{"id":9566,"date":"2025-10-02T06:03:07","date_gmt":"2025-10-02T06:03:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/9566\/"},"modified":"2025-10-02T06:03:07","modified_gmt":"2025-10-02T06:03:07","slug":"uued-rekordid-kulla-septembrikuine-tous-oli-14-aasta-suurim","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/9566\/","title":{"rendered":"Uued rekordid: kulla septembrikuine t\u00f5us oli 14 aasta suurim"},"content":{"rendered":"<p>Septembri viimastel p\u00e4evadel andis kulla hinnale hoogu asjaolu, et USA valitsust \u00e4hvardab v\u00f5lalae t\u00f5ttu sulgemine.<\/p>\n<p>Pikaajalise t\u00f5usu kontekstis toetavad kulda j\u00e4tkuvalt ka mitmed teised olulised alustrendid: riikide rahandus- ja eelarveprobleemide s\u00fcvenemine, rekordilised v\u00f5lakoormad, geopoliitilised pinged, dollari reservvaluuta staatuse \u00f5\u00f5nestumine ja sellest tulenevad keskpankade rekordilised kullaostud.<\/p>\n<p>L\u00fchiajaliselt pean k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemaks seda, et oktoobris-novembris n\u00e4eme kulla hinna m\u00f5ningast korrektsiooni. Selle stsenaariumi t\u00f5en\u00e4osust suurendab ka dollari tehniline pilt, mis viitab sellele, et l\u00e4hiajal v\u00f5iks dollari kurss p\u00e4rast t\u00e4navu toimunud kiiret langust m\u00f5nev\u00f5rra taastuda. Pikaajaliselt on kuld j\u00e4tkuvalt t\u00f5usutrendis ning j\u00f5uab minu ootuste kohaselt 2030. aastaks 6000-7000 dollari juurde untsist.<\/p>\n<p>Dollaris on kuld t\u00e4navu kallinenud 48 protsenti, eurodes aga 31 protsenti. See peegeldab, kuiv\u00f5rd palju on dollar euro suhtes n\u00f5rgenenud.<\/p>\n<p>Rekordid tulid oodatust kiiremini<\/p>\n<p>Kirjutasin augusti alguses avaldatud kullaturu anal\u00fc\u00fcsis, et kullal on tugev vastupanu tase 3440 dollari juures. Toona nentisin, et kui see tase otsustavalt \u00fcletatakse ning aprillist p\u00e4rinev 3500$ rekord kukub, n\u00e4eme kiire t\u00f5usuts\u00fckli j\u00e4tkumist, mis viib hinnad 3650-3700 dollari juurde.<\/p>\n<p>T\u00e4pselt nii l\u00e4kski. Kulla hind t\u00f5usis dollaris m\u00f5\u00f5detuna septembris kiireimas tempos alates 2011. aasta augustist, kallinedes kokku 11,92 protsenti. Uuel kuul on t\u00f5us j\u00e4tkunud ning kuld kaupleb juba 3888 dollari juures.<\/p>\n<p>Eurodes t\u00f5usis kuld septembris 11,45 protsenti, mis on suurim kuine t\u00f5us alates 2015. aasta jaanuarist. Oktoobris on t\u00f5us j\u00e4tkunud ning 1. oktoobril kaupleb kuld 3316 euro juures.<\/p>\n<p>M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on olnud ka h\u00f5beda hinnat\u00f5us. Septembris on h\u00f5be dollarites kallinenud lausa 17,4 protsenti.<\/p>\n<p>Mis kulla hinda \u00fclespoole surub?<\/p>\n<p>Kullal on viimastel kuudel aidanud kallineda mitmed erinevad faktorid. Esiteks alustas F\u00f6deraalreserv septembris intressim\u00e4\u00e4rade langetamisega. N\u00fc\u00fcd oodatakse edasisi intressik\u00e4rpeid nii oktoobris kui ka detsembris.<\/p>\n<p>Teiseks on investorid j\u00e4lle massiliselt ostmas kulla b\u00f6rsil kaubeldavaid fonde (ETFid). Kulla sissevool ETFidesse oli septembris 114,6 tonni, mis on viimase kolme aasta teine tulemus. Viimase kolme aasta rekord p\u00e4rineb selle aasta aprillist, mil sissevool oli 115 tonni.