Rail Balticu saatuse jaoks on olulisemaidki k\u00fcsimusi, kui m\u00f5ne L\u00e4ti opositsioonipoliitiku suhtumine v\u00f5i kallinemise v\u00f5rdlus teiste Euroopa suurprojektidega. Riigisisesed k\u00fcsimused tunduvad olevat kontrolli all, raudtee ehitus edeneb ja veel on v\u00f5imalus j\u00f5uda \u00fchele poole ka kohalike rongidega, kirjutab Vladimir Svet.<\/p>\n
Alustame kahest pseudouudisest, milles hiljuti Rail Balticust k\u00f5neldi. Esiteks saime uuesti teada, et Eesti kohalikud parempopulistid on \u00f5ppinud kasutama L\u00e4ti parempopuliste oma s\u00f5numite edastamiseks \u2013 seimi opositsion\u00e4\u00e4rist saadik j\u00e4lle kuulutas projektile hukku.<\/p>\n
Pole saladus, et L\u00e4ti on raudtee rajamises meist ja Leedust maas, kuid siiani on L\u00e4ti valitsus p\u00fc\u00fcdnud kinni pidada 2030 eesm\u00e4rgist. T\u00f5de sellest, mis ajakavas nad suudavad l\u00f5petada, selgub ilmselt l\u00e4hikuudel, kuna teema muutub ka L\u00e4tis l\u00e4henevate parlamendivalimiste teemaks.<\/p>\n
Teine uudis oli Euroopa Kontrollikoja aruanne, mis justkui viitab Rail Balticu ropule kallinemisele v\u00f5rreldes muude sarnaste projektidega. Seegi uudis pole tegelikult uudis, sest nimetab Rail Balticu esimese etapi maksumuseks 15 miljardit eurot, millest Eesti osa on 3,1 miljardit. Igaks juhuks olgu mainitud, et esimene etapp on k\u00f5igi vajalike funktsioonidega toimiv raudtee ilma luksulike liialdusteta ja t\u00e4iendavate r\u00f6\u00f6papaarideta. Need on samad arvud, millega elame 2024. aasta suvest saati ja nendes oleme suutnud v\u00e4hemalt seni p\u00fcsida.<\/p>\n
Raha on olemas (vist)<\/p>\n
Aasta tagasi veel taristuministri rollis nimetasin Rail Balticu kolm prioriteeti 2025. aasta jaoks: rahastuse tagamine kuni Euroopa Liidu uue eelarveperioodini, regionaalrongide tarnimine ja rahvusvahelise raudtee opereerimismudelis kokkuleppimine. Paras aeg hinnata, kuidas on nendega l\u00e4inud.<\/p>\n
Alustame positiivsest. Riigikontrolli 2024. aasta aruande valguses t\u00f5usetus k\u00fcsimus, kas Eesti \u00fcldse suudab rahastada oma raudtee osa rajamist Euroopa Liidu uue eelarveperioodi alguseni. Alanud aastaks on 471 miljoni eurot tagatud, peamiselt EL-i sihtotstarbelise toetuse ja CO2 kvoodim\u00fc\u00fcgi vahendite arvelt. Tundub, et varasemalt puuduolev raha suudetakse tagada ilma laenu v\u00f5tmata, mis on selge v\u00f5it Eesti riigi jaoks.<\/p>\n
Ka pikem tulevik paistab ettevaatlikult optimistlik: Euroopa Liidu eelarve esialgses eeln\u00f5us on piiri\u00fclestele taristuobjektidele planeeritud senisega v\u00f5rreldes kahekordne summa. See on Eesti poliitikute ja ametnike hea t\u00f6\u00f6, mis m\u00f5istagi kulmineerub EL-i eelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel.<\/p>\n
Kus on rongid?<\/p>\n
Esimesed, ent siiski mitte veel k\u00f5ik vajalikud sammud on asutud regionaalrongide soetamiseks. Neid on vaja, et teenindada Rail Balticu kahtteist kohalikku peatust Eesti territooriumil. Neid soetab ja opereerib tulevikus Elron.<\/p>\n
Varasema plaani j\u00e4rgi pidid need kohal olema 2029. aasta l\u00f5puks, et vajadusel hakata opereerima Eesti enda raudtee osa veel enne piiri\u00fclese \u00fchenduse valmimist. Kuigi selles ajakavas p\u00fcsimine on teoreetiliselt veel v\u00f5imalik, muutub see iga kuuga aina keerulisemaks. M\u00f6\u00f6dunud aastal on k\u00fcll tulnud julgustavaid teateid hanke ettevalmistamisest ja kuigi see rong pole veel p\u00e4ris l\u00e4inud, on selle k\u00fcsimusega riigil vesi ahjus.<\/p>\n
