{"id":95500,"date":"2026-01-28T17:16:26","date_gmt":"2026-01-28T17:16:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/95500\/"},"modified":"2026-01-28T17:16:26","modified_gmt":"2026-01-28T17:16:26","slug":"krista-kaer-ukskoik-mis-keeles-lugemine-on-ikka-parem-kui-mittelugemine-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/95500\/","title":{"rendered":"Krista Kaer: \u00fcksk\u00f5ik, mis keeles lugemine on ikka parem kui mittelugemine | Kirjandus"},"content":{"rendered":"

Krista Kaer nentis, et eesti kirjanduse p\u00e4evaga seoses tal veel \u00fchtki traditsiooni tekkinud ei ole, kuid p\u00e4ev on siiski oluline. “See on vajalik selleks, et j\u00e4lle oleks v\u00f5imalust kirjandust natukene teadvustada,” \u00fctles Kaer ja lisas, et eesti kirjandusele ja inimeste lugemisele on h\u00e4sti m\u00f5junud ka raamatuaasta t\u00e4histamine.<\/p>\n

“Ma arvan, et raamatutest on palju rohkem r\u00e4\u00e4gitud kui tavaliselt ja juba see on t\u00f5mmanud rohkem t\u00e4helepanu, kirjanikud on v\u00f5ib-olla rohkem k\u00e4inud kohtumas lugejatega. Mida rohkem kirjandusest r\u00e4\u00e4kida, seda parem. T\u00f5epoolest, mulle tundub, et sel aastal on kirjandus olnud foonil nii, nagu ta kogu aeg peaks olema. Ma v\u00e4ga loodan, et kui see aasta \u00e4ra l\u00f5peb, siis see sealt foonilt ei kaoks. Et endistviisi k\u00fcsitaks, missugused raamatud on teid m\u00f5jutanud, mida te viimati lugesite v\u00f5i mida lapsep\u00f5lvest kaasa v\u00f5tsite. Ma arvan, et k\u00f5ik see asi v\u00f5iks j\u00e4tkuda, mis siis, et otseselt seda eesti raamatu aastat enam ei ole,” s\u00f5nas Kaer.<\/p>\n

Kui Anton Hansen Tammsaaret ja Krista Kaera \u00fchendab eelk\u00f5ige see, et m\u00f5lemad on tegelenud t\u00f5lket\u00f6\u00f6ga, siis tegelikult on nad m\u00f5lemad t\u00f5lkinud ka \u00fcht ja sama raamatut: Oscar Wilde’i “Dorian Gray portreed”. Kaer \u00fctles, et ta ei v\u00f5tnud sellega Tammsaaret parandada, sest ei ole olemas \u00fcht \u00f5iget t\u00f5lget.<\/p>\n

“V\u00f5ivad olla t\u00e4iesti rahulikult k\u00f5rvuti t\u00f5lked. Minul selle t\u00f5lke palus teha Lauri Leesi oma sarja “Europeia” jaoks. Kuna ma olin juba enne Oscar Wilde’i t\u00f5lkinud ja olin t\u00f5esti ta elu kohta palju lugenud ja isegi \u00fclikooliajal mingeid esinemisi teinud sel teemal, siis ma haarasin sellest v\u00f5imalusest r\u00f5\u00f5muga kinni ja t\u00f5lkisingi omakorda “Dorian Gray portree”,” r\u00e4\u00e4kis Kaer.<\/p>\n

Krista Kaer Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kuigi “Dorian Gray portree” on koolides soovitusliku kirjanduse listis, ei arutata ilmselt palju seda, millist t\u00f5lget lugeda. “See oleks muidugi huvitav. Eriti nendes koolides, kus on inglise keel s\u00fcvendatult v\u00f5i kus ka t\u00f5lkest r\u00e4\u00e4gitakse rohkem. Minu arust on tehtud v\u00f5rdlevaid t\u00f5lkeanal\u00fc\u00fcse isegi kaks. On tehtud Tallinna \u00dclikoolis ja minu meelest veel kusagil. Nii et jah, see v\u00f5iks v\u00e4ga huvitav olla,” m\u00e4rkis t\u00f5lkija.<\/p>\n