<\/p>\n<p>Viimati olid ETFide sissevoolu numbrid niiv\u00f5rd suured 2022. aasta kevadel, mil algas Ukraina s\u00f5da.<\/p>\n<p>Dollar v\u00f5ib m\u00f5nev\u00f5rra taastuda<\/p>\n<p>Dollariindeks (DXY), mis m\u00f5\u00f5dab dollari k\u00e4ek\u00e4iku kuue suurima valuuta suhtes, on t\u00e4navu langenud 9,9 protsenti, 97,8 punktini. Kalendriaasta l\u00f5ikes langes dollar nii j\u00e4rsult viimati 2003. aastal.<\/p>\n<p>See on veel \u00fcks p\u00f5hjus, miks kulla hind on t\u00e4navu n\u00f5nda kiiresti kallinenud. Kui dollar odavneb, muudab see kulla teiste valuutade kasutajate jaoks suhteliselt odavamaks. See suurendab omakorda n\u00f5udlust. See on ka p\u00f5hjus, miks dollaris on kuld kallinenud kiiremini kui euros.<\/p>\n<p>Kuigi intressim\u00e4\u00e4rad kulla hinda nii palju enam ei m\u00f5juta, on ka need alates aasta algusest m\u00e4rgatavalt langenud. USA 10aastaste riigiv\u00f5lakirjade tootlus oli aasta alguses 4,57 protsenti, n\u00fc\u00fcdseks on see kukkunud 4,13 protsendi juurde.<\/p>\n<p>Kuna riigiv\u00f5lakirjad on ajalooliselt konkureerinud kapitaliturul kullaga, siis m\u00f5jutab nende tootlus ka kulla hinda. T\u00f5si k\u00fcll, alates 2022. aasta s\u00fcgisest on see seos suuresti murtud. Nimelt on kuld kallinenud ajal, mil intressid on p\u00fcsinud k\u00f5rgel. Kirjutasin selle seose murdumisest pikemalt 2024. aasta oktoobris avaldatud artiklis <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.aripaev.ee\/sisuturundus\/2024\/10\/15\/kulla-hind-naitab-et-rahasusteemis-on-midagi-vaga-korrast-ara\" data-rel-date-range=\"[]\">\u201eKulla hind n\u00e4itab, et rahas\u00fcsteemis on midagi korrast \u00e4ra\u201c<\/a>.<\/p>\n<p>Miks v\u00f5ib kullaturul tulla l\u00fchiajaline korrektsioon?<\/p>\n<p>Ootan kullaturul n\u00fc\u00fcd m\u00f5ningast korrektsiooni. Peamiselt p\u00f5hjusel, et dollar v\u00f5iks minu hinnangul l\u00e4hikuudel veidi taastuda. Tehnilist pilti vaadates on dollar viimase 10 aasta jooksul kaubelnud \u00fclespidises kanalis, mida n\u00e4eb allpool olevalt graafikult.<\/p>\n<p>Dollar on t\u00e4navu langenud kiireimas tempos alates 2003. aastast ning tulemusena oleme j\u00f5udnud kanali alumisse osasse. T\u00f5en\u00e4oliselt on intressik\u00e4rped dollari kurssi juba sisse arvestatud ning juhul, kui dollar kanalist allapoole ei murra, v\u00f5ime l\u00e4hikuudel n\u00e4ha selle taastumist. Kui l\u00e4heb aga vastupidi ning dollar murrab hoopis allapoole, v\u00f5ib kuld veelgi kiiremini kallinema hakata.<\/p>\n<p>Kuld on alates maikuu p\u00f5hjadest kallinenud nelja ja poole kuuga 25 protsenti. Alates 20. augustist on t\u00f5us olnud eriti kiire ning reeglina on sellistele h\u00fcpetele j\u00e4rgnenud korrektsioonid.<\/p>\n<p>Samas tasub meeles pidada, et kuld on pikaajalises t\u00f5usutrendis. J\u00e4tkuvalt ootan, et kuld j\u00f5uab 2030. aastaks 6000-7000 dollari vahemikku. Seega l\u00fchiajalised korrektsioonid pakuvad investoritele pigem head ostukohta.<\/p>\n<p>Tasub aga m\u00e4rkida, et korrektsioone ei tasu ka pikalt ootama j\u00e4\u00e4da, sest kunagi ei tea kindlalt, millal ning mis hinnatasemelt korrektsioon saabub.<\/p>\n<p>H\u00f5beda hind rallib veelgi kiiremini<\/p>\n<p>H\u00f5beda hind on t\u00e4navu kallinenud kullast veelgi rohkem \u2013 dollarites kokku 64 protsenti. Praegu kaupleb h\u00f5be 47,3 dollari juures untsist.