Esiteks olgu kohe \u00e4ra \u00f6eldud, et elanikkonnakaitse arendamisega ei ole Eestis tulemus null.<\/p>\n
Kui aastaid oleme pidanud nentima, et meil puudub valmidus s\u00f5jaaja elanikkonnakaitseks, siis n\u00fc\u00fcd julgen kinnitada, et viimase nelja aasta suure pingutuse ja t\u00f6\u00f6 tulemusena oleme esmase suutlikkuse saavutanud. Oleme praegu ilmselt paremad, kui oli Ukraina neli aastat tagasi, t\u00e4iemahulise agressiooni esimestel p\u00e4evadel. Siiski on meil v\u00e4ga pikk tee minna, et j\u00f5uda elanikkonnakaitses tasemele, kus Ukraina on n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n
Hiline start n\u00f5uab meilt oluliselt kiiremat tempot. Eesti riik alustas elanikkonnakaitse arendamist alles k\u00fcmme aastat tagasi, kui esimest korda kutsuti kokku ekspertide rakker\u00fchm. Ometi k\u00f5ik, mis j\u00e4\u00e4b t\u00e4iemahulise s\u00f5ja eelsetesse aastatesse, oli tegelikult piltlikult \u00f6eldes paberbastionide ehitamise aeg: arendusteks raha polnud ja plaanide kirjapanekust pahatihti kaugemale ei j\u00f5utudki.<\/p>\n
Sisuliselt oleme pidanud viimase nelja aastaga \u00e4ra tegema 30 aasta t\u00f6\u00f6 ja seda projektip\u00f5hiselt v\u00f5i \u00fchekordsete rahas\u00fcstidega. P\u00fcsiv rahastus elanikkonnakaitsele puudub endiselt, kuid nende arenduste keerulisem osa seisab alles ees. Madalal rippuvad viljad on korjatud ja kardan, et riik v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da neile loorberitele puhkama. See aga t\u00e4hendab, et me ei suuda v\u00e4lja arendada k\u00f5iki neid v\u00f5imekusi, mis p\u00e4riselt inimeste elu p\u00e4\u00e4staksid.<\/p>\n
2022. aasta 24. veebruari j\u00e4rel on suur osa Euroopast elanikkonnakaitse \u00fcmber m\u00f5testanud, kuna Venemaa s\u00f5jategevuse tegelik pale tuli taas n\u00e4htavale: elut\u00e4htsa teenuse taristu, eluhoonete, haiglate ja koolide r\u00fcndamine ning tsiviilelanike j\u00f5hker tapmine ka asulate vallutamise j\u00e4rel. Kui arendame ohuteavitust, kuid varjumiskohti ja varjendeid mitte, siis \u00e4ratame oma inimesed lihtsalt enne surma \u00fcles, aga neil pole v\u00f5imalik ennast kaitsta. Kui arendame varjendeid ilma ohuteavituseta, siis ei j\u00f5ua sinna keegi.<\/p>\n
Kui teeme varjendid, aga inimesi lahingualadest ei evakueeri, siis teeme But\u0161at ja ei lase lisaks kaitsev\u00e4el kaitsetegevust k\u00e4ivitada. Kui ainult evakueerime, siis j\u00e4tame inimesed pommir\u00fcnnakute korral kaitseta. Kui me elanikkonda ette ei valmista, siis paanikas inimesed ei kaitse riiki ega anna v\u00f5imalust ka ennast kaitsta. Kui me ei arenda p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6 ja katastroofimeditsiini v\u00f5imeid, siis ei suuda me r\u00fcnnakute j\u00e4rel kannatanuid abistada.<\/p>\n
Elanikkonnakaitse tase<\/p>\n
“Plaanime 2026. aastal teha v\u00e4hemalt kolm samasugust ohuteavituse testi ja kiire rahastuse leidnud v\u00e4lkteavitus valmib j\u00e4rgmise aasta esimeses pooles.”<\/p>\n
Viimase nelja aastaga on Eestis tehtud hulgaliselt arendusi. K\u00f5ige v\u00e4rskemalt on t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5igil meeles ohuteavituse praeguste lahenduste testimine 2025. aastal. Esimeste katsete j\u00e4rel tegi valitsus v\u00e4ga kiire otsuse, et t\u00e4iendavalt on vaja v\u00e4lja arendada nutiseadmete v\u00e4lkteavitus (cell broadcast). Plaanime 2026. aastal teha v\u00e4hemalt kolm samasugust ohuteavituse testi ja kiire rahastuse leidnud v\u00e4lkteavitus valmib j\u00e4rgmise aasta esimeses pooles.<\/p>\n