Tammsaare on t\u00f5lkinud \u00fche raamatu alguses oleva lause nii:<\/p>\n

“Ateljee oli t\u00e4is rooside l\u00f5hna ja kui kerge suvine tuule\u00f5hk aias puid liigutas, tuli sealt l\u00e4bi lahtise ukse sireli rasket lehka v\u00f5i roosi\u00f5ielise laukapuu pisut \u00f5rnemat aroomi.”<\/p>\n

Krista Kaer aga sedaviisi:<\/p>\n

“Ateljee oli t\u00e4is rooside v\u00e4nget l\u00f5hna ja kui kerge suvetuul aias puid liigutas, kandus lahtisest uksest sisse sirelite rasket l\u00f5hna v\u00f5i roosade \u00f5itega viirpuu \u00f5rnemat h\u00f5ngu.”<\/p>\n

Originaalis r\u00e4\u00e4gitakse Kaera s\u00f5nul thorn’ist ja see v\u00f5ib t\u00e4hendada nii viirpuud (hawthorn) kui ka laukapuud (blackthorn). “Miks ma t\u00f5lkisin viirpuu? Esiteks ma vaatasin ka pildimaterjali ja t\u00f5epoolest, viirpuud on sagedamini roosad. Aga teine asi on muidugi Oscar Wilde’i taust, sest ta on teatavasti iirlane ja terve Iirimaa on kevadel t\u00e4is viirpuusid. T\u00f5en\u00e4oliselt olid tal silme ees Iirimaa viirpuud, kui ta seda kirjutas. Aga v\u00f5ib-olla ka mitte. Nagu ma \u00fctlen, ei ole olemas \u00fchte \u00f5iget t\u00f5lget,” lausus Kaer.<\/p>\n

Kaer t\u00f5des, et t\u00f5lkija m\u00e4ngib suurt rolli selles, kuidas tekst t\u00f5lkekeeles k\u00f5lama hakkab. “Iga t\u00f5lkija v\u00f5tab oma s\u00f5navara ja v\u00e4ljendusviisi t\u00f5lkesse kaasa. Muidugi praegu oli nende t\u00f5lgete vahe siiski \u00fcsna suur, eesti keel ka muutub ja kunagi kasutatud eesti keel on praeguses m\u00f5ttes v\u00f5ib-olla natukene vananenud. Ma arvan, et klassikalistes teostes uued t\u00f5lked on h\u00e4sti tervitatavad ja eks neid tehakse ka j\u00f5udum\u00f6\u00f6da praegu,” \u00fctles Kaer ja t\u00f5i v\u00e4lja, et Dorian Gray raamat pole sugugi ainus t\u00f5lge, mis uuesti on tehtud.<\/p>\n

Kaer kasutab oma t\u00f6\u00f6s ka kindlaid t\u00f5lkeprintsiipe. “Nii t\u00e4pne kui v\u00f5imalik, nii eestikeelne kui v\u00f5imalik. See t\u00e4hendab, et tegelikult tuleb k\u00e4ia m\u00f6\u00f6da v\u00e4ga peenikest joont, et kummalegi poole ei kuku,” nentis ta.<\/p>\n

Kaer on t\u00f5lkinud ka Oscar Wilde’i esseistikat ja muinasjutte. Tema huvi kirjaniku vastu sai alguse juba lapsena.<\/p>\n

“\u00dcks vana v\u00e4ljaanne Oscar Wilde’i muinasjuttudest, mis mulle kunagi lapsep\u00f5lves k\u00e4tte sattus, ma arvan, et sealt sai alguse mitte ainult huvi Wilde’i vastu, vaid ka huvi kirjanduse vastu, sest mulle j\u00f5udis mingil hetkel kohale, et ta on iirlane. Ja muidugi, kui sinna juurde tuli tema elu, nagu ta ise \u00fctles, et ta pani ainult oma ande oma teostesse, aga oma geniaalsuse pani ta oma ellu, siis see k\u00f5ik oli kokku l\u00f5pmata p\u00f5nev,” r\u00e4\u00e4kis Kaer.<\/p>\n

