Esmasp\u00e4eval m\u00f6\u00f6dus 100 aastat p\u00e4evast, kui laiemale avalikkusele n\u00e4idati esimest korda telerit. Kuigi televisiooni populaarsus on juba aastaid languses, pole veel p\u00f5hjust lasta ChatGPT-l sellele nekroloogi kirjutada, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n
Esmasp\u00e4eval m\u00f6\u00f6dus 100 aastat p\u00e4evast, kui \u0161oti leidur John Logie Baird n\u00e4itas Londonis tagasihoidlikku laboriruumi kogunenud Kuningliku Akadeemia liikmetele ja ajakirjanikele maailma esimest televiisorit. T\u00e4psemalt oli tegemist tervikliku televisiooni lahendusega, alates liikuva pildi \u00fclesv\u00f5tmisest, edastamisest ja esitamisest tervikliku televisioonilahendusega, mis h\u00f5lmas liikuva pildi \u00fclesv\u00f5tmist, edastamist ja esitamist. <\/p>\n
Lahendus oli mehaaniline ning koosnes aukudega p\u00f6\u00f6rlevatest ketastest, millega koostati vaadeldavast objektist heledate ja tumedate punktide read. Need edastati vastuv\u00f5tjasse, mis rekonstrueeris ridadest pildi.<\/p>\n
Bairdi esialgne lahendus ei meenuta meile tuttavat hilisemat elektroonilist televisiooni. Oluline oli algne idee ja julge teostus. Fantaseeritud oli varemgi, aga paljude nutikate peade julgustamine tegudele vajas konkreetset tegu. John Baird arendas hiljem elektroonilist televisiooni, korraldas esimesena tele\u00fclekande Euroopast Ameerikasse ja tegi esimesena valmis toimiva v\u00e4rvitelevisooni tehnilise lahenduse.<\/p>\n
Inimkonna meeltes oli kaugn\u00e4gemine vana unistus. Mitmetes muistsetes kultuurides peeti n\u00e4iteks kas vees v\u00f5i poleeritud pinnal peegelpilti v\u00f5imaluseks n\u00e4ha kaugele, sealhulgas ka \u00fcle ajapiiri. Tavaelus teati, et k\u00f5rgelt n\u00e4eb kaugemale. Sellest tulenevalt kujutati lugude kangelasi nii k\u00f5rgel, et n\u00e4gid minevikku ja tulevikku.<\/p>\n
M\u00f5nes loos saab l\u00e4bi pildi astuda teise maailma. Ja ega Lumivalgekest kiusanud kurja k\u00e4skijanna peegel polnud pelgalt meelelahutuseks, vaid autoriteedi ja vist juba siis v\u00e4\u00e4rinformatsiooni vahendamise seade. Lapsep\u00f5lvest peaks olema meeles lood lummatud pindande ja k\u00f5nelevate piltidega. Isegi Platoni kirjeldatud metafoorne lugu koopas elavast inimkonnast sisaldab vihjet televisioonile, kui koopapimeduse asukatele projitseeritakse seinale kujutusi tegelikkuse varjudest. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et \u0161otlane John Logie Baird t\u00f5i inimkonna unistuse t\u00f6\u00f6stuse l\u00e4vele. Edasi algas uus elu.<\/p>\n
Televisioon raputas inimkonda rohkem, kui osati muistendites fantaseerida. Telepildi sotsiaalsed tagaj\u00e4rjed olid ulatuslikud ja m\u00f5ju as\u00fcmmeetriline, v\u00e4hemus m\u00f5jutas masse. Esialgses naiivsuses peeti televisiooni piltidega raadioks, olemasoleva ja tuttava tehniliseks pikenduseks. Tegelikkuses korraldas televisioon \u00fcmber meie suhtumise aega, muutis pereelu d\u00fcnaamikat, pani proovile tajumehhanismid ja asus vormima poliitikat.<\/p>\n
Televisioon ei edastanud pelgalt sisu, vaid kujundas \u00fcmber suhtumise reaalsusesse. N\u00e4htusele osutab Marshall McLuhani kuulus \u00fctlus, et meedium ise on s\u00f5num. Elutoa kastis tegutsevad kujutised n\u00f5udsid osalemist ning f\u00fc\u00fcsilist ja emotsionaalset kohalolekut. Poliitilisi liidreid esmalt vaadati ja alles siis v\u00f5ib-olla kuulati. N\u00e4gemine \u00fcletas sisu ja poliitika muutus teatraalseks, tegelikkust asendas n\u00e4ilisus. See polnud pelk pildiga raadio.<\/p>\n
Muutuste \u0161okist ajendatuna kirjeldas ulmekirjanik Ray Bradbury jutustuses “Fahrenheit 451” peagi saabuvat keelatud raamatute ja kohustuslike ekraanidega d\u00fcstoopiat. Tavalist elanikkonda need lood ei hirmutanud. Neil oli l\u00f5bus.<\/p>\n
Meediateoreetik Neil Postman kajastas arengut anal\u00fc\u00fctilisemalt raamatus “Amusing Ourselves to Death” (L\u00f5bustame endid surnuks). Ta v\u00e4itis, et televisioon muutis eluolu k\u00e4sitluse meelelahutuseks. Uudised kujunesid kommentaariks ja haridusest sai vaatem\u00e4ng. Televisiooni k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks tegelaseks kujunes ilmaennustaja. Teda vaatas ja armastas kogu pere, sest ta oli ainus, kes p\u00fc\u00fcdis r\u00e4\u00e4kida t\u00f5tt neile vahetult olulises k\u00fcsimuses. <\/p>\n
Praegu on televisiooni populaarsus languses. Langus ei puuduta kaugn\u00e4gemise v\u00f5imet, vaid formaati ja sisu korraldust. Viimase paari p\u00f5lvkonna jaoks pole traditsiooniline televisioon oluline. Alternatiivseid ekraane on palju. Sisu on kompaktne, kiiresti vahelduv ja l\u00f5putult keritav.<\/p>\n
Siiski pole veel p\u00f5hjust lasta ChatGPT-l nekroloogi kirjutada. Kollektiivne t\u00e4helepanu, ots\u00fclekanded ja vahest ka jutuvestmine ei kao. Janu nende j\u00e4rele on ajatu. Televisioon puhastas ja vormis neid oma esteetikaga. Teatud olukordades, nii heades kui ka halbades, p\u00f6\u00f6rduvad \u00fchiskonnad endiselt ruumi suurima, st \u00fchiselt j\u00e4lgitava ekraani poole. Kriiside, valimiste, s\u00f5dade, spordiv\u00f5istluste ja tseremooniate ajal tunnistame 100 aastase televisiooni m\u00f5juv\u00f5imu.<\/p>\n
Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esmasp\u00e4eval m\u00f6\u00f6dus 100 aastat p\u00e4evast, kui laiemale avalikkusele n\u00e4idati esimest korda telerit. Kuigi televisiooni populaarsus on juba aastaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95587,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[85],"tags":[37,33,35,173,34,36,46398,140,12572,320,222],"class_list":["post-95586","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-tv","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-john-logie-baird","tag-meelelahutus","tag-televiisor","tag-televisioon","tag-tv"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115974498064517169","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95586","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95586"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95586\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95587"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95586"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95586"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95586"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}