seaduses v\u00e4ga selgelt kirja pandud, nad peavad kontrollima, j\u00e4lgima meie eelarvet, selle t\u00e4itmist. Aga ma \u00fctleks, et viimaste aastatega on nende t\u00f6\u00f6 l\u00e4inud v\u00e4ga lihtsaks, sest kontrollida v\u00e4ga palju pole, raha eriti pole, kontroll l\u00e4heb kiiresti. Nii et selles m\u00f5ttes seda funktsiooni nad saavad t\u00e4ita v\u00e4ga h\u00e4sti ja v\u00e4ga lihtsalt.<\/p>\n
Praktikas see rahakott asub tegelikult t\u00e4itevv\u00f5imu k\u00e4es, v\u00f5ib-olla isegi liiga palju l\u00e4bi kogu meie valitsemiss\u00fcsteemi. Aga t\u00f5epoolest harukondlik ministeerium, meie puhul kultuuriministeerium, ja rahandusministeerium koos on need, kes saaksid teha selle otsuse nii-\u00f6elda vormiliselt, seaduse m\u00f5ttes kui ka sisuliselt iga aasta.<\/p>\n
Aga seesama rahandusministeerium tuleb ja \u00fctleb iga sellise indekseerimist sisaldava mudeli peale, et see ei ole v\u00f5imalik, me ei taha, me ei taha \u00fchtegi uut indekseeritavat rahastamismudelit riigieelarve raames teha, siis tahavad k\u00f5ik endale sedasama saada, et see on poliitiliselt vastuv\u00f5etamatu ja sinna see sureb. <\/p>\n
Jah, seda juttu ja lauset olen kuulnud nii palju kordi, et mul s\u00f5rmi ja varbaid j\u00e4\u00e4b puudu. Ma siia debatti ei laskuks, see on natuke nagu ettek\u00e4\u00e4ne.<\/p>\n
Aga veel hullem ettek\u00e4\u00e4ne minu jaoks on see, et absoluutselt \u2013 nii see kui eelmine juhatus, Margus Allikmaa kaks juhatust \u2013 kogu aeg on jutt, s\u00f5ltumata aastast, et raha ei ole ega tule. Kas ettek\u00e4\u00e4ne on s\u00f5da, pingeline olukord, Donald Trump, Viktor Orban, Andrus Ansip, EKRE \u2013 k\u00f5ik ettek\u00e4\u00e4nded sobivad, aga raha mitte kunagi ei ole. Nii et selles m\u00f5ttes see jutt pole usutav, mingil hetkel v\u00f5iks \u00f6elda, mis tingimusel raha hakkab olema?<\/p>\n
Eile \u00f5htul oli p\u00e4\u00e4steameti direktor “Esimeses stuudios” ja on olnud k\u00f5iki teisi, meditsiinivaldkonna eksperdid, teised \u2013 ma ei ole kelleltki kuulnud, et kuskil raha on. Meil igal aastal sadades miljonites riigieelarve kasvab, mis on kahek\u00fcmne miljardi juures, kaks miljardit kuskil kaob \u00e4ra kogu aeg, keegi ei tea, kust on. Raha tuleb juurde, aga ma ei ole \u00fchtegi suurt sektorit n\u00e4inud, kes \u00fctleb, et raha on minu k\u00e4es.<\/p>\n
Meditsiinis samamoodi, kui me korra l\u00e4heme tehnoloogia juurde tagasi, et saage hakkama tehke kuidagi see kaamerat\u00f6\u00f6 \u00e4ra \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt, kui me m\u00f5tleks niimoodi, et l\u00e4heks radioloogiasse ennast kontrollima, siis ma v\u00f5ib-olla ei tahaks minna aparaati, mis v\u00f5ib-olla ei t\u00f6\u00f6ta. V\u00f5ib-olla see v\u00f5rdlus on liiga brutaalne, aga see kuidagi raha ei ole jutt on lihtsalt standardne, isegi miks ei ole, millal ei ole, millal tuleb \u2013 seda lauset isegi ei teki. Lihtsalt \u00f6eldakse, et ei ole ega tule ja t\u00f5epoolest ei ole meditsiinis, ei ole hariduses, ei ole sisekaitses, isegi kaitses, see ei ole minu teema, aga ega ka Kaitsev\u00e4gi ei \u00fctle, et meil raha \u00fcle on.<\/p>\n
No raha kaitsekulutused on n\u00fc\u00fcd ainus selline suurem t\u00fckk riigieelarvest, mis on olnud aastaid meil mingisuguse protsendiga SKP-st antud juhul indekseeritud.<\/p>\n
