{"id":96192,"date":"2026-01-29T14:08:10","date_gmt":"2026-01-29T14:08:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96192\/"},"modified":"2026-01-29T14:08:10","modified_gmt":"2026-01-29T14:08:10","slug":"mis-on-indias-leviv-nipah-viirus-ja-kas-peaksime-eestis-muret-tundma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96192\/","title":{"rendered":"Mis on Indias leviv Nipah\u2019 viirus ja kas peaksime Eestis muret tundma?"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-bottom:11px\">Mis on Nipah\u2019 viirus?<\/p>\n<p>Nipah&#8217; viirus on zoonootilist p\u00e4ritolu RNA-viirus, mis t\u00e4hendab, et haigus kandub loomadelt inimestele. Viirus p\u00f5hjustab Nipah\u2019 viirushaigust (NiV) ning kuulub oma omaduste t\u00f5ttu epideemilise levikuriskiga haigustekitajate hulka.<\/p>\n<p>Millal see esmakordselt tuvastati?<\/p>\n<p>Nipah\u2019 viirus tuvastati esmakordselt 1999. aastal Malaisias ja Singapuris toimunud haiguspuhangu ajal. Sellest ajast alates on L\u00f5una- ja Kagu-Aasias registreeritud mitu NiV haiguse puhangut, kusjuures enamik juhtudest on esinenud Bangladeshis.<\/p>\n<p>Kuidas viirus levib?<\/p>\n<p>Erinevalt laialt tuntud koroonaviirusest, mis levib piisknakkusena, kandub Nipah\u2019 viirus edasi haige looma (nt nahkhiire v\u00f5i sea) s\u00fclje kaudu. Samuti v\u00f5ib see levida inimeselt inimesele v\u00e4ga l\u00e4hedase kontakti korral, n\u00e4iteks kokkupuutel haige kehavedelikega. Nakatumine v\u00f5ib toimuda ka siis, kui s\u00fc\u00fcakse haige looma s\u00fcljega saastunud puuvilja.<\/p>\n<p>Kui pikk on peiteperiood?<\/p>\n<p>Peiteperioodi pikkuseks on 4 kuni 14 p\u00e4eva. L\u00e4hikontaktsed paigutatakse 21 p\u00e4evaks karantiini.<\/p>\n<p>Millised on haiguse s\u00fcmptomid?<\/p>\n<p>S\u00fcmptomid ulatuvad kergest (palavik, peavalu, lihasvalu ja iiveldus) kuni t\u00f5sisteni, sealhulgas rasked hingamisteede s\u00fcmptomid ja entsefaliit.<\/p>\n<p>Kas viiruse vastu saab vaktsineerida?<\/p>\n<p>Praegu puudub spetsiifiline ravim v\u00f5i vaktsiin Nipah\u2019 viiruse vastu. Ravi on peamiselt toetav ja s\u00fcmptomaatiline. Paranemine on v\u00f5imalik, kuid m\u00f5nedel patsientidel v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da pikaajalised neuroloogilised probleemid.<\/p>\n<p>Kui suur on oht, et viirus j\u00f5uab ka Eestisse?<\/p>\n<p>Kuigi viiruse sissetoomist ei saa t\u00e4ielikult v\u00e4listada, on selle t\u00f5en\u00e4osus praegu v\u00e4ga madal, kuna viiruse looduslikud peremeesloomad Euroopas ei esine. Seet\u00f5ttu on oht Eestisse haiguse sissetoomiseks ja levikuks praegu v\u00e4ga v\u00e4ike.<\/p>\n<p>Millised on soovitused Indiasse v\u00f5i Taisse reisijatele?<\/p>\n<p>Reisimisel tuleb olla ettevaatlik ning k\u00e4ituda tavap\u00e4raselt m\u00f5istlikult:<\/p>\n<ul>\n<li>hoiduda teadmata p\u00e4ritoluga toidu tarbimisest, eriti juhul kui h\u00fcgieenitingimustes ei saa kindel olla;<\/li>\n<li>v\u00e4ltida kontakti loomadega ning kokkupuudet nende eritistega;<\/li>\n<li>pesta, koorida ja kuumt\u00f6\u00f6delda puu- ja k\u00f6\u00f6givilju enne tarbimist;<\/li>\n<li>mitte tarbida toorest datlipalmi mahla.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Hetkel puudub teave, mis viitaks vajadusele reisimisest loobuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mis on Nipah\u2019 viirus? Nipah&#8217; viirus on zoonootilist p\u00e4ritolu RNA-viirus, mis t\u00e4hendab, et haigus kandub loomadelt inimestele. Viirus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":96193,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-96192","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115978784360795950","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96192","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96192"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96192\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/96193"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96192"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96192"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96192"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}