<\/p>\n<p>Toona kirjutasin, et 34,5-36 dollari vastupanu taseme murdumine on tehnilist pilti vaadates viimaste aastak\u00fcmnete \u00fcks olulisemaid s\u00fcndmusi, sest \u00fchtegi takistust liikumaks 45-50 dollari vahemikku enam ei ole. Nii ka l\u00e4ks ning h\u00f5be on n\u00fc\u00fcdseks sinna vahemikku ka j\u00f5udnud.<\/p>\n<p>H\u00f5beda puhul n\u00e4en praegu kahte t\u00f5en\u00e4olist stsenaariumi. Esimene \u2013 kuna 49-50 dollari tasemel on kaks v\u00e4ga olulist hinnatippu (1980. ja 2011. aastad), siis v\u00f5ib see tase kujuneda h\u00f5beda jaoks oluliseks takistuseks. V\u00f5ime n\u00e4ha l\u00e4hikuudel k\u00fclgsuunalist liikumist v\u00f5i langust.<\/p>\n<p>Teine variant on see, et h\u00f5be l\u00e4heb 49-50 dollari tasemest otsustavalt l\u00e4bi (50+ dollarit) ning j\u00e4\u00e4b sinna tasemele p\u00fcsima. Sel juhul n\u00e4eme arvatavasti v\u00e4ga kiire hinnat\u00f5usu j\u00e4tkumist ning kulla ja h\u00f5beda hinnasuhte j\u00e4rsku kukkumist. T\u00f5en\u00e4oliselt viiks see h\u00f5beda hinna kiiresti 60-70 dollari tasemele.<\/p>\n<p>Esialgu pean t\u00f5en\u00e4olisemaks esimest stsenaariumi \u2013 h\u00f5beda jaoks saab 50 dollari tase olema takistuseks ka kolmandat korda ning sarnaselt kullale n\u00e4eme m\u00f5ningast korrektsiooni. Korrektsioon ei saa aga olema pikk ning arvatavasti purustab h\u00f5be 50 dollari taseme juba selle aasta l\u00f5pus v\u00f5i j\u00e4rgmise aasta esimeses pooles.<\/p>\n<p>    <a href=\"http:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120405891\/goldman-sachs-stsenaarium-mis-viiks-kulla-hinna-kiirelt-5000-dollarini#dalrel-in-article\" class=\"content-embedded-articles-double__embedded-article\" data-v-76c1f5d4=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> <\/p>\n<p>\n          25.09.2025\n        <\/p>\n<p>\n            Goldman Sachs: stsenaarium, mis viiks kulla hinna kiirelt 5000 dollarini\n           <\/p>\n<p><\/a><a href=\"http:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120407174\/prantsusmaa-kohal-ripub-vola-giljotiin-kas-ka-uus-revolutsioon#dalrel-in-article\" class=\"content-embedded-articles-double__embedded-article\" data-v-76c1f5d4=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> <\/p>\n<p>\n          01.10.2025\n        <\/p>\n<p>\n            Prantsusmaa kohal ripub v\u00f5la giljotiin \u2013 kas ka uus revolutsioon?\n           <\/p>\n<p><\/a>         <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Septembri viimastel p\u00e4evadel andis kulla hinnale hoogu asjaolu, et USA valitsust \u00e4hvardab v\u00f5lalae t\u00f5ttu sulgemine. Pikaajalise t\u00f5usu kontekstis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9567,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-9566","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9566","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9566"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9566\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9567"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9566"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9566"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9566"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}