Eestis on esimest korda alustatud s\u00fcsteemse andmekogumisega, et saada \u00fclevaade tervishoiuasutustes aset leidvatest ravivigadest ja ohujuhtumitest. Veidi enam kui aasta jooksul on terviseametile teatatud ligi 7000 juhtumist, kuid ametnike hinnangul ei kajasta see tegelikku olukorda, kuna paljud raviasutused oma eksimusi endiselt ei registreeri.<\/p>\n
Alates 2024. aasta l\u00f5pust on k\u00f5ikidel tervishoiuteenuse osutajatel seadusest tulenev kohustus teavitada terviseametit patsiendi jaoks ohtlikest olukordadest. Sellisteks juhtumiteks loetakse n\u00e4iteks vale ravimi manustamist v\u00f5i operatsiooni k\u00e4igus tekkinud tehnilisi rikkeid, nagu kirurgi kinda purunemine. Kokku on veidi enam kui aastaga registreeritud 6900 ohujuhtumit.<\/p>\n
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja K\u00fclli Friedemanni s\u00f5nul n\u00e4itab esitatud teadete hulk pigem alaraporteerimist. Eestis tegutseb ligikaudu 1600 tervishoiuasutust, kuid ohujuhtumitest on teada andnud vaid paarsada. See viitab Friedemanni hinnangul sellele, et tegelik juhtumite arv on oluliselt suurem, kui praegune statistika n\u00e4itab.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul puudub Eestis endiselt avatud veakultuur tervishoius. Paljud asutused ei julge vigadest r\u00e4\u00e4kida ega neid raporteerida, kuigi tegelikkuses esineb eksimusi k\u00f5ikjal. Arusaam, et m\u00f5nes raviasutuses ei juhtu kunagi midagi, ei vasta Friedemanni s\u00f5nul reaalsusele.<\/p>\n
Ligikaudu poolte registreeritud juhtumite puhul oli tegemist kas otsese raviveaga v\u00f5i olukorraga, kus patsiendi tervisele tekitati kahju. Samas ei loeta iga \u00f5nnetust automaatselt raviveaks. N\u00e4iteks juhul, kui patsient kukub haiglas libeda p\u00f5randa t\u00f5ttu ja saab vigastada, ei pruugi see olla raviviga. Sellises olukorras on patsiendil siiski \u00f5igus n\u00f5uda kindlustush\u00fcvitist, kui kahju oleks olnud v\u00f5imalik ennetada.<\/p>\n
Friedemann r\u00f5hutas, et h\u00fcvitise saamiseks peab kahju olema m\u00f5\u00f5detav ja tegelikult aset leidnud. N\u00e4iteks v\u00f5ib kahjuks lugeda pikenenud haiglaravi v\u00f5i vajadust viibida t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehel. Samas ei h\u00fcvitata juhtumeid, kus tervisekahju on olnud l\u00fchiajaline ja m\u00f6\u00f6duv, n\u00e4iteks vale ravimi p\u00f5hjustatud ajutine iiveldus.<\/p>\n
Ravivigadega seotud kahjun\u00f5udeid menetleb PZU Kindlustus. Ettev\u00f5tte vastutuskindluse tootejuhi Argo Argeli s\u00f5nul on esimese 13 kuu jooksul esitatud veidi \u00fcle 400 avalduse. Neist 18 protsenti on juba h\u00fcvitatud ning tunnistatud kindlustusjuhtumiteks, 28 protsenti on veel menetluses. \u00dclej\u00e4\u00e4nud avalduste puhul on tehtud keelduv otsus, sealhulgas juhtumites, kus rikkumine toimus enne vastava seaduse j\u00f5ustumist.<\/p>\n
H\u00fcvitise maksmisest keeldutakse ka siis, kui tekkinud kahju j\u00e4\u00e4b alla seaduses s\u00e4testatud 200 euro piiri. Seni suurim m\u00e4\u00e4ratud h\u00fcvitis on olnud 100 000 eurot ning paark\u00fcmmend juhtumit \u00fcletavad 14 000 euro suuruse kahjusumma piiri.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itab uus andmekogumine, et ravivigade ja ohujuhtumite probleem on Eestis olemas, kuid selle tegelik ulatus ei ole veel t\u00e4ielikult n\u00e4htav. Terviseameti hinnangul on j\u00e4rgmine oluline samm luua tervishoius keskkond, kus vigadest teatamine ei ole hirmuallikas, vaid loomulik osa patsiendiohutuse parandamisest. \n\tRelated\n<\/p>\n \t\tPost navigation<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis on esimest korda alustatud s\u00fcsteemse andmekogumisega, et saada \u00fclevaade tervishoiuasutustes aset leidvatest ravivigadest ja ohujuhtumitest. Veidi enam…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95522,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,46032,308,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-95521","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-raviviga","23":"tag-tervis","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115974006605774729","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95521","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95521"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95521\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95522"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95521"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95521"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95521"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Loe teisi uudiseid\u00a0SIIT<\/a><\/p>\n