Loo aluseks on t\u0161iili p\u00e4ritolu briti autori Francisco Lobo raamat “Praeter-koloniaalne m\u00f5istus. Intellektuaalne teekond l\u00e4bi impeeriumi tagahoovide” (Francisco Lobo, “The Praeter-Colonial Mind. An Intellectual Journey Through the Back Alleys of Empire”, 2025).<\/p>\n
Ladinakeelse s\u00f5na praeter t\u00f5lkimisega tekkis mul raskusi. See v\u00f5ib olla “m\u00f6\u00f6da, piki, peale”, pluss veel mitmeid variante. Sisuliselt selgitab autor, et selline m\u00f5istus p\u00fc\u00fcab aru saada postkoloniaalsest maailmast, kus koos eksisteerivad ka koloniaalne ja koloniaaleelne maailm, mis konkureerivad meie argielus. Kuid j\u00e4tan suurema osa sellest koloniaaljutust k\u00f5rvale ning v\u00f5tan ette vaid osa raamatust, eelk\u00f5ige Ameerikat puudutavad seigad.<\/p>\n
Lobo m\u00e4rgib, et T\u0161iili p\u00e4ritolu t\u00f5ttu on ka tema tehniliselt ameeriklane, kuna on s\u00fcndinud Ameerika kontinendil, kuigi t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5eldakse ameeriklaste all ainult USA elanikke. USA-d nimetab ta vastumeelseks impeeriumiks, mis keeldub end selleks nimetamast.<\/p>\n
See v\u00f5ib tuleneda t\u00f5igast, et oma m\u00f5ju laiendamisel on ta tuginenud mitte niiv\u00f5rd toorele j\u00f5ule, kuiv\u00f5rd pehmele j\u00f5ule, mis ulatub Coca-Cola vabrikute ja Rotary klubide avamisest eri riikides kuni hegemoonia levitamiseni ilma vormilisi kolooniaid omamata. Ameeriklased tahavad hegemooniat, kuid ei taha selle saavutamiseks liiga palju verd ja raha kulutada. Ja USA on \u00fcks kummaline koht, kus konservatiivid panevad oma toetuse Ukrainale s\u00f5ltuvusse tugevamast kontrollist oma l\u00f5unapiiril.<\/p>\n
Seda v\u00f5ib nimetada silmakirjalikkuseks, kuid see on eelistatavam k\u00fc\u00fcnilisusele. Viimase n\u00e4itena v\u00f5iks tuua Vladimir Putini esinemise Sot\u0161is Ukraina-vastase suuragressiooni alustamise j\u00e4rel 2023. aastal, kui ta p\u00f5hjas l\u00e4\u00e4nt \u00fclbuse p\u00e4rast ja arvamuse p\u00e4rast, et l\u00e4\u00e4s saab kogu maailmas oma reegleid kehtestada. Ta meenutas l\u00e4\u00e4nele, et koloniaalv\u00f5imu ajastu on ammu m\u00f6\u00f6das ega tule kunagi tagasi. Seda k\u00f5ike ajal, mil Venemaa v\u00e4ed okupeerisid endise koloonia territooriumi.<\/p>\n
Viiteid rahvusvahelisele \u00f5igusele ja ei tea millele on agressorriigi pealik ka muudes kontekstides kuulutanud. Silmakirjalik, kuid ka eriti k\u00fc\u00fcniline. Kuigi praegu on k\u00fc\u00fcnilisus ja jultumus omane ka USA presidendile.<\/p>\n
Eks reeglitel p\u00f5hinev ilmakord olegi puhuti veniv m\u00f5iste. L\u00e4\u00e4nele t\u00e4hendab see v\u00e4\u00e4rtuste kogumikku ja teatud eluviisi, mida tasub kaitsta. Kuid Venemaale ilmselt mitte, pigem on see Moskva \u2013 ja muide ka Pekingi \u2013 jaoks midagi mida tuleks enesele paslikuks mudida. Vahendeid valimata. N\u00fc\u00fcdseks on see suhtumine omane ka USA-le.<\/p>\n
Maailm on praegu \u00fcldse \u00fcks kummaline paik. Paljud ei ole rahul. Tohutu territooriumiga riik Venemaa ei ole oma pindalaga rahul, tahab juurde. Maailma juhtiv majandus, millel on maailma v\u00f5imsaimad relvaj\u00f5ud, arvab aga, et on oma suuruse kaotanud. Ja tahab seda tagasi, tahab Ameerika uuesti suureks muuta.<\/p>\n
See p\u00fcrgimus, l\u00fchendatult MAGA, oleks lokaalne n\u00e4htus, kui tegemist oleks vaid isolatsionismiga ehk eraldumisega. MAGA prohvet Donald Trump on seevastu v\u00f5tnud ette kampaania rahvusvahelise korra muutmiseks, soovides isegi muuta riikide piire. Osa liberaale USA-s arvavad, et Trumpi seltskond v\u00f5imu juures on nagu palavik, mis peagi \u00fcle l\u00e4heb, aga demokraadid on praeguseks j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et MAGA on suurem kui Trump. Ei ole mingeid m\u00e4rke, et see v\u00f5iks n\u00e4htavas tulevikus kaduda.<\/p>\n
“MAGA-s on oma rassistid, natsionalistid ja populistid ja see tugineb n\u00fc\u00fcdis-Ameerikas end \u00f5igusetutena tundvatele noortele meessoost valijatele.”<\/p>\n
Segaseid aegu on USA-s olnud ka varem, oli fa\u0161istlik liikumine, mis k\u00fcll Pearl Harbouri r\u00fcnnaku j\u00e4rel keelustati. Oli ka makartism ehk punase ohu t\u00f5rjumine. Kuid Lobo arvab, et MAGA liikumist tasuks pigem v\u00f5rrelda 1920.\u20131930. aastate keeluseaduse ajaga. Nagu alkovastane liikumine on ka MAGA erinevate poliitiliste j\u00f5udude kummaline kogum. MAGA-s on oma rassistid, natsionalistid ja populistid ja see tugineb n\u00fc\u00fcdis-Ameerikas end \u00f5igusetutena tundvatele noortele meessoost valijatele. Lisaks ka tehnofuturistlikele elementidele, kelle eesotsas on Elon Musk.<\/p>\n