Oleks see siis nii, aga sellist arvutust keegi ei suuda n\u00e4idata, et kogu see raha, mis on k\u00f5igilt mujalt \u00e4ra v\u00f5etud v\u00f5i andmata j\u00e4etud, et see raha k\u00f5ik nagu on siis rakettides, kuna kui nii oleks, siis ma arvan, me v\u00f5iksime juba koos Ukrainaga selle probleemi \u00e4ra l\u00f5petada. Aga ilmselt see ka ei vasta t\u00f5ele, et tegelikult see on hea k\u00fcsimus muideks.<\/p>\n
Et kus kohas on n\u00fc\u00fcd see iga-aastaselt massiivselt kasvav riigieelarve raha, kuidas vahendid jagunevad? Ja ma arvan, et see repliik l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle v\u00e4ga laiaks, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt osa probleemist minu hinnangul on ka meie riigieelarve mudelis. See on meie uudiste ja teiste ajakirjanike lemmikteema, aga kui me tegelikult s\u00f5ltume sellest nimest, kui me tegelikult riigieelarves ei tea, kus meie raha on, p\u00e4riselt ka, seda veel eelmine aasta rahandusministeerium \u00fctles, et me ei tea, selgub hiljem \u2013 siis sellest algab see, et kuidas \u00fcldse raha jagada, kui me ei tea, kui palju meil raha on ja kus see asub, siis tegelikult pole muud, siis on alati vastus \u00f5ige, et raha ei ole.<\/p>\n
Kui seda juttu, et raha ei ole, mida me oleme k\u00f5ik siin kuulnud, kuulata, siis pahatahtlikumal inimesel v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et raha ei ole sellep\u00e4rast, et Rahvusringh\u00e4\u00e4ling on erinevate valitsuste suhtes olnud neile ebameeldivalt kriitiline. Kas see v\u00f5ib olla see tegelik p\u00f5hjus?<\/p>\n
No ma ei tea, kas meditsiinisektor on kriitiline v\u00f5i p\u00e4\u00e4steameti direktor on kriitiline, et raha ei anta. Ma arvan, et see on, see on \u00fcldine pilt, mida ma kirjeldasin. Pahatahtlikult v\u00f5iks nii v\u00e4ita, sest kui ma n\u00fc\u00fcd ei eksi, siis Ungari rahvusringh\u00e4\u00e4lingu eelarve on \u00e4kki mingi 400 miljonit umbes ehk siis umbes k\u00fcmme korda rohkem kui meil. Ma kahtlustan, et nad on [Ungari peaministri Viktor] Orbani suhtes suhteliselt s\u00f5bralikud. Nii et kui aprillist tulevad uued valimised, siis on see hetk, kus me saame kontrollida seda t\u00f5ele vastavust, kuidas asi k\u00e4ib.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3168734h9c3et24.jpg\"\/)
Otse uudistemajast: Erik Roose Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Aga no sellist korraldust ju me keegi ei taha tegelikult.<\/p>\n
Tegelikult me ei taha jah. Ma isiklikult tahan loota, et see p\u00e4ris nii ei ole.<\/p>\n
Veel kord – kui kujutada ette, loomulikult see n\u00e4ide on t\u00e4iesti absurdne, aga kas meie v\u00f5i m\u00f5ni muu meediamaja muutuks \u00e4kki teadlikult, teeks sellist PR-poliitikat, et teeme n\u00fc\u00fcd kellelegi suhtes h\u00e4sti s\u00f5bralikku [kajastust], n\u00e4iteks rahandusministeeriumi, ministri erakonna suhtes, need on erinevad erakonnad olnud meil, v\u00f5tame s\u00f5braliku hoiaku ja siis nagu \u00e4kki tuleb palju raha. \u00dctleme nii, et ma millegip\u00e4rast ei usu sellesse mitte kuidagi.<\/p>\n