T\u00f5lkijat paelub Wilde’i v\u00e4ljendusviis, tema keel ja huvitavad tekstid, eriti esseed. “Aga nagu on \u00f6elnud ka Borges, v\u00e4ga paljud kipuvad unustama, et Oscaril oli peaaegu alati \u00f5igus. Ja kui neid esseidki lugeda, siis tema m\u00f5ttek\u00e4igud on pealtn\u00e4ha v\u00e4ga vaimukad, aga kui natuke s\u00fc\u00fcvima hakata, siis on seal v\u00e4ga palju \u00f5igust,” nentis t\u00f5lkija.<\/p>\n

Kaer leiab, et “Dorian Gray portree” on ka t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4rske ja vahest isegi aktuaalsem kui varem.<\/p>\n

“Eks me k\u00f5ik ju teame seda, millist pilti endast p\u00fc\u00fctakse j\u00e4tta sotsiaalmeedias ja kui kaugel seal v\u00f5ib tegelikkusest olla n\u00e4ivus. Kui me r\u00e4\u00e4gime t\u00e4nap\u00e4eva Dorian Grayst, siis v\u00f5ib-olla on asi teistsugune, et kusagil istub vana kole kurjategija, kes ennast varjab kogu maailma eest, aga sotsiaalmeedias esineb imekaunis noor meesterahvas, kes v\u00f5lub endiselt k\u00f5iki, kes ta pilti n\u00e4evad,” r\u00e4\u00e4kis Kaer.<\/p>\n

Krista Kaer Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Krista Kaer \u00fctles, et Tammsaarest v\u00f5iks teistes keelteski aru saada, aga vaevalt tema raamatut praegu \u00fclemaailmselt v\u00e4ga populaarseks v\u00f5iksid saada.<\/p>\n

“Tema “T\u00f5e ja \u00f5iguse” t\u00f5lkimine inglise keelde on praegu pooleli. On \u00fcks suurep\u00e4rane \u0161oti kirjastaja, kes on selle endale omamoodi elut\u00f6\u00f6ks v\u00f5tnud, see on suurep\u00e4rane. Aga v\u00f5ib-olla ikkagi see aeg, kus ta oleks v\u00f5inud minna \u00fcle terve maailma populaarseks, on praeguseks m\u00f6\u00f6das. Populaarsus k\u00e4ib lainetena \u00fcle maailma. Osa raamatuid v\u00f5i tendentse tulevad moodi, siis l\u00e4hevad j\u00e4lle moest \u00e4ra, aga \u00fctleme, et niisugune filosoofiline talupojaromaan ei ole praegu suur mood maailmas,” t\u00f5des t\u00f5lkija, lisades et omamoodi oleks huvitav, kui kuskil maailmas toodaks teatrilavale n\u00e4iteks “Kuningal on k\u00fclm” v\u00f5i “Juudit”.<\/p>\n

Fantaasia ja tundmatus k\u00f6idavad<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva autoritest on ilmselt enim loetud J. K. Rowling, kelle raamatuid on v\u00e4lja antud k\u00f5ikv\u00f5imalikes keeltes. “Siiamaani t\u00f5esti kuuled \u00fchest ja teisest kohast, et laps hakkas lugema ainult selle t\u00f5ttu, et ta sai k\u00e4tte Harry Potteri raamatud,” \u00fctles Kaer, kes on ise hulga Rowlingu raamatuid eesti keelde t\u00f5lkinud.<\/p>\n

Kaera s\u00f5nul oli Rowlingu t\u00f5lkimine huvitav t\u00f6\u00f6, sest see sundis looma uusi s\u00f5nu ja m\u00f5tisklema erinevate t\u00e4hendusvarjundite \u00fcle. “See oli v\u00e4ga l\u00f5bus ja v\u00e4ga hea on n\u00e4ha, et see t\u00e4hendab siiamaani lastele midagi,” lausus ta.<\/p>\n

Lastekirjanduses on ennegi fantaasiamaailmu ja -olendeid loodud, ent Rowlingu omad muutusid eriti populaarseks.<\/p>\n

