Arvo P\u00e4rdi Keskuse n\u00f5ukogu esimehe, helilooja poja Michael P\u00e4rdi s\u00f5nul pole t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne mitte \u00fcksnes Arvo P\u00e4rdi 90. s\u00fcnnip\u00e4eva-aastal toimunud esituste suur hulk \u00fcle maailma, vaid kuulajate vastuv\u00f5tlikkus sellele. \u201eAsjaolu, et seda muusikat j\u00e4tkuvalt nii palju esitatakse, n\u00e4itab, kui suur on igatsus vaimse ja s\u00fcgava muusika j\u00e4rele, mis suudab k\u00f5netada inimesi eri kultuuridest ja olla \u00fchendavaks j\u00f5uks \u00fcha enam l\u00f5henevas maailmas,\u201c s\u00f5nas Michael P\u00e4rt.<\/p>\n
K\u00fcmne enim esitatud kaasaja helilooja teose hulgas oli eelmisel aastal lausa viis Arvo P\u00e4rdi teost, millest \u201eFratres\u201c, \u201eDa pacem Domine\u201c\u201c Magnificat\u201c ja \u201eCantus Benjamin Britteni m\u00e4lestuseks\u201c olid neli k\u00f5ige sagedamini k\u00f5lanud teost. Esik\u00fcmne hulgas oli ka Arvo P\u00e4rdi kooriteos \u201eTribute to Caesar\u201c.<\/p>\n
Arvo P\u00e4rdi teoste esituste ja kontsertide kohta maailmas kogub regulaarselt infot ka Arvo P\u00e4rdi Keskus. Eelmisel, Arvo P\u00e4rdi juubeliaastal j\u00f5udis keskuseni teave 1130 kontserdist, toimus ka kuus Arvo P\u00e4rdile p\u00fchendatud muusikafestivali. Samuti on Arvo P\u00e4rdi looming New Yorgis asuva maineka kontserdimaja Carnegie Halli 2025\u20132026 hooaja programmi keskmes ning Leipzigi Gewandhaus nimetas Arvo P\u00e4rdi aastatel 2025\u22122027 Gewandhausi heliloojaks.<\/p>\n
Ka Arvo P\u00e4rdi Keskuse andmetel esitati mullu enim teost \u201eFratres\u201c, mida kanti ette 248 kontserdil, teost \u201eDa pacem Domine\u201c esitati 141 korral, \u201eMagnificat\u201c oli 100 kontserdi kavas, \u201ePeegel peeglis\u201c k\u00f5las 97 korral ning \u201eCantus Benjamin Britteni m\u00e4lestuseks\u201c 90 kontserdil.<\/p>\n
K\u00f5ige enam esitati Arvo P\u00e4rdi loomingut Saksamaal, Eestis, Suurbritannias, USAs ja Hollandis. Esituste arvult j\u00e4rgnesid Itaalia, Soome, \u0160veits, Austraalia ja Prantsusmaa, n\u00e4itavad Arvo P\u00e4rdi Keskuse kogutud andmed.<\/p>\n
Bachtracki statistika j\u00e4rgi esitati 2025. aastal k\u00f5igi aegade heliloojatest enim Ludwig van Beethoveni, Wolfgang Amadeus Mozarti, Johann Sebastian Bachi, Maurice Raveli ja Johannes Brahmsi loomingut. Aasta enim esitatud teos oli Antonio Vivaldi \u201eNeli aastaaega\u201c.<\/p>\n
Suurbritannias tegutseva Bachtracki statistika h\u00f5lmas andmeid 31 455 eelmisel aastal toimunud muusikas\u00fcndmuse kohta. Veebileht kogub infot peamiselt Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas tegutsevatelt suurematelt kontserdiorganisatsioonidelt, tuues sellega v\u00e4lja l\u00e4\u00e4ne muusikamaailma olulisemaid suundumusi.<\/p>\n
Arvo P\u00e4rt on Bachtracki andmetel maailma k\u00f5ige enam esitatud kaasaegne klassikalise muusika helilooja olnud ka 2022. aastal ning kaheksa aastat j\u00e4rjest 2012\u20132019.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arvo P\u00e4rdi Keskuse n\u00f5ukogu esimehe, helilooja poja Michael P\u00e4rdi s\u00f5nul pole t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne mitte \u00fcksnes Arvo P\u00e4rdi 90. s\u00fcnnip\u00e4eva-aastal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":95419,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[4513,37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-95845","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-arvo-part","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115977234937158768","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95845","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95845"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95845\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95845"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95845"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=95845"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}