Ulatusliku evakuatsiooni korraldamiseks on operatsiooniplaanid koostatud ja \u00f5ppustel koost\u00f6\u00f6partneritega l\u00e4bi harjutatud. Varud on olemas vaid esmaste tegevuste k\u00e4ivitamiseks. Teenistujad on saanud Sisekaitseakadeemiast ka oma kriisirollile vastava koolituse. H\u00e4daolukorra seaduse muudatused l\u00f5id \u00f5igusliku aluse ka varjumise korraldamiseks, kuid enne selle toe tekkimist oleme koos omavalitsuste ja erasektoriga m\u00e4rgistanud avalikke varjumiskohti juba ligi 18 protsendi elanike jaoks.<\/p>\n
Oleme loonud mitu kriitilise t\u00e4htsusega uut p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6 ja demineerimise v\u00f5imet. Ka kogu p\u00e4\u00e4steameti enda kriisiaja toimepidevus on selline, et me ei j\u00e4\u00e4 kriisides ise abivajaja rolli. Omavalitsuste kriisivalmidus on t\u00e4nu n\u00f5ustamistele ja kriisi\u00f5ppustele oluliselt paranenud. Kogu selle arendust\u00f6\u00f6ga paralleelselt oleme k\u00f5ige enam energiat pannud k\u00f5ige olulisemasse, Eesti inimeste kriisideks valmisoleku t\u00f5stmisse. Praegu on kriisideks valmis 13 protsenti elanikkonnast. Selle aasta l\u00f5puks v\u00f5iks see olla 30 protsenti.<\/p>\n
Juurde on vaja riigi ja selle juhtide eeskuju. Ka rahvaesindajad ja arvamusliidrid saavad oma tegude ja s\u00f5nadega olla eeskujuks kriisivalmiduse loomisel. Sellest ka minu \u00fcleskutse: n\u00e4idake v\u00e4lja, et teie olete valmis, teil on kodus vajalikud varud ning varjumisplaanid valmis. Palun r\u00f5hutage valmisoleku olulisust.<\/p>\n
Ilma avaliku toetuseta on rahastamisotsused rasked tulema. Samuti vajavad j\u00e4releaitamist riigi enda varud ning sellest on r\u00e4\u00e4kinud ka riigikontroll. Riigijuhid on meile andnud ka selge s\u00f5numi edasiseks, elanikkonnakaitse eesm\u00e4rgid on vaja saavutada kiiremini ja odavamalt. M\u00f5te on ju hea.<\/p>\n
Mitu aastat graafikust maas<\/p>\n
Eesti elanikkonnakaitse arengut saab kirjeldada kahe ajaloolise verstapostiga: Venemaa esimene r\u00fcnnak Ukrainas ja Krimmi okupeerimine aastal 2014 ning teine r\u00fcnnak ja t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algus aastal 2022.<\/p>\n
Enne 2014. aastat ei teinud me riigina praktiliselt mitte midagi s\u00f5jaaja elanikkonnakaitse arendamiseks. Aga see on ka m\u00f5istetav, sest esimesed kaks aastak\u00fcmmet iseseisva riigi arendamisest kulus esiteks institutsioonide \u00fcles ehitamisele ja seej\u00e4rel esmasele ennetustegevusele v\u00f5i, lihtsamalt \u00f6eldes, kergelt \u00e4rahoitavate ja lausa rumalate surmade v\u00e4hendamisele, pean silmas turvav\u00f6\u00f6 kasutamist, arutut kihutamist, joobes autojuhtimist, voodis suitsetamist, suitsuanduri kasutamist, alkoholijoobes ujumist, organiseeritud kuritegevust, salaalkoholi jmt.<\/p>\n
Krimmi h\u00f5ivamise j\u00e4rel m\u00f5istsime vajadust hakata rajama kogu \u00fchiskonda h\u00f5lmavaid kaitses\u00fcsteeme, aga v\u00e4ga palju me kirjapandud lubadustest kaugemale ei j\u00f5udnud. Neil aastatel eesm\u00e4rkide saavutamiseks lisaressursse ei eraldatud ning ellu hakati viima ennek\u00f5ike vaid neid tegevusi, mis suuri vahendeid ei vajanud, nagu plaanide koostamine, m\u00f5ningane teavitustegevus, kriisiaegse koost\u00f6\u00f6 parandamine.<\/p>\n
P\u00e4\u00e4steamet alustas elanike kriisivalmiduse koolitustega. Naiskodukaitse tegi avalikkusele mobiili\u00e4pi “Ole valmis!” ja panustas samuti palju elanike kriisideks ettevalmistamisse. Algasid ettevalmistused asukohap\u00f5hise ohuteavituss\u00fcsteemi arendamiseks ja H\u00e4irekeskus alustas kriisiinfotelefoni teenuse loomist.<\/p>\n