“Eks inimene on alati oma fantaasiat kasutanud. \u00dcksk\u00f5ik, mis maa m\u00fctoloogiat vaadata, k\u00f5ik need m\u00fctoloogiad on t\u00e4is niisuguseid \u00fcleloomulikke olevusi. V\u00e4ga paljud olevused, kes Rowlingu raamatutes esinevad, on juba enne olemas olnud. M\u00f5ne on ta juurde m\u00f5elnud, aga ta on v\u00e4ga h\u00e4sti ja loominguliselt kasutanud seda, mis juba olemas oli,” s\u00f5nas Kaer.<\/p>\n

Harry Potteri raamatud \u00f5petavad lastele eriti s\u00f5pruse olulisust. “\u00dcksk\u00f5ik, kui raske on olukord, s\u00f5prade peale v\u00f5id sa alati loota. See peaks sealt t\u00f5esti k\u00f5lama j\u00e4\u00e4ma. Muidugi ka see lugu seal, et vaeslapsest kuhugi mujale kangelaseks, see on seal kindlalt olemas, sest sellest see k\u00f5ik algabki. Aga ikkagi see omavaheline l\u00e4bisaamine, \u00fcksteise peale lootmine, see on eelk\u00f5ige see, mis seal k\u00f5lama j\u00e4\u00e4b,” \u00fctles t\u00f5lkija.<\/p>\n

Rowling paigutab Kaera s\u00f5nul kenasti killukese kurjust sinna, kus on headus. “Nad ei ole p\u00e4ris mustvalgelt vastandatud v\u00f5i j\u00e4meda joonega eraldatud. See teeb muidugi asja huvitavaks.”<\/p>\n

Kaer on varem v\u00e4lja toonud, et praegu on k\u00f5ige rohkem ostetud ja loetud noortekirjanduse vorm romantaasia, mida ei loe muidugi ainult noored. Arvatakse, et selle lugejaskond on eelk\u00f5ige t\u00fcdrukutest kuni ligi 50-aastaste naisteni.<\/p>\n

“See on selles m\u00f5ttes p\u00e4ris huvitav n\u00e4htus. \u00d6eldakse, et see on p\u00e4\u00e4stnud p\u00e4ris paljud l\u00e4\u00e4ne kirjastused praegu, sest lihtsalt need raamatud m\u00fc\u00fcvad niiv\u00f5rd h\u00e4sti. Seal on tavalised seikluskirjanduse, romantilise kirjanduse reeglid pahempidi p\u00f6\u00f6ratud. Nimi tuleb sellest, et see on romantika pluss fantaasia. Nimelt, seal ei ole niisuguseid h\u00e4tta sattunud neidiseid, nagu oli vanasti r\u00fc\u00fctliromaanides, et damsel in distress, vaid seal on neidised, kes oskavad k\u00e4sitseda s\u00f5jarelvi, kes ainu\u00fcksi oma k\u00e4tega on v\u00f5imelised vastased tapma, aga nad leiavad siis endale armastuse mitte maistes meestes, vaid enamasti haldjates, pooljumalates, jumalates, keda nad silmitsevad \u00fcsna maia pilguga ja hindavad nende huulekaart ja rinnalihaseid. Kui s\u00fcnnib suur armastus ja kirg, mida tihtipeale ka \u00fcsna t\u00e4pselt kirjeldatakse, siis on ikka nii, et mees on see, kelle k\u00e4tt on isegi vaja hoida ja kes peab arvestama igal juhul naisega,” r\u00e4\u00e4kis Kaer ja lisas, et see on omamoodi t\u00e4nap\u00e4eva noorte naiste kujutus sellest, milline peab olema \u00fcks armastatu, olgu ta mis soost v\u00f5i liigist tahes.<\/p>\n

“Teine asi on t\u00f5esti see, et need t\u00fctarlapsed on s\u00f5jas v\u00e4ga osavad ja need raamatud on erootilised ja \u00fcsna v\u00e4givaldsed k\u00f5ige selle juures. Nii et mingi p\u00f5hjus peab olema, miks just t\u00e4nap\u00e4eva noored naised tahavad niisuguseid raamatuid lugeda,” m\u00e4rkis t\u00f5lkija.<\/p>\n

