Prantsusmaal uuriti piiritaja joomislendu, et teada saada, kas lind suudab joomisel energiat s\u00e4\u00e4sta. Kuna lend vee kohal kulgeb suhteliselt liigse pingutuseta, v\u00f5iks piiritaja kasutada \u00fcle j\u00e4\u00e4vat energiat hilisemaks k\u00f5rgusesse t\u00f5usmiseks. Viimane eeldab, et lind l\u00e4heneb veepeeglile kiiresti. Kui aga lind ei saa lennuenergiat mingil p\u00f5hjusel kasutada \u2013 nokka vette pistes suureneb takistus kiiruse ruuduga, mis t\u00e4hendab, et kiirelt vett haarates peab piirtaja keha ja liikumist rohkem korrigeerima, mis on aga liigne energiakulu. See t\u00e4hendab, et suurel kiirusel vett lonksates on oht vette prantsatada oluliselt suurem kui aeglaselt vett haarates. Me ei tea, kui suur on piiritaja risk vette kukkudes hukkuda, kindel on, et vees on piirtaja kerge saak nii vee kui ka maismaa kiskjatele.<\/p>\n
Teadlased filmisid kolmel veesilmal 163 piiritaja joomislendu ja anal\u00fc\u00fcsisid lendude 3D-trajektoore. Viis sekundit enne joomist lendasid piiritajad keskmiselt 11,7 m k\u00f5rgusel vee kohal. K\u00f5rgust kaotades kogusid nad veidi kiirust, keskmiselt \u00fche meetri v\u00f5rra sekundis (12 vs. 13,0, 13,7, 14,6 m\/s, s\u00f5ltuvalt veekogust), kui 1,5 sekundit enne kontakti veega lend aeglustus taas (11,0, 12,2 ja 11,9 m\/s).<\/p>\n
Aeglustamine viitab, et lind ei s\u00e4\u00e4sta energiat, et seda kasutada uuesti k\u00f5rguse kogumiseks. Vee kohal liugleb piiritaja kergelt \u00fcles t\u00f5stetud tiibadega, mis t\u00e4hendab, et \u00f5hutakistuse t\u00f5ttu kaotab ta energiat veelgi. P\u00e4rast lonksu suurenes linnu energiatarve, sest ta hakkas k\u00f5rguse kogumiseks tiibu lehvitama. S\u00f5ltumata algsest laskumiskiirusest lonksasid k\u00f5ik linnud vett enam-v\u00e4hem samal kiirusel. See viitab, et piiritaja optimeerib joomislennu kiirust, pidurdades hoogu ligikaudu 1,5 s enne kontakti veega. Kui lind ei pidurdaks, peaks ta kiirus veepinna kohal olema \u00fcle 20 m\/s, kuid keskmine oli 11,7 m\/s. Pidurdamiseks muudab piiritaja tiibade, saba ja keha asendit. Ei saa v\u00e4listada, et ka noka avamine vahetult enne kontakti veega pidurdab samuti hoogu nagu langevari.<\/p>\n
Ka veesilma \u00fcmbritsev maastik m\u00f5jutas joomislendu: k\u00f5rgete puudega \u00e4\u00e4ristatud tiigil alustasid piirtajad laskumist k\u00f5rgemalt kui avatud kaldaga j\u00f5el. Piiritajad v\u00f5tsid lonksu vaid lennates vastutuult. Piiritaja alanokk puudutab veepinda vaid m\u00f5ne millimeetri s\u00fcgavuselt, sest kontakt veega pidurdab hoogu. Piltlikult \u00f6eldes v\u00f5ib lind liialt s\u00fcgavalt noka vette torgates k\u00e4kaskaela \u00fcle pea k\u00e4ia ja vette kukkuda. Ka liialt aeglaselt liueldes on oht vette kukkuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Prantsusmaal uuriti piiritaja joomislendu, et teada saada, kas lind suudab joomisel energiat s\u00e4\u00e4sta. Kuna lend vee kohal kulgeb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":96120,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,285,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-96119","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-loodus","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115978481384497235","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96119"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96119\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/96120"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96119"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96119"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}