Mitmed vahepealsed arendused said olulise t\u00f5uke koroonakriisi t\u00f5ttu. Kriisiinfo telefon 1247 arendati v\u00e4lja plaanitust varem ja Eesti varude keskuse loomine ning varude kogumise uus l\u00e4henemine j\u00e4\u00e4b samasse aega. Samuti aitas kriis kaasa meditsiinis\u00fcsteemi v\u00f5imete arendamisse. Tulemata j\u00e4id ressursid, et luua valmisolekut elanikke s\u00f5jalises kriisis kaitsta.<\/p>\n
Keerulisem seisab veel ees<\/p>\n
Elanikkonnakaitses ei ole prioriteete. Kui j\u00e4tame m\u00f5nes aspektis arendused poolikuks, siis tekitame endale ise Achilleuse kanna. Elanikkonnakaitse ekspertide rakker\u00fchm alustas t\u00f6\u00f6d jaanuarikuus t\u00e4pselt k\u00fcmme aastat tagasi. Ekspertide koostatud elanikkonnakaitse kontseptsioon ei ole k\u00fcll t\u00e4iuslik, aga oleme viimastel aastatel n\u00e4htud Venemaa j\u00f5hkruste p\u00f5hjal lisanud sellele uusi k\u00f5ige kriitilisemaid arendusvajadusi. Sellest meile praegu piisab. Uut paberit meil vaja pole. Vaja on otsuseid, rahastust ja teostust.<\/p>\n
P\u00e4\u00e4steamet sai t\u00e4iemahulise s\u00f5ja vallandumise j\u00e4rel \u00fchekordse suure eelarves\u00fcsti 51 miljonit eurot, et t\u00f5sta p\u00e4\u00e4stev\u00f5rgustiku enda kriisivalmidust ja toimepidevust ning k\u00e4ivitada elanikkonnakaitse arendused. Projektip\u00f5hiselt oleme saanud lisaraha ka aastateks 2024\u20132027. Mis saab edasi, pole endiselt kindel.<\/p>\n
\u00dchekordsete projektip\u00f5histe rahas\u00fcstidega oleme tegelike vajadustega v\u00f5rreldes siiski alles algusj\u00e4rgus. Raskem osa t\u00f6\u00f6st seisab ees ja edasised v\u00f5imearendused vajavad eelarvet ja inimesi. Ja kui tekib k\u00fcsimus, et millise hinnaga me varjendeid rajama ja riiklikke varusid koguma hakkame, siis vastus on v\u00e4ga lihtne: inimelu hinnaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esiteks olgu kohe \u00e4ra \u00f6eldud, et elanikkonnakaitse arendamisega ei ole Eestis tulemus null. Kui aastaid oleme pidanud nentima,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95632,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,42171,5921,34,36,31,32,46419,21,46418,6470,28,29,95,43938,19,1581,46420,25,1049,23,24,262,22,20,46421,9090,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-95631","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-varude-keskus","14":"tag-elanikkonnakaitse","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-hadaolukorra-seadus","20":"tag-headlines","21":"tag-kriisiinfotelefon","22":"tag-kriisivalmidus","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-margo-klaos","27":"tag-news","28":"tag-paasteamet","29":"tag-paastetoo","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-soda","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-ukraina","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-valkteavitus","38":"tag-varjendid","39":"tag-venemaa","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-world","42":"tag-world-news","43":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95631","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95631"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95631\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95632"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95631"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95631"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95631"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}