Kirjastajana vaatab Kaer tendentse huviga ja otsib p\u00f5hjuseid, miks inimestel teatud kirjanduse j\u00e4rele vajadus tekib.<\/p>\n

“Ma vaatan seda ka natuke selles m\u00f5ttes n\u00f6rdinud pilguga, et neid ei ole v\u00f5imalik eesti keeles v\u00e4lja anda, sest need raamatud on enamasti 600\u2013700lehek\u00fcljelised, kui need eesti keelde t\u00f5lkida, siis nad on erakordselt kallid. Peale selle saab lugejaskond selle k\u00e4tte kohe, kui need raamatud ilmuvad ja kolm korda odavamalt,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

Krista Kaer Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Paljud eesti kooli\u00f5pilased loevadki raamatuid inglise keeles ja Kaera s\u00f5nul ei peaks neilt ingliskeelset raamatut mingil juhul k\u00e4est \u00e4ra v\u00f5tma.<\/p>\n

“Nende lugemine nende eesti keele s\u00f5navara ega kirjanduse tundmist ei arenda, see ei arenda eriti ka tegelikult inglise kirjanduse tundmist muidugi, aga \u00fcksk\u00f5ik, mis keeles lugemine on ikkagi parem kui mittelugemine ja enamasti nad kasvavad ka sellest v\u00e4lja. J\u00e4\u00e4b loota, et kui inimene harjub lugema, siis \u00fchel ilusal hetkel tuleb ka eesti autoreid,” \u00fctles Kaer.<\/p>\n

Igal pool loetakse v\u00e4hem<\/p>\n

Inglismaa on t\u00e4navu ka ise lugemisaasta v\u00e4lja kuulutanud ja maadleb samuti murega, et inimesed ei loe piisavalt. Viimane raamatuaasta oli Inglismaal 2008. aastal.<\/p>\n

“Nad kuulutasid selle v\u00e4lja seep\u00e4rast, et 2008. aastast alates on lugemine k\u00f5vasti alla l\u00e4inud, poole v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4nud ja tegelikult just noorte seas, sest nagu on kindlaks tehtud, k\u00f5ige olulisem on noortele see, kui nad loeksid raamatuid vanuses 8\u201318. See avaldab nende hilisemale k\u00e4ek\u00e4igule k\u00f5ige suuremat m\u00f5ju. Ja mitte ei loeks selleks, et midagi teada saada, vaid loeks selleks, et lugemisest r\u00f5\u00f5mu tunda. Need on kaks t\u00e4iesti eriasja. See on selline ahastav h\u00fc\u00fce, et tuleb veel kiiresti midagi \u00e4ra teha, sinna on kaasatud peaaegu k\u00f5ik inglise kirjanikud,” lausus t\u00f5lkija.<\/p>\n

N\u00e4iteks on Inglismaal tehtud toidupankade juurde tasuta raamatuletid, et inimesed saaksid lisaks toidule ka raamatuid v\u00f5tta. \u00dchtlasi kaalutakse, et iga laps saab juba s\u00fcnni ajal raamatukogu lugejapileti ja lisaks kutsutakse \u00fcles vabatahtlikke koolides lastele ette lugema.<\/p>\n

“V\u00e4ga paljud ei ole ka kunagi kuulnud, et neile ette loetaks. Tihtipeale keskkoolis ollakse s\u00fcgavalt h\u00e4das, sest sinna j\u00f5udnud lapsed ei oska lugeda isegi \u00fcheksa-aastase tasemel. Nendega keskkoolis edasi minna on juba keeruline. K\u00f5ik see ongi tekitanud selle, et p\u00fc\u00fctakse midagi \u00e4ra teha,” s\u00f5nas Kaer.<\/p>\n

Lugemise languse p\u00f5hjuseks peab Kaer audiovisuaalset maailma, mis enam ei soodusta seda, et inimene istub raamatuga ja loeb seda.<\/p>\n