“N\u00e4itena saab tuua Tartu-Riia liini k\u00e4ivitamise, kus sarnased protsessid v\u00f5tsid \u00fcle aasta aega.”<\/p>\n
Suurim mure on k\u00fcsimusega, kes, mis rongidega ja mis tingimustel hakkab opereerima rahvusvahelist raudteed ehk Tallinna-Varssavi liini. Probleeme on mitu. \u00dckski kolmest Balti riigist ei oma kogemust selliste partnerite leidmisel ja vastavate hangete elluviimisel. Kes iganes selleks operaatoriks ei hakka, peab ta l\u00e4bi tegema korraliku b\u00fcrokraatia ja sertifitseerimise kadalippu. N\u00e4itena saab tuua Tartu-Riia liini k\u00e4ivitamise, kus sarnased protsessid v\u00f5tsid \u00fcle aasta aega. Kuigi rahastusotsus sai tehtud veel eelmise valitsuse ajal s\u00fcgisel, k\u00e4ivitus rong alles sel talvel.<\/p>\n
Rohkem diplomaatiat<\/p>\n
Omaette k\u00fcsimus on see, mis rongidega hakatakse teenindama rahvusvahelist liini, mille kiirus peab olema 249 kilomeetrit tunnis ja selleks regionaalrongid ei sobi. Positiivne on vast ainult asjaolu, et Rail Balticu rongide laius vastab Euroopa tavalaiusele, mis teeb nende soetamis veidi lihtsamaks.<\/p>\n
P\u00f5hiprobleem nende k\u00fcsimustega on aga vajadus Balti riikide \u00fclese konsensuse j\u00e4rgi, ilma milleta ei saa paika opereerimismudelit ega rahvusvaheliste rongide ostu.<\/p>\n
Siit ka p\u00f5hiline j\u00e4reldus, kuidas Eestil Rail Balticuga l\u00e4heb. Riigisisesed k\u00fcsimused tunduvad olevat kontrolli all, raudtee ehitus edeneb ja veel on v\u00f5imalus j\u00f5uda \u00fchele poole ka kohalike rongidega.<\/p>\n
Lisafookust on vaja piiri\u00fclese koost\u00f6\u00f6 teemadele, kus Rail Baltic vajab t\u00e4iendavat diplomaatilist raskekahurv\u00e4ge. Kliimaministeerium v\u00f5ib olla \u00fcksk\u00f5ik kui tubli hankija, aga ilma v\u00e4lisministeeriumi, peaministri ja isegi presidendi pideva t\u00e4helepanuta ei pruugi asi piisavalt kiiresti kokku tulla. Ja kui keegi kahtleb, miks peaks Eesti diplomaatia lisaks Ukraina ja NATO-le fokuseerima mingile raudteele, siis k\u00fcsigu ukrainlaste k\u00e4est, mis rolli nende kaitses raudtee edendab.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rail Balticu saatuse jaoks on olulisemaidki k\u00fcsimusi, kui m\u00f5ne L\u00e4ti opositsioonipoliitiku suhtumine v\u00f5i kallinemise v\u00f5rdlus teiste Euroopa suurprojektidega.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95834,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,8393,34,36,31,32,21,28,29,114,115,19,25,2268,1313,5421,925,23,24,22,20,30,10503],"class_list":{"0":"post-95833","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elron","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lati","22":"tag-leedu","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-rail-baltic","26":"tag-raudtee","27":"tag-rong","28":"tag-rongiliiklus","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-vladimir-svet"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115977168002038531","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95833","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95833"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95833\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95834"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95833"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95833"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95833"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}