Jumal t\u00e4natud, et nii on. Ma saate l\u00f5puks k\u00fcsiks veel \u00fcle, et siin on k\u00f5lanud tegelikult v\u00e4ga dramaatilisi v\u00e4iteid, et siin mitme aasta p\u00e4rast v\u00f5ib-olla \u00fcldse \u00f5htul nagu nii-\u00f6elda pilt j\u00e4\u00e4b pimedaks. Aga natuke rahulikumalt v\u00f5ttes lisaks ol\u00fcmpiam\u00e4ngudele ja muudele suurtele s\u00fcndmustele – rahvusringh\u00e4\u00e4ling selleks, et t\u00e4ita oma nagu avalik-\u00f5iguslikku funktsiooni, peaks lisaks uudistele ja publitsistika ja muudele \u00fchiskonnasaadetele tegema ju ka meelelahutust. Me peaksime n\u00e4iteks tootma eestikeelset originaaldraamat, muusikasaateid, arhiiviv\u00e4\u00e4rtusega kultuurisaateid, aga ka k\u00f5ikv\u00f5imalikku muud sellist, mis moodustabki rahvuskultuuri. Kui ma n\u00fc\u00fcd objektiivselt vaatan n\u00fc\u00fcd eelmist aastat, \u00fcle-eelmist aastat ja ka seda praegu alanud aastat, me tegelikult ei suuda seda teha ju! Mitu draamasarja me sel aastal eetrisse paneme?<\/p>\n
Ilmselt mitte \u00fchtegi. T\u00e4iesti t\u00e4pne k\u00fcsimus ja nii ongi.<\/p>\n
See on nii abstraktne jutt, mida ei olegi v\u00f5imalik lahendada ilma selleta, et baaseelarve oleks piisav. Sellep\u00e4rast, et \u00fchekaupa me k\u00e4imegi, kuidagi proovime lisarahastust saada, aga praktikas meie v\u00f5imekus, organisatsiooni v\u00f5imekus, seda arhiiviv\u00e4\u00e4rtuslikku sisu, v\u00e4rsket, uut kvaliteeti, mida me vaataksime ka 10-20 aasta p\u00e4rast \u2013 k\u00f5iki neid legendaarseid filme, mida me t\u00e4na vaatame, “Mehed ei nuta” ja “Siin me oleme” \u2013 me t\u00e4na neid ei tooda. Me vaatame neid, vabandage, s\u00fcgaval n\u00f5ukaajal tehtud, 40-50-60 aastat tagasi tehtud filme. Aga kus t\u00e4nased filmid on? Noh, “Reetur” oli vist \u00fcks, ja “Von Fock” on teine. Neid on k\u00fcmme korda v\u00e4hem ja sellep\u00e4rast ongi v\u00e4hem, et me ei suuda neid toota.<\/p>\n
Aga tegelikult on asi veel hullem. Reaalselt, nagu ma \u00fctlesin, et nui neljaks me j\u00e4rgmise laulupeo toodame ka \u00e4ra, aga see t\u00e4hendab seda, et v\u00f5ib-olla “V\u00e4lisilm” on j\u00e4lle viis minutit l\u00fchem. Piltlikult \u00f6eldes loomulikult. Aga selles m\u00f5ttes meil pole ka enam kuskilt kulusid kokku hoida. T\u00f5si, see on negatiivne poliitiline valik, poliitik v\u00f5ibki \u00f6elda, et me ei taha sinna raha panna.<\/p>\n
Aga viimaks, mis on siis see v\u00f5rdlus, et mida arvab rahvas. Iga-aastases usaldusv\u00e4\u00e4rsuse uuringus on rahvusringh\u00e4\u00e4ling absoluutselt tipus, v\u00f5rreldes paraku ka nendega, kes me raha \u00fcle otsustavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"R\u00e4\u00e4gime t\u00f5en\u00e4oliselt kogu selle saate rahvusringh\u00e4\u00e4lingu rahastamisest. Otseseks ajendiks sai \u00fcks riigikogu kultuurikomisjoni istung, kus teie koos Sulev…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95367,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,23902,46347,34,36,140,22195,9664,1016],"class_list":{"0":"post-95366","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-erik-roose","13":"tag-err-i-eelarve","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-rahastusmudel","18":"tag-rahvusringhaaling","19":"tag-riigieelarve"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115973212294550290","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95366","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95366"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95366\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95367"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95366"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95366"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95366"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}