“T\u00e4pselt samuti ka see, et inimene ei suuda koondada t\u00e4helepanu pikematele tekstidele. No see h\u00e4da on vist igal pool. Isegi niisugune kirjanik nagu Ian Rankin on \u00f6elnud, et uuele p\u00f5lvkonnale tulebki hakata kirjutama teisiti. Hoopis l\u00fchemate lausetega teistsuguseid tekste. Ma arvan, et see siiski ei lahenda probleemi. Audioraamatuid kuulatakse siiski rohkem kui loetakse, aga audioraamatu kuulamine ei ole p\u00e4ris see, mis on lugemine. Lugemine on natukene teise m\u00f5juga ja praegu on ikkagi lootus see, et \u00e4kki \u00f5nnestub lapsed kuidagi tekstide juurde tagasi tuua. V\u00e4ga kena oleks,” \u00fctles Kaer ja t\u00f5i v\u00e4lja, et \u00fchelt poolt peaks lugemine alguse saama kodust, teisalt on ka koolil oluline roll.<\/p>\n

“Inglismaal p\u00fc\u00fctakse minna sinna, kus lapsed tegelikult on, ka laste jalgpalliklubidesse ja niisugustesse kohtadesse. Iseenesest peaks olema mingisugune v\u00f5imalus, et siduda lugemine teiste ainetega, mida koolis \u00f5petakse, see pole n\u00fc\u00fcd inglise m\u00f5te, seda ma \u00fctlen ise. N\u00e4iteks ajalootundides tuua mingid raamatud, kus ajaloost r\u00e4\u00e4gitakse, et n\u00e4idata, et ajaloole annab liha luudele m\u00f5ni ilukirjanduslik tekst ja tegelased \u00e4rkavad ellu. Loodusteaduses kasutada samuti niisuguseid tekste, kus on vapustavad looduskirjeldused,” lausus Kaer.<\/p>\n

Krista Kaer Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Lugemine peaks pakkuma niisugust naudingut, et inimene unustab \u00e4ra k\u00f5ik, mis ta \u00fcmber toimub.<\/p>\n

“Sa l\u00e4hed nii raamatu sisse, et ei vaata enam isegi kella ja istud kasv\u00f5i \u00f6\u00f6otsa \u00fcleval ja loed ja loed ja loed, sest sa ei taha sellest maailmast enam v\u00e4lja tulla. \u00d6eldakse, et lugemine annab palju rohkem elusid, kui sa elada saad, sest sa elad raamatutes hoopis teisi elusid teises keskkonnas. Selles m\u00f5ttes on muidugi lastele keskendumine \u00f5ige, sest see sama vanus 8\u201318 on aeg, kus noor inimene peakski ahmima ilukirjandust ja laskma ennast kaasa viia. See oleneb muidugi inimesest, kas ta tahab fantastilisi seiklusi, kas ta tahab meie tegelikkusest raamatuid. Aga seal ongi terav vahe, kas sa loed teadmiste saamiseks v\u00f5i oma l\u00f5buks. \u00d6eldakse, et inimesed, kes loevad oma l\u00f5buks, on elus hiljem palju edukamad,” r\u00e4\u00e4kis t\u00f5lkija.<\/p>\n

Kui raamatupoed on teostest lookas, siis samal ajal on mure, kes neid raamatuid \u00fcldse loeb. Kirjastajana on Kaeral v\u00e4ga keeruline luua \u00fcht profiili Eesti lugejast.<\/p>\n

“See on t\u00e4is t\u00e4ielikke ootamatusi. V\u00f5ib olla m\u00f5ni raamat, mille puhul oled kindel, et see l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti, aga selgub, et \u00fcldse ei l\u00e4he. Kusjuures seda p\u00f5hjust \u00fcldse ei leia. Muidugi m\u00f5ned raamatud, mis on maailmas tohutult populaarsed, ei pruugi Eestis \u00fcldse minna, mitte mingil moel. Samal ajal m\u00f5ned raamatud, mida mujal maailmas ei loetagi, osutuvad Eestis populaarseks. Nii et m\u00f5lemat pidi. Ma ei oska siiamaani \u00f6elda. Iga kord kui m\u00f5nda raamatut valida, tekib ikka k\u00fcsimus, et eks n\u00e4eb, kuidas tal l\u00e4heb. Niisugust tunnet, et ma l\u00e4hen n\u00fc\u00fcd t\u00e4iesti kindla peale v\u00e4lja, ei ole,” t\u00f5des t\u00f5lkija.<\/p>\n