MAGA intellektuaalsed alged v\u00f5ivad olla 1971. aastal avaldatud v\u00e4hetuntud memorandumis, mis taunis Ameerika majanduss\u00fcsteemi v\u00e4idetavat r\u00fcndamist sotsialismi, kommunismi ja fa\u0161ismi poolt. Selle autor Lewis Powell toonitas vajadust tagasi vallutada \u00fclikoolid ja meedia, mis olevat konservatiivide poolt unarusse j\u00e4etud. See Powelli memo olnud inspiratsiooniks ka kurikuulsale dokumendile “Projekt 2025”.<\/p>\n
Kui Abraham Lincoln omal ajal soovis v\u00e4ltida pahatahtlikkust ka l\u00f6\u00f6dud vaenlaste suhtes, siis Trumpi ajastu t\u00e4histab pahatahtlikkust v\u00f5i vaenulikkust k\u00f5igi suhtes.<\/p>\n
Trump s\u00fcmboliseerib Lobo s\u00f5nul rahvalik-feodaalset pimedat kirge. Ta ei ole haritud inimene, kuigi v\u00f5ib olla kaval, kuna saavutas ikkagi enese valimise kahel korral, kuid tema teadmised ei ole kuigi suured. Meedia nimetab teda isikuks, keda on v\u00f5imatu \u00f5petada. Ta on v\u00f5hik ja tunneb selle \u00fcle uhkust. Seet\u00f5ttu ei ole tema jaoks mingi probleem norida t\u00fcli ka k\u00f5rgelt hinnatud akadeemiliste keskustega nagu Harvardi \u00dclikool, kuna tal ei ole teadmiste vastu mingit austust ega tunne nende j\u00e4rele ka mingit vajadust.<\/p>\n
Trumpi v\u00f5hiklikkus laieneb ka ajaloole ja seet\u00f5ttu ei m\u00f5ista ta, kuidas maailm toimib. Ajaloost mitte hooliv m\u00f5istus usub aga, et maailma v\u00f5ib \u00fcmber kujundada nagu laborikatses.<\/p>\n
1823. aastal kuulutas president James Monroe Ameerika kuulumise ameeriklastele. Trump hoiab Monroe portreed Ovaalkabineti seinal, kuigi ta ilmselt ei tea, mis on Monroe doktriin, sest viitab portreele kui Monroe dokumendist p\u00e4rit Monroele. Igal juhul on ta l\u00e4inud Monroe rada pidi, kui mitte v\u00e4lispoliitika p\u00f5him\u00f5tetes, siis v\u00e4hemalt j\u00e4rgides pimedat impulssi, mis soovitab tal krabada enesele l\u00e4hi\u00fcmbruskonnast nii palju kui v\u00f5imalik.<\/p>\n
Ja seet\u00f5ttu ei n\u00e4e ta vajadust tunnistada l\u00f5plikult ka teiste riikide suver\u00e4\u00e4nsust v\u00f5i territoriaalset terviklikkust. Samal seisukohal on muide ka Venemaa ja Hiina. See on ka p\u00f5hjus, miks Trump sisuliselt ei hooli Ukrainast ega tegelikult ka Taiwanist. \u00dclej\u00e4\u00e4nud maailm on loosungi “Ameerika eelk\u00f5ige” taustal muudetud teisej\u00e4rguliseks prioriteediks ja peab vaid ootama, mis saab p\u00e4rast Trumpi ja trumpismi.<\/p>\n
Pessimistid on toimuva taustal hakanud muretsema juba Maa tuleviku p\u00e4rast. Kuid Trumpi l\u00e4hikonnas on ka inimene, kes on selle projektiks kujundanud. Elon Musk asutas Texase l\u00f5unaosas uue haldus\u00fcksuse, mis peaks ehitama Muskile v\u00e4rava Marsile. Eks me n\u00e4e\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Loo aluseks on t\u0161iili p\u00e4ritolu briti autori Francisco Lobo raamat “Praeter-koloniaalne m\u00f5istus. Intellektuaalne teekond l\u00e4bi impeeriumi tagahoovide” (Francisco…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,846,34,36,31,32,46610,4271,4273,21,326,46609,28,29,95,22814,19,25,23,24,22,325,20,96,30,2511,92,93,94],"class_list":{"0":"post-96045","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elon-musk","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-francisco-lobo","20":"tag-harri-tiido","21":"tag-harri-tiido-taustajutud","22":"tag-headlines","23":"tag-hiina","24":"tag-james-monroe","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-maga","29":"tag-news","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-usa","35":"tag-uudised","36":"tag-venemaa","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-vikerraadio","39":"tag-world","40":"tag-world-news","41":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115978178616976148","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96045","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96045"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96045\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96045"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96045"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96045"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}