Tallinnas P\u00e4rnu maantee 7 asuvas kohtumajast loobumise plaan ei ole lihtsalt kinnisvaraotsus. See n\u00e4itab, kui segaseks on riigi kinnisvarasuhted muutunud ja kui kergesti kaovad nende sees vastutus, peremehetunne ja institutsionaalne m\u00e4lu, kirjutab \u00dclo Kukk.<\/p>\n
Riigi kinnisvarasuhted on p\u00f5him\u00f5tteliselt nihkes. Keegi ei suuda enam vastata lihtsale k\u00fcsimusele: kelle maja see Tallinna P\u00e4rnu maantee kohtuhoone on? Kas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on omanik, valitseja, portfellihaldur v\u00f5i pelgalt korrashoiu ja halduse korraldaja? Ja kes on riigiasutus: kas \u00fc\u00fcrnik v\u00f5la\u00f5igusseaduse m\u00f5ttes, sundkasutaja v\u00f5i omanikulaadse vastutusega tegelik peremees?<\/p>\n
Vastus on ebamugav: ei keegi ega k\u00f5ik korraga.<\/p>\n
Riigi kinnisvara ei toimi turuloogika j\u00e4rgi. RKAS-i ja riigiasutuse vaheline suhe ei ole klassikaline \u00fc\u00fcrisuhe, vaid kontrollitud vastutuse delegeerimine, mis j\u00e4tab kasutajale kohustused, kuid mitte peremehe\u00f5igused. \u00dc\u00fcrnik maksab nagu omanik, kuid saab k\u00e4ituda nagu k\u00fclaline. Tegemist on riigisisese k\u00e4suliiniga lepinguvormis.<\/p>\n
See “\u00fc\u00fcrisuhe” ei kujune kinnisvaraturul n\u00f5udluse ja pakkumise kokkuleppest. Riik on korraga omanik, \u00fc\u00fcrileandja, teenusepakkuja ja reeglite kehtestaja ning r\u00e4\u00e4gib iseendaga lepingulises keeles. Kinnisvara kasutaja vajadus, kogemus ja t\u00f6\u00f6korraldus ei ole otsuste l\u00e4htekoht, vaid k\u00f5rvalm\u00fcra finantsarvestuse k\u00f5rval.<\/p>\n
Sellises mudelis ei ole v\u00f5imalik “h\u00e4\u00e4letada jalgadega” ega rahakotiga. Riigiasutus on sundkasutaja. Tegelikkuses ei osta ta pinda ega selle kasutust, vaid finantseerib riigi vara s\u00e4ilitamist ja parendamist, ilma et tal oleks omanikule omast otsustus\u00f5igust. Vastutus ja kohustused on olemas, kuid v\u00f5im puudub.<\/p>\n
“Tegemist on kinnisvara b\u00fcrokraatliku s\u00e4ilitamisega, mitte peremeheliku valitsemisega.”<\/p>\n
RKAS k\u00e4itub nagu omanik, sest talle on see roll formaalselt antud, kuid ei kanna omanikuvastutust klassikalises t\u00e4henduses. Tegemist on kinnisvara b\u00fcrokraatliku s\u00e4ilitamisega, mitte peremeheliku valitsemisega. Sellises raamistikus ei k\u00e4sitleta kinnisvara pikaajalist v\u00e4\u00e4rtust, hoone elukaart ega funktsionaalset sobivust kasutajale.<\/p>\n
Tegelik omanik ehk riik on hajunud normidesse ja tabelitesse. See on riigisisene halduslik fiktsioon, millele on peale t\u00f5mmatud v\u00f5la\u00f5iguse ja kinnisvara korrashoiu s\u00f5navara, kuid mitte nende loogika: s\u00f5nad on laenatud, vastutus on lahustunud. \u00d5iguslik konstruktsioon, mis ei ole l\u00f5puni l\u00e4bi m\u00f5eldud.<\/p>\n
Kui omanik on hajunud, venivad otsused, vastutus lahustub ja kinnisvara vananeb kiiremini kui Exceli tabel, mis arvestab k\u00fcll \u00fc\u00fcrimakses kapitalikomponenti, kulup\u00f5hisust, ettekogutavat remondikomponenti ja annuiteeti, kuid ei arvesta kinnisvaraobjekti asukohap\u00f5hiseid turuolusid. Selle suhte otsene tagaj\u00e4rg on see, et kasutaja ja tema vajadused muutuvad n\u00e4htamatuks. Kohtud ei ole otsustajad, vaid objektid, kelle kohta tehakse arvutusi.<\/p>\n