Nii nagu Rowling k\u00e4is kunagi m\u00f6\u00f6da kirjastusi oma Harry Potteri raamatut pakkumas ja enamus talle ei \u00fctlesid, seisis ka Kaer kunagi V\u00f5tikvere raamatulaadal, leti peal kaks esimest Harry Potteri raamatut, ja p\u00fc\u00fcdis inimestele r\u00e4\u00e4kida, et neid peaks lugema. “Ei olnud tulemusi v\u00e4ga palju,” muigas ta.<\/p>\n

Tutvus Doris Lessinguga<\/p>\n

Kaeral on pikaaegne kokkupuude olnud Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Doris Lessinguga.<\/p>\n

“\u00dcks mu s\u00f5ber viis Rootsi kohtumisele Doris Lessinguga minu t\u00f5lke “Elluj\u00e4\u00e4nu m\u00e4lestused”. Ta \u00fctles mulle, et ta l\u00e4heb kuulama Lessingut. Selle peale Lessing andis talle minu jaoks oma telefoninumbri ja aadressi ja \u00fctles, et kui ma peaks Londonisse sattuma, siis ma v\u00f5taks \u00fchendust, mida ma ka tegin. See oli 90-ndate algus. Sellest ajast saadik t\u00f5esti iga kord, kui ma k\u00e4isin Londonis, v\u00f5tsin \u00fchendust. Ta tuli ka Eestisse, k\u00e4is siin Tallinnas ja Tartus. P\u00e4ris l\u00f5puni v\u00e4lja me suhtlesime, ka p\u00e4rast seda, kui ta Nobeli sai ja nii edasi. See tuli tal ju ka viimasel hetkel,” r\u00e4\u00e4kis Kaer.<\/p>\n

Kaer meenutas hetke, kui Lessing preemiast kuulis. “See filmiti \u00fcles ja oli v\u00e4ga maaliline. Ta oli just tulnud poest koos oma pojaga, pani oma poekotid maha ja esimesed laused olid, et l\u00f5puks ometi, ma olen k\u00f5ik muud preemiad ja auhinnad juba saanud.”<\/p>\n

\u00dches v\u00e4ljaandes on Kaera ja Valda Raua t\u00f5lgitud Doris Lessingu v\u00e4iksemad proosateosed. Valda Raua t\u00f5lked Lessingu “Aafrika juttudest” ilmusid juba 50-ndatel ja et keel muutub, oli Kaeral hiljem vaja m\u00f5nda kohta korrigeerida.<\/p>\n

“Seal oli s\u00f5na “neeger”, mis oli Valda Raua t\u00f5lgetes, sest jutt k\u00e4is Aafrikast ja tekkiski k\u00fcsimus, mis me selle s\u00f5naga teeme. Ma \u00fctlesin otsekohe, et see s\u00f5na tuleb loomulikult v\u00e4lja v\u00f5tta ja seda seep\u00e4rast, et mitte kusagil Doris Lessingu raamatutes ei ole seda kasutatud. Tema elas Rodeesias ja seal ei olnud mingeid neegreid, see on ameerika s\u00f5na puhtal kujul. Seal r\u00e4\u00e4giti p\u00e4rismaalastest v\u00f5i nimetati inimesi nende suguharu kuuluvuse j\u00e4rgi. Ma just ekstra vaatasin neid “Aafrika jutte” l\u00e4bi, mitte kuskil ei olnud mitte mingil moel seda s\u00f5na sees, see tuli palju hiljem,” s\u00f5nas Kaer.<\/p>\n

Ta usub, et vastuolulisi teemasid v\u00f5i termineid ei peaks tsenseerima, eriti kui raamatud on varem kirjutatud.<\/p>\n

“Kui hakata neid sobitama praeguste m\u00f5tete ja meeldimiste j\u00e4rgi, siis tegelikult midagi l\u00e4heb sellest kultuuritaustast kaduma, see ei ole enam p\u00e4ris see, sest raamatud on oma aja s\u00fcnnitis. Paratamatult l\u00e4hevad sinna oma aja suhtumised sisse ja ma arvan, et kuskil 20-30-ndatel kirjutatud, n\u00e4iteks inglise kirjanike raamatud, kus on v\u00f5ib-olla kummaline suhtumine n\u00e4iteks Mandri-Euroopasse v\u00f5i teenijatesse v\u00f5i \u00fcleolev suhtumine teistesse rassidesse, kui me seda korrigeerima hakkaksime, siis kaoks tegelikult see ajastu \u00e4ra ja ma arvan, et seda ei tohiks teha,” nentis Kaer.<\/p>\n

Ingliskeelne kultuuriruum on Kaera v\u00f5lunud sellest saati, kui ta inglise keelt \u00f5ppima l\u00e4ks.<\/p>\n

“See n\u00f5udis seda, et ma s\u00fcveneksin sellesse keeleruumi, kirjandusse ja mida rohkem sa millessegi s\u00fcvened, seda rohkem tundub, et seal on niisuguseid asju, mis sind v\u00f5luvad. Ta muutub p\u00f5nevamaks, sa n\u00e4ed detaile. Ja mitte ainult inglise kirjandus, ma \u00fctleks, et ma olen ka \u00fcsna p\u00f5hjalikult s\u00fcvenenud iiri kirjandusse, mis on j\u00e4lle hoopis midagi muud, sest nagu on \u00f6eldud, iiri kirjanikud v\u00f5tsid inglise keele ja tegid sellega hoopis midagi muud,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Krista Kaer ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kaer on ka v\u00e4ga populaarse kirjandusfestivali Headread \u00fcks vedajaid. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et festivalil l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti, lahendamist vajab saaliprobleem, et rohkem inimesi festivalile p\u00e4\u00e4seks.<\/p>\n

“See populaarsus on v\u00e4hehaaval tulnud. Meil tuleb praegu 17. festival ja tegelikult see kuulajaskond on pidevalt kasvanud. N\u00e4ha on, et inimesed tulevad kuulama ka kirjanikke, keda nad lugenud ei ole. Vahepeal oli niisugune tunne, et inimesed \u00fctlesid, et ma ei ole neid raamatuid lugenud, mis ma teda kuulan. Aga ka ma ise hakkasin festivalidel kuulama kirjanikke, kellest mul polnud aimugi. Ma l\u00e4hen ja kuulan, mida ta r\u00e4\u00e4gib ja siis m\u00f5tlen, kas ma l\u00e4hen v\u00f5tan raamatu v\u00f5i mitte,” s\u00f5nas Kaer.<\/p>\n

Kui Headread festivalil on esinenud mitmeid tuntud kirjanikke, kes v\u00e4ga palju ringi ei liigu, siis Kaer nentis, et Rowlingut ilmselt seal ka edaspidi ei kohta. “Rowling ei k\u00e4i enam mitte kusagil kahjuks. Ta ei ole isegi n\u00f5us andma raamatutesse autogrammi. Seda k\u00f5ike on liiga palju,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Kaer usub, et on t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et tulevane Nobeli kirjanduspreemia laureaat on siin Eestis meiega koos praegu elamas. “V\u00f5ib-olla ta hakkas praegu seda raamatut kirjutama. Loodame ja n\u00e4eme.”<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “Minu kultuurisoovitus on tegelikult varastatud just sellelt inglise raamatuaastalt. Nimelt soovitatakse seal, et minge j\u00e4rgmise poole aasta jooksul iga p\u00e4ev koju, v\u00f5tke \u00fcksk\u00f5ik milline raamat, mis v\u00f5iks teile r\u00f5\u00f5mu pakkuda ja lugege 15 minutit. Lugege koos lastega, lugege \u00fcksi, aga lugege,” \u00fctles Krista Kaer.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Krista Kaer nentis, et eesti kirjanduse p\u00e4evaga seoses tal veel \u00fchtki traditsiooni tekkinud ei ole, kuid p\u00e4ev on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95501,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,12441,140,9873,12442],"class_list":{"0":"post-95500","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-krista-kaer","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-plekktrumm","17":"tag-varrak"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115973861247708012","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95500